X hagi kohustada AS-i Citadele banka Eesti filiaali vabastama X arvelduskonto blokeeringust
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.10.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
2 425 838,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (X) (sünd. XX.XX.XXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht Kostja AS Citadele banka Eesti filiaal (registrikood 11971924), lepingulised esindajad vandeadvokaat Liis Könn ja vandeadvokaadi abi Käroli Tiirik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 24.10.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta selle põhjendusi.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud X kanda.
4.Mõista Xlt AS-i Citadele banka Eesti filiaali kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 2312 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
5.Mõista Xlt riigituludesse hagiavalduselt vähem tasutud riigilõiv 3100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest (makseinfo on lisatud kohtuotsusele). Tasumisega viivitamisel tuleb tasumata summalt maksta Xl viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-21-15286 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (X) (hageja) esitas 29.09.2021 Harju Maakohtule hagi AS Citadele banka Eesti filiaali (kostja) vastu lepingu täitmiseks kohustamiseks ja arvelduskonto blokeeringust vabastamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt avas hageja 20.10.2006 Saksamaal Berliinis Parex pangas arvelduskonto nr 3287926876. Seoses Berliini filiaali sulgemisega kanti hageja rahalised vahendid üle esmalt Parex panga Läti filiaali ja seejärel AS Citadele banka (endine Parex pank) Eesti filiaali, kus hagejale avati arvelduskontolepingu alusel konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. AS Citadele banka Eesti filiaal on hageja arvelduskonto blokeerinud. Hageja rahalised vahendid on arestitud vastavalt Berliini linna Tiergarteni kohtu 02.09.2008 otsusele (2858/08) (352Gs) 83 AR 17/08 (Saksamaa kohtu otsus) seoses Madridi linna korruptsioonivastase võitluse ja organiseeritud kuritegevuse eriprokuratuuri rahapesuvastase uurimisega, tuginedes Berliini prokuratuuri taotlusel 83 AR 17/08 ja rahvusvahelise abi kohta vastu võetud õigusaktidele.
1.2.Hagejale teadaolevalt ei ole Saksamaa kohtu otsust Eesti Vabariigis tunnustatud ja see ei ole Eesti Vabariigis täidetav. Pealegi ei ole eelnimetatud kohtuotsusega arestitud hageja arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
1.3.23.09.2021 esitas hageja kostjale taotluse arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX blokeeringust viivitamata vabastamiseks, millest kostja keeldus. Hageja leiab, et poolte vahel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 järgne käsundusleping, täpsemalt arveldusleping, mille tingimuste järgi saab kostja konto blokeerida kliendi korraldusel või nõusolekul, kuid praegu pole hageja andnud kumbagi.
2.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et AS-i Parex banka Berliini filiaalis asunud hageja arvelduskontot nr 3287926876 ei kantud kuhugi üle, vaid hageja arvelduskonto suleti seoses AS-i Parex banka Berliini filiaali sulgemisega. Hageja avas AS-i Citadele banka Eesti filiaalis Eestis uue arvelduskonto, mille numbriks on XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. AS-i Citadele banka Eesti filiaalis asuv hageja arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX ja AS-i Parex banka Berliini filiaalis asunud hageja arvelduskonto nr 3287926876 on erinevad arvelduskontod. Berliini kohtu otsusega ei ole arestitud kostja nõudeõigusi seoses AS-i Citadele banka Eesti filiaalis asuva hageja arvelduskontoga nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kostja ei ole tõendanud, et tal on
2-21-15286 hageja Eestis asuva arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX blokeerimiseks õiguslik alus. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Kostja vastuväidete kohaselt on Saksamaa kohtu otsuse alusel arestitud hageja vara (nõudeõigused rahale) Saksamaa kohtu otsuse alusel jätkuvalt arestitud. Berliini kohtu otsus kehtib AS-i Citadele banka ja kõikide selle filiaalide suhtes. Kostja on AS-i Citadele banka Eesti filiaal. Äriseadustiku (ÄS) § 384 lg 2 kohaselt ei ole filiaal juriidiline isik ja filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest vastutab ühing. Filiaalile (kui õiguslikule fiktsioonile) adresseeritud õigused ja kohustused tekivad äriühingule – kõik, mis kehtib filiaali suhtes, kehtib AS-i Citadele banka (Läti) või selle teiste filiaalide suhtes. Seetõttu ei vaja Saksamaa kohtuotsus Eestis tunnustamist ja täitmist ning Berliini kohtu otsus on kostja suhtes täitmiseks kohustuslik vaatamata sellele, et Berliini kohtu otsuse alusel arestitud rahalised vahendid on Berliini filiaalist kantud Eesti filiaali.
3.2.Ebaõige on hageja väide justkui asuks arestitud raha (asi) Eestis, mistõttu Saksamaa kohtu otsus Eestis ei kehti. Saksamaa kohtu otsuse alusel on arestitud hageja nõudeõigus panga (kostja) vastu, mitte konkreetne raha kui kehaline ese. Arvelduskontol hoiustatud raha (erinevalt näiteks sularahast) ei ole kehaline ese tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 49 lg 1 tähenduses ja sellel ei ole ühte kindlat füüsilist asukohta.
3.3.Berliini kohtu otsus on kostjale täitmiseks kohustuslik. Arvelduslepingu tingimuste p 12.5.11 võimaldab kostjal hageja arvelduskonto blokeerida, kui hageja konto on arestitud. Berliini filiaali sulgemise tõttu ei muutunud AS Citadele banka kohustus hageja varakogumi arestimiseks. Pärast Saksamaa kohtu otsust on küll muutunud riik, kus arvelduskonto esialgselt asus, kuid mitte Saksamaa kohtu otsuse alusel määratletud ja arestitud vara. Kostjal on kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 lg-st 21 tulenev kohustus keelduda hageja arvelduskonto debiteerimise juhiste (korralduste) täitmisest. Eesti tsiviilkohus ei saa otsustada Saksamaa kohtu otsuse (kriminaalmenetluse raames rakendatud aresti) kehtivuse üle ega kohustada kostjat aresti lõpetama.
3.4.Kostja ei ole arvelduskontolepingut rikkunud. Arvelduskonto arestimise aluseks on Berliini kohtu otsus. Kohtulahendi täitmiseks pole kostjal vaja hageja nõusolekut. Ka arvelduslepingu p 12.5.11 kohaselt on kostjal õigus blokeerida hageja arvelduskonto või talle arvelduslepingu alusel osutatav teenus, kui hageja konto on arestitud. Kostjale ei ole esitatud pädeva ametiasutuse lahendit aresti lõpetamise kohta ning kostja ei saa hageja avalduse (käsundi) alusel aresti lõpetada (arvelduslepingu p 13.2).
4.Vastuseks hageja vastuväidetele märkis kostja, et Saksamaa kohtu otsusega on arestitud kõik olemasolevad ja tulevased nõuded, mis on seotud kontoga konto nr 3287926876 ning selle juurde kuuluvate tähtajaliste- ja deposiithoiustega (dtl 86). Arestiti hageja raha (nõudeõigused), mitte üksnes konkreetne arvelduskonto. Kostja kohustus hageja varakogumi arestimiseks ei ole pärast Berliini filiaali sulgemist muutunud. Berliini filiaali sulgemisega kanti seal avatud hageja arvelduskontol olevad rahalised vahendid Eesti filiaali, mille käigus muutus küll arvelduskonto number, millel hageja rahalised vahendid asuvad. Sisuliselt on tegemist endiselt sama varakogumiga ning hageja arestitud varakogum vastab endiselt Saksamaa kohtu otsusele. AS Parex banka on AS-i Citadele banka õiguseellane. AS Citadele banka omandas AS-i Parex banka muude õiguste ja kohustuste hulgas ka AS-i Parex banka kohustuse täita
2-21-15286 Berliini kohtu otsusest tulenevat kohustust hageja varakogumi arestimiseks. Hispaania ega Berliini kriminaalkohtute lahendeid ei pea Eestis tunnustama. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 24.10.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
5.1.Maakohus tuvastas, et hageja avas 20.10.2006 Saksamaal, Berliinis Parex pangas arvelduskonto. Parex panga Berliini filiaali sulgemise tõttu kanti hageja arvelduskontol olevad rahalised vahendid üle esmalt Parex panga Läti filiaalile ning seejärel AS Citadele banka Eesti filiaalile, kus hagejale avati arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Seega avas kostja hagejale arvelduskonto Parex panga Berliini filiaali sulgemise tõttu. Hageja ei avanud ise uut arvelduskontot mõnel muul põhjusel või vajadusel.
