XX hagi AS Citadele banka Eesti filiaali vastu lepingu täitmiseks kohustamiseks ja arvelduskonto blokeeringust vabastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. märtsi 2022. a määrus (hagi menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (X) (sünd xx.xxxxxxxxx.xxxx, elukoht xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toomas Tamme Kostja AS Citadele banka Eesti filiaal (registrikood 11971924), lepingulised esindajad vandeadvokaat Liis Könn ja vandeadvokaadi abi Käroli Tiirik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 25. märtsi 2022. a määrus ja saata asi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (X) (hageja) esitas 29. septembril 2021 Harju Maakohtule hagi AS Citadele banka Eesti filiaali (kostja) vastu lepingu täitmiseks kohustamiseks ja arvelduskonto blokeeringust vabastamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt avas hageja 20. oktoobril 2006 Saksamaal Berliinis Parex pangas arvelduskonto nr 3287926876. Seoses Berliini filiaali sulgemisega kanti hageja rahalised vahendid üle esmalt Parex panga Läti filiaali ja seejärel AS Citadele banka (endine Parex
2-21-15286 pank) Eesti filiaali, kus hagejale avati konto nr EEXXXXXXXXXX. AS Citadele banka Eesti filiaal on hageja arvelduskonto blokeerinud. Hageja rahalised vahendid on arestitud vastavalt Berliini linna Tiergarteni kohtu 2. septembri 2008. a otsusele (2858/08) (352Gs) 83 AR 17/08 seoses Madridi linna korruptsioonivastase võitluse ja organiseeritud kuritegevuse eriprokuratuuri rahapesuvastase uurimisega, tuginedes Berliini prokuratuuri taotlusel 83 AR 17/08 ja rahvusvahelise abi kohta vastu võetud õigusaktidel.
1.2.Hagejale teadaolevalt ei ole Berliini linna Tiergarteni kohtu 2. septembri 2008. a otsust (2858/08) (352Gs) 83 AR 17/08 Eesti Vabariigis tunnustatud ja see ei ole Eesti Vabariigis täidetav. Pealegi ei ole eelnimetatud kohtuotsusega arestitud hageja arvelduskonto nr
EEXXXXXXXXXX.
1.3.23. septembril 2021 esitas hageja AS Citadele banka Eesti filiaalile taotluse arvelduskonto nr EEXXXXXXXXXX blokeeringust viivitamata vabastamiseks, millest kostja keeldus. Hageja leiab, et poolte vahel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 järgne käsundusleping, täpsemalt arveldusleping, mille tingimuste järgi saab kostja konto blokeerida kliendi korraldusel või nõusolekul, kuid praegu pole hageja andnud kumbagi.
2.Kostja oli seisukohal, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 või lg 1 p-de 1 ja 2 alusel. Kostja on arvamusel, et hageja üritab Eesti tsiviilkohtus lahendada kriminaalkohtu pädevusse kuuluvat vaidlust.
2.1.Kostja leiab, et hagi ei allu Eesti kohtule, kuna hageja raha on arestitud Berliini kriminaalkohtu otsuse alusel. Isegi kui tsiviilkohus saaks hinnata aresti kehtivust, siis ei allu vaidlus Eesti kohtule. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2018/1805 art 40 lg 2 järgi kohaldatakse enne 19. detsembrit 2020 rakendatud arestidele Euroopa Liidu Nõukogu raamotsust 2003/577/JSK, mille art 2 p b järgi on täidesaatev riik Saksamaa. Seega tuleks hagejal hagi esitada Hispaania või Saksamaa kohtusse vastavalt raamotsuse art 11 lg-tele 1 ja
2.2.TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi pole võimalik antud juhul hagi rahuldada või p 2 järgi soovitud eesmärki saavutada. Kuna hageja konto on arestitud kriminaalmenetluse raames Berliini kriminaalkohtu otsuse alusel, ei saa Eesti tsiviilkohus otsustada kriminaalmenetluse raames rakendatud arestide kehtivuse üle ega kohustada kostjat (krediidiasutust) aresti lõpetama.
2.3.Kostja leiab ka, et hageja poolt viidatud arvelduslepingu tingimused praeguses olukorras ei kohaldu. Kuna hageja arvelduskonto on arestitud õiguskaitseasutuste korralduse ja kohtuotsuse alusel, on kostja kohustatud seni, kuni arestimine on kehtiv, keelduma hageja juhiste arvelduskonto debiteerimise kohta täitmisest. Isegi kui arvelduslepingu tingimused kohalduvad, siis ka nende järgi blokeerib kostja kliendi konto või teenused, kui kliendi konto on arestitud.
3.Hageja esitas 17. jaanuaril 2022 vastuse kostja seisukohale. Hageja leidis, et tegemist on tsiviilvaidlusega, mis allub Eesti kohtule. Hageja Berliinis asunud konto suleti ja hageja avas Eestis kostja juures uue konto, st nimetatud kontod ei ole samad. Arestitud on Berliinis asunud konto, mitte kostja juures asuv arvelduskonto. Seega ei olnud kostjal alust hageja kontot blokeerida. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus keeldus 25. märtsi 2022. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda. 2 (7)
2-21-15286
5.Maakohus leidis, et hagi ei allu Eesti kohtule. Berliini Tiergarteni linnaosa esimese astme kohtu 2. septembri 2008. a otsusega arestiti hageja vara AS Citadele banka Berliini filiaalis (endine Parex banka Berliini filiaal) avatud arvelduskontol. Nimetatud otsuse aluseks oli Hispaania õiguskaitseorganite otsus vara arestimise kohta seoses sellega, et hageja on seotud rahapesuga. Saksamaa oli vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu raamotsuse 2003/577/JSK art 2 p-le b täidesaatva riigina aresti rakendaja. Kohus nõustus kostjaga, et vaidlusaluse vara arestimise suhtes tuleb kohaldada õiguskaitsevahendeid Hispaania või Saksamaa õiguse kohaselt ning hagejal tuleb hagi esitada Hispaania või Saksamaa kohtusse vastavalt raamotsuse art 11 lg-tele 1 ja 2.
5.1.Alternatiivselt leidis kohus, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja Berliini filiaalis avatud arvelduskonto arestiti kriminaalmenetluse raames õiguskaitseasutuste korraldusel ja Berliini kriminaalkohtu otsuse alusel. Eesti tsiviilkohus ei saa otsustada või õiