Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhivõlgnevuse ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
762,56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja J L, e-post xxx
hagi
S
S
vastu
Kostja S S (isikukood xxx), e-post xxx Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista S Slt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlgnevus 499,68 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 114,33 eurot ja võla sissenõudmiskulud 30 eurot.
3.Mõista S Slt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõla tasumata osalt viivis määraga 0,065% päevas alates 28.03.2024 kuni põhivõla (499,68 eurot) tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
4.2.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning mõista S Slt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 387 eurot.
4.3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (387 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või LHV Pank AS EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Menetlusabi Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 13.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S Slt (kostja) 705,87 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 20.03.2024 maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 27.03.2024 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 499,68 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 114,33 eurot ja jooksva viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude (499,68 eurot) täitmiseni määraga 0,065% aastas. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud, sh riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 447 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja xxx lepingu, mille kohaselt võimaldas xxx kostjale ostulimiidi 500 eurot kasutamist, et osta kaupu xxx kuuluvates kauplustes maksepäeva edasi lükates. Ostulimiidile ei lisandunud intressi ega muid tasusid. Kostja kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest järgneva kuu alguses, kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul. Kostja kasutas xxx poolt võimaldatud ostulimiiti perioodil 06.03.2023–31.03.2023 499,68 euro ulatuses, mille kohta esitati kostjale arve
tasumise tähtajaga 10.04.2023. Kostja arvet ei tasunud. 25.06.2023 loovutas xxx oma nõuded kostja vastu hagejale.
3.Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud kättetoimetamise portaali (KÄPO) kaudu 08.08.2024. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostjal tuli esitada hagile vastus hiljemalt 22.08.2024. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud.
4.Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 alusel tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
5.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
6.Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 245 eurot, õigusabikulud 427 eurot (3,5 töötundi tunnihinnaga 122 eurot, sh käibemaks) ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot. Hageja palub kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
7.Kohtute Infosüsteemi andmetel on hageja asjas tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 245 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtu poolt kontrollitud ning tegemist on põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 245 eurot.
8.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele ja muudele toimingutele lugeda kokku 1 tunni. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist [on] tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.“ Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 122 eurot/h (koos käibemaksuga) peab kohus põhjendatuks. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 122 eurot (1×122). Kohus peab põhjendatuks ka esindaja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 142 eurot (122+20).
9.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista kokku 387 eurot (245+142) ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
10.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
(allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.