5.2.Berliini kohtu otsusega arestiti kõik praegused ja tulevased nõudeõigused seoses kontoga nr 3287926876 ja selle juurde kuuluvate nõudmiseni või tähtajaliste hoiustega Parex Banka Berliini filiaalis. Kostja on arestinud hageja kontole kantud rahalised vahendid vastavalt Saksamaa kohtu otsusele ning rahapesu kahtluse tõttu vastavalt arvelduslepingu p-dele 12.5 ja
12.5.6.Saksamaa kohtu otsuse kohaselt haldab hageja kontol rahalisi vahendeid, mis pärinevad Malõševi-Tambovi grupeeringuna tuntud Venemaa organiseeritud kuritegelikult rühmituselt, mille põhieesmärk on saada tulu kuritegelikust tegevusest, sh mõrvad, korruptsioon, tubakatoodete salakaubavedu, uimastikaubandus ja väljapressimine, ning suunata see siis seaduslikku majandusringlusse.
5.3.Kostja on palunud hagejal esitada dokumendid, mis tõendavad hageja õigeksmõistmist ja lubavad tema kontol arestitud rahalised vahendid vabastada. Hageja ei ole esitanud kostjale ega kohtule tõendeid selle kohta, mis annaks aluse arvelduskonto blokeeringust vabastada. Hagejale avati kostja juures arvelduskonto üksnes seetõttu, et Parex Banka Berliini filiaal suleti. Citadele banka Saksamaa filiaali tegevus lõpetati 22.08.2013 (dtl 126-127, 137-138) ning seal asunud hageja rahalised vahendid kanti 03.09.2013 üle kostja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kontojääk oli perioodi alguses null eurot ning muid laekumisi konto väljavõte ei kajasta (dtl 122-125, 133-136). Kuna hageja arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX olevad rahalised vahendid pärinevad üksnes hageja arestitud Berliini filiaali arvelduskontolt nr 3287926876, milline on filiaali tegevuse lõpetamisega suletud, siis puudub alus kostja kohustamiseks arvelduskonto blokeeringust vabastada.
5.4.Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 42 lg 1 järgi on kohustatud isikul keelatud luua ärisuhet või võimaldada tehingu tegemist või lõpuleviimist juhuti või ärisuhte raames, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ta ei suuda täita käesoleva seaduse alusel nõutavaid hoolsusmeetmeid; 2) tal on kahtlus, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega. Hageja ei ole tõendanud, et tema rahalised vahendid arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX pärineks mujalt kui tema arestitud arvelduskontolt nr 3287926876. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kahtlustused tema rahaliste vahendite päritolu kohta viimati märgitud arvelduskontol oleks ära langenud.
5.5.Kostja on tõendanud, et kõik hagejaga seonduvad õigused ja kohustused on kostjale üle antud (dtl 149-157).
2-21-15286 Apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
6.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et Saksamaa kohtu otsuse alusel on arestitud kõik olemasolevad ja tulevased nõuded, mis on seotud hageja kontoga nr 3287926876 ja selle juurde kuuluvate tähtajaliste- ja deposiithoiustega, ning et Saksamaa kohtu otsus on arvelduskonto blokeerimise õiguslikuks aluseks. Saksamaa kohtu otsus on käsitatav dokumentaalse tõendina. Otsusega on arestitud kontonõuded (nõudeõigused), mis on seotud ainult kontoga nr 3287926876 ning selle juurde kuuluvate tähtajaliste- ja deposiithoiustega Parex banka Läti Vabariigi õiguse alusel tegutseva aktsiaseltsi Berliini filiaalis, Französische Str. 59 14193 Berlin. Berliini kohtu otsusega ei ole arestitud hageja nõudeõigusi seoses AS Citadele banka Eesti filiaalis asuva hageja arvelduskontoga nr
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
6.2.Maakohus jättis tähelepanuta KrMS § 142 lg 21. KrMS § 142 lg-st 21 tuleneb, et arestimise korras on võimalik seada piirangut ainult asjaomase krediidi- või finantseerimisasutuse konto kasutamisele. Saksamaa kohtu otsusega seati piirang üksnes Parex banka Läti Vabariigi õiguse alusel tegutseva aktsiaseltsi Berliini filiaali konkreetse konto nr 3287926876 kasutamisele. Samuti jättis maakohus tähelepanuta arvelduslepingu p-d 12.5.11 ja 13.1 ning krediidiasutuste seaduse (KAS) § 89 lg 8. Kliendi kontot võib arestida ainult Eesti Vabariigi seaduses ettenähtud korras.
6.3.Hagejal oli AS Citadele banka Eesti filiaalis arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX olemas juba ca 1,4 aastat enne sellele arvelduskontole rahaliste vahendite ülekandmist. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei avanud ise AS Citadele banka Eesti filiaalis arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX ning et arvelduskonto avati hagejale avatud Parex panga Berliini filiaali sulgemise tõttu, mitte muul põhjusel või vajadusel.
6.4.Kostja ei ole põhjendanud hageja arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX blokeerimist arvelduslepingu p-dega 12.5, 12.5.5 ja 12.5.6 rahapesu tõkestamise eesmärgil. Kostja tugines arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX blokeerimise alusena üksnes Saksamaa kohtu otsusele. 15.03.2023 menetlusdokumendis avaldas kostja üksnes seisukohta, et juhul kui kohus peaks hagi rahuldama, poleks tehtavat kohtulahendit praktikas võimalik täita, sest siis on kostja arvelduskonto lepingu täitmisel õigustatud hageja arvelduskontole omal algatusel blokeeringut kohaldama kooskõlas arvelduslepingu p-dega 12.5, 12.5.6 ja 12.6. Maakohus tegi üllatusliku otsuse.
6.5.Maakohus ei juhtinud poolte tähelepanu sellele, et kohus võib hagi lahendamisel kohaldada RahaPTS-i. Maakohus kohaldas üllatuslikult ja ebaõigesti RahaPTS § 42 lg 1 p-te 1 ja 2. Maakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-t 4. Samuti jättis maakohus tähelepanuta RahaPTS §-d 49 ja 57. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta on Rahapesu Andmebürood teavitanud tegevusest või asjaoludest, mille tunnused osutavad kuritegelikust tegevusest saadud tulu kasutamisele, terrorismi rahastamisele või sellega seotud kuritegude toimepanemisele või sellise tegevuse katsele või mille puhul tal on kahtlus või ta teab, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega või sellega seotud kuritegude toimepanemisega. Samuti ei ole kostja esile toonud ega tõendanud, et Rahapesu Andmebüroo oleks oma ettekirjutusega RahaPTS § 57 alusel kehtestanud hageja arvelduskontole
2-21-15286 nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX või sellele kantud rahaliste vahendite suhtes käsutuspiirangu.
6.6.Kostja ei ole tõendanud, et AS Parex banka on kostjale üle andnud hagejaga seotud õigused ja kohustused, ning et AS Citadele banka on AS-i Parex banka õigusjärglane. AS Parex banka Berliini filiaal suleti ja seetõttu suleti ka seal asunud hageja arvelduskonto nr 3287926876. AS Parex banka Berliini filiaalis asunud arvelduskonto nr 3287926876 ja AS Citadele banka Eesti filiaalis asuv hageja arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX on erinevad arvelduskontod.
6.7.Saksamaa kohtu otsust ei ole Eestis tunnustatud ja otsus ei ole Eestis täidetav. Varem AS-i Parex banka Berliini filiaalis arvelduskontol asunud rahaliste vahendite ülekandmine AS-i Citadele banka Eesti filiaalis avatud arvelduskontole ei võimalda laiendada Berliini kohtu otsuse, millega tunnustati ja täideti Hispaania õiguskaitseorganite arestimisotsust Saksamaal, toimet automaatselt teises liikmesriigis asuvale varale. See ei ole kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu raamotsusega 2003/577/JSK (raamotsus) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 2018/1805 (määrus (EL) 2018/1805), mis annavad liikmesriigile õiguse otsustada teise liikmesriigi arestimisotsuse tunnustamise ja täitmise üle oma territooriumil, sh teatud juhtudel sellest keelduda või arestimisotsuse täitmine edasi lükata. Eestis asuva vara suhtes on raamotsuse art 2 punkt b) tähenduses täidesaatvaks riigiks Eesti ja raamotsuse art 5 lg 1 kohaselt on vajalik, et Eesti (kui täidesaatva riigi) pädevad õigusasutused tunnustaksid Eestis asuva vara suhtes mõne teise liikmesriigi õigusasutuse poolt seoses kriminaalmenetlusega tehtud õigusasutuse otsuseid. Kostjal puudub õiguslik alus hageja arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX blokeerimiseks.
6.8.Kuna maakohus jättis hagi ebaõigesti rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud oleks tulnud igal juhul jätta rahaliselt kindlaks määramata, sest kostja ei esitanud lepingulise esindaja kulu tõendavaid dokumente, mida maakohus kohustas kostjat 05.04.2023 määrusega esitama. Samuti ei ole kostja kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Täitmata on ka TsMS § 175 lg 3 eeldused kostja kahele lepingulisele esindajale tehtud kulutuste hüvitamiseks. Samuti on maakohus põhjendamatult mõistnud hagejalt välja advokaat Käroli Tiiriku enne 16.11.2022 osutatud õigusabi kulud. Advokaat Käroli Tiirik teavitas kohut oma esindusõigusest alles 16.11.2022. Vastustaja seisukoht
7.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb kohtuotsuse põhjendusi.
9.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on maakohtu otsuse vaidlustanud täies ulatuses.
2-21-15286
10.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kostjal oli hageja konto blokeerimiseks või arestimiseks õiguslik alus, sh kas selle konkreetse konto arestimiseks annab arvelduslepingust või seadusest tulenevalt aluse Berliini kohtu otsus.
11.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus lõppjäreldusena õigesti, et hageja arvelduskonto blokeeringust vabastamiseks ei ole alust. Maakohus kohaldas aga ebaõigesti materiaalõiguse norme, mistõttu muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi.
12.Ringkonnakohus leiab, et Saksamaa kohtu otsuse, millega tunnustati ja täideti Hispaania õiguskaitseorganite arestimisotsust Saksamaal, toimet ei saa laiendada automaatselt teises liikmesriigis asuvale varale, vaatamata sellele, et kostja juures avatud arvelduskontole on kantud üle rahalised vahendid, mis varem asusid Berliinis Parex panga arvelduskontol. Raamotsus ja määrus (EL) 2018/1805 annavad liikmesriigile õiguse otsustada teise liikmesriigi arestimisotsuse tunnustamise ja täitmise üle oma territooriumil, sh teatud juhtudel sellest keelduda või arestimisotsuse täitmine edasi lükata.
12.1.Kriminaalasjades tehtud teise riigi arestimis- ja konfiskeerimisotsuste tunnustamist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik. KrMS § 48953 kohaselt kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriigi arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikusel tunnustamisel KrMS-is sätestatut niivõrd, kui määruses (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist, sätestatust ei tulene teisiti. Määruse (EL) 2018/1805 art 1 lg 1 kohaselt kehtestatakse sellega õigusnormid, mille alusel liikmesriik tunnustab ja täidab oma territooriumil arestimis- ja konfiskeerimisotsuseid, mille mõni teine liikmesriik on kriminaalasjades läbiviidatavate menetluste raames teinud. Sama määruse art 40 lg 2 kohaselt kohaldatakse arestimis- ja konfiskeerimistunnistuste suhtes, mis on edastatud enne 19.12.2020, ka edaspidi raamotsuseid 2003/577/JSK ja 2006/783/JSK kuni arestimis- või konfiskeerimisotsuse lõpliku täitmiseni. Praegusel juhul on Saksamaa kohtu otsus Hispaania õiguskaitseorganite taotluse alusel vara arestimiseks tehtud 02.09.2008, mistõttu tuleb lähtuda raamotsusest ja selle alusel vastu võetud KrMS §-dest 5089–50820.
12.2.Raamotsuse art 1 esimese lause kohaselt nähakse sellega ette eeskirjad, mille alusel liikmesriik tunnustab ja täidab oma territooriumil arestimisotsust, mille mõne teise liikmesriigi õigusasutus on seoses kriminaalmenetlusega teinud. Eestis asuva vara suhtes on raamotsuse art 2 p b tähenduses täidesaatvaks riigiks Eesti. Eestile esitatud Euroopa arestimistunnistust on pädev menetlema ja Euroopa arestimistunnistuse täitmist otsustama Riigiprokuratuur (KrMS § 50814 lg 1 esimene lause). Pooled ei ole esile toonud, et Hispaania õiguskaitseorganite otsust või Saksamaa kohtu otsust hageja vara arestimise kohta oleks kooskõlas raamotsusega (ja selle alusel vastu võetud KrMS-i sätetega) või määrusega (EL) 2018/1805 tunnustatud ja täidetud Eestis.
12.3.Määruse art 5 lg 1 kohaselt peavad täidesaatva riigi pädevad õigusasutused tunnustama arestimisotsuse teinud õigusasutuse otsuseid küll ilma täiendavate formaalsusteta, kuid see ei tähenda, et täitma ei pea teise riigi arestimis- ja konfiskeerimisotsuste tunnustamist reguleerivaid riigisisese õiguse asjaomaseid norme – s.o Eesti riigisiseses õiguses KrMS §-d 5089–50820. KrMS § 50814 lg 1 esimese lause kohaselt peab Euroopa arestimistunnistuse täitmise otsustama Riigiprokuratuur. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja juures avatud arvelduskontole on kantud üle rahalised vahendid, mis varem asusid Berliinis Parex panga arvelduskontol. Hageja nõudeõiguse puhul kostja juures avatud arvelduskontol olevatele rahalistele vahenditele on tegemist Eestis asuva varaga ning raamotsuse art 2 p b tähenduses on täidesaatvaks riigiks Eesti. Sellel, millal ja millisel viisil hageja arvelduskonto kostja juures avati, ei ole olulist tähtsust.
2-21-15286
12.4.Eelnevast tulenevalt ei ole hageja kostja juures avatud arvelduskonto Saksamaa kohtu otsuse alusel arestitud ja arvelduskonto blokeerimiseks puudub arvelduslepingu tingimuste p-s 12.5.11 märgitud alus (tl 8). Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
13.Ringkonnakohtu hinnangul annab arvelduslepingu tingimuste p 12.5.6 kostjale aluse hageja arvelduskonto blokeerida. Kostja tugines asjaomasele arvelduslepingu tingimusele 15.03.2023 menetlusdokumendi p-s 9, märkides, et kostjal on kahtlus, et hageja arvelduskontol olev vara on saadud kuriteo tulemusena ja viitas Saksamaa kohtu otsusele (tl 75, p 9, alapunkt b (i)). Maakohus on jätnud eelnevale hinnangu andmata (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8).
13.1.Arvelduslepingu tingimuste p 12.5.6 kohaselt on pangal õigus ühepoolselt ilma kliendile ette teatamata blokeerida kliendi konto või teenus, kui pank kahtlustab, et kliendi kontol olev vara on saadud kuriteo tulemusena (tl 8). Ringkonnakohtu hinnangul annab Saksamaa kohtu otsus aluse kahtluseks, et hageja arvelduskontol olev raha on saadud kuriteo tulemusena. Saksamaa kohtu otsuse kohaselt haldab hageja kontol rahalisi vahendeid, mis pärinevad Malõševi-Tambovi grupeeringuna tuntud Venemaa organiseeritud kuritegelikult rühmituselt, mille põhieesmärk on saada tulu kuritegelikust tegevusest, sh mõrvad, korruptsioon, tubakatoodete salakaubavedu, uimastikaubandus ja väljapressimine, ning suunata see siis seaduslikku majandusringlusse (tõlge tl 36 pöördel). Hageja ei ole esile toonud, et Saksamaa kohtu otsuses toodud kahtlused oleksid ära langenud.
13.2.Eelnevast tulenevalt on kostja asjakohaselt ja piisavalt põhistanud hageja tegevuse tekkinud kõrvaldamata kahtlusi seoses võimaliku rahapesuga, ning hageja arvelduskonto blokeerimiseks esineb õiguslik alus. Arvelduslepingu tingimuste p 12.6 kohaselt lõpetab pank blokeerimise selle aluseks olnud asjaolude äralangemisel (tl 8).
13.3.Sellel, kas kostja teavitas kohtumenetluse eelselt hagejat tekkinud kahtlusest, et hageja kontol olev raha on saadud kuriteo tulemusena, ei ole olulist tähtsust. Arvelduslepingu tingimuste p 12.5 kohaselt on kostjal õigus kostja konto blokeerida ühepoolselt ilma kostjat ette teavitamata.
14.Hageja on saanud apellatsioonkaebuses esitada oma seisukohad RahaPTS § 42 lg 1 p 2 kohaldamise kohta, vaatamata sellele, et maakohus ei ole sätte kohaldamist pooltega arutanud. Seega ei ole maakohtu minetusel mõju asja lahendamisele. RahaPTS § 42 lg 1 p 2 kohaldamisel ei ole maakohus eksinud. Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et kostja rahapesu kahtlus on põhjendatud. Kostjal on RahaPTS § 42 lg 1 p 2 kohaselt keelatud võimaldada tehingu tegemist, kui tal on kahtlus, et tegemist on rahapesuga. Hageja ja kostja lepingulisel suhtel põhineva hagi lahendamisel ei oma tähtsust, kas ja millisel viisil on kostja täitnud RahaPTS § 49 lg-st 1 tuleneva teatamiskohustuse Rahapesu Andmebüroo ees. Lisaks on kohustatud isikul keelatud isikut, selle isiku tegelikku kasusaajat, esindajat või kolmandat isikut teavitada nende kohta Rahapesu Andmebüroole esitatud teatest, sellise teate esitamise plaanist või esitamise toimumisest (RahaPTS § 51 lg 1 esimene lause).
15.Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et kostja rahapesukahtlus on põhjendatud, märgib ringkonnakohus täiendavalt, et kostjal on võimalik RahaPTS §-st 49 tulenev teavitamiskohustus täita ka käesoleval ajal, kui kostja ei peaks olema teavitamiskohustust seni täitnud. Samuti on Rahapesu Andmebürool käesoleval ajal võimalik piirata hageja Eestis asuva vara käsutamine, vaatamata sellele, et Saksamaa kohtu otsus tehti juba 02.09.2008 ning kostja ei ole esile toonud, et Rahapesu Andmebüroo on hageja arvelduskonto käsutamist piiranud RahaPTS § 57 alusel. Hageja kahtlus, et kostja ei ole oma teavitamiskohustust täitnud, ei välista võimalust, et kostja
2-21-15286 täidab kohustuse käesoleval ajal. RahaPTS § 49 lg 1 järgi on kostjal kohustus teavitada Rahapesu Andmebürood rahapesu kahtlusest viivitamatult. Lepingulises suhtes on kostjal alus hageja arvelduskonto kuriteo kahtluse korral blokeerida (tl 80, p 12.5.6) ning blokeerimine lõpetada selle aluseks olnud asjaolude äralangemisel (samas, p 12.6).
16.Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu lepingu täitmise nõude. Seega ei saa kohus siinses asjas hinnata, kas kostja hageja arvelduskonto suhtes kohaldatud blokeering on mingil ajaperioodil olnud õigusliku aluseta. Kuna kahtlus, et hageja arvelduskontol olev raha on saadud kuriteo tulemusena ja kohustus rahapesu kahtlusest Rahapesu Andmebüroost teavitada esinevad ka käesoleval ajal, siis ei ole alust kohustada kostjat kontot blokeeringust vabastama. Ringkonnakohus nõustub hagejaga aga selles, et hageja arvelduskonto blokeerimine ei saa seonduda üksnes kostja enda kuriteokahtlusega ilma, et Eestis otsustataks Euroopa arestimistunnistuse täitmine (KrMS § 50814 jj) või et Rahapesu Andmebüroo rakendaks RahaPTS §-st 57 tulenevaid meetmeid. Ringkonnakohtul ei ole alust jätta tähelepanuta hageja väiteid RahaPTS §-de 49 ja 57 kohta, sest maakohus ei arutanud pooltega RahaPTS-i kohaldamise küsimusi.
17.Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus kostja maakohtu menetluskulude kindlaksmääramisel. Vastuseks apellatsioonkaebuse asjaomastele väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
17.1.Üldjuhul ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulude nimekirjale kulusid tõendavaid dokumente lisama (TsMS § 176 lg 6 teine lause). Ringkonnakohus nõustub kostja tõlgendusega, et 05.04.2023 määruses on maakohus ilmselt pidanud silmas muid kulusid peale õigusabikulude. 05.04.2023 määruse tegemise ajaks ei olnud kostja menetluskulude nimekirja veel esitanud. Samuti ei olnud hageja esitanud vastuväiteid kostja menetluskuludele, millest oleks saanud kulude kandmise või tõendatuse küsimus tekkida. Ka maakohtu otsuses nähtub, et maakohus ei ole pidanud õigusabikulude hindamisel vajalikuks tõendite esitamist. TsMS § 176 lg 6 mõtte kohaselt tuleb õigusabi eest tasumise kohustuse olemasolu tõendada siis, kui kohtul tekib kahtlus, kas menetlusosalisel on tegelikult kohustus õigusabikulusid kanda. Hageja ei ole toonud esile ühtegi põhjust, mis annaks aluse kahelda selles, et kostja on õigusabikulud kandnud.
17.2.TsMS § 176 lg 5 kohaselt tuleb menetlusosalisel kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kuna kostja ei kinnitanud maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjas, et kulud on kantud seoses kohtumenetlusega, oleks maakohtul tulnud anda kostjale tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks (TsMS § 3401 lg 1). Kuna kostja on apellatsioonkaebuse vastuses vaielnud vastu apellatsioonkaebuse asjaomasele vastuväitele ja märkinud, et „kulude nimekirjast on ilmne, et kõik kulud on seondunud antud asja menetlusega [...]“ (tl 156 pöördel, p 24), siis saab lugeda kostja kinnitanuks, et ta on maakohtu menetluskulude nimekirjas toodud menetluskulud kandnud. Seega ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu otsust kostja menetluskulude kindlaksmääramise osas tühistada.
17.3.Kostja maakohtu menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja lepingulised esindajad ei ole menetlustoiminguid dubleerinud. Seda on kostja kinnitanud ka apellatsioonkaebuse vastuses (tl 157, p 26). Valdavalt on teinud menetlustoiminguid üks esindajatest (tl 92, p 9). Üksnes vandeadvokaat Liis Könni 09.12.2021 ja 25.04.2022 toimingutest (vastavalt 0,50 t ja 0,20 t) nähtub, et esindaja on täiendanud teise esindaja (vandeadvokaadi abi Käroli Tiiriku) tööd. See, et büroo madalama tunnihinnaga advokaat toetab kõrgema tunnihinnaga advokaati
2-21-15286 abistavate või ettevalmistavate toimingute tegemisel, on praktikas tavapärane. See aitab kokkuvõttes kaasa menetluskulude vähendamisele.
17.4.Riigikohus on leidnud, et tsiviilasjades peab olema võimalik, et hüvitatavaks loetakse lepinguliseks esindajaks olnud advokaati aidanud vandeadvokaadi või juristi, kes ei ole kohtus lepingulise esindajana osalenud, tehtud toimingute kulu, kui need toimingud on menetluses olnud vajalikud ja mõistlikud, ei ole tekitanud lisakulusid võrreldes olukorraga, kui toimingud oleks teinud esindajaks olnud advokaat, vaid on kulusid kokkuvõtlikult vähendanud (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 16). Seega ei saa pidada põhjendamatuks vandeadvokaadi abi Käroli Tiiriku enne 16.11.2022 tehtud menetlustoiminguid ainuüksi seetõttu, et dokumendid esitas ja allkirjas teine esindaja. Sisulisi vastuväiteid ei ole hageja asjaomasetele menetlustoimingutele- ja kulule apellatsioonkaebuses esitanud.
18.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
20.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
21.Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 2833 eurot (ilma käibemaksuta). Nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulistel esindajatel apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 13,60 tundi, sh tutvumine maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse, ringkonnakohtu kirja ja määrustega ning hageja menetlusdokumentidega; apellatsioonkaebusele vastuse ettevalmistamine; vastuse ettevalmistamine kohtunõudele, lisade komplekteerimine ja tõlkimine; menetluskulude nimekirja ettevalmistamine; ning suhtlemine kliendiga. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu on kolleegiumi hinnangul esindajate tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik.
22.Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindajate tunnitasu vahemikus 190–295 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et maakohus pidas põhjendatuks kostja esindajate tunnitasu 170 eurot (ilma käibemaksuta) ja pooled ei ole seda apellatsioonimenetluses vaidlustanud, peab ka ringkonnakohus siinse asja puhul põhjendatuks tunnitasu 170 eurot (ilma käibemaksuta).
23.Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 2312 eurot (= 13,60 tundi × 170 euro), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Tsiviilasja hind ja riigilõiv
24.Ringkonnakohus muutis 28.11.2023 määrusega maakohtu määratud tsiviilasja hinda ja määras hagihinnaks 2 425 838,50 eurot (tl 140–141).
25.Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) redaktsiooni § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 eurot hagi esitamisel riigilõiv 3400 eurot. Seega
2-21-15286 tuli hagejal tasuda hagilt riigilõivu 3400 eurot. Hageja tasus hagilt riigilõivu 300 eurot (tl 10). Seega tasus hageja hagilt riigilõivu 3100 eurot nõutavast vähem (= 3400 – 300).
26.TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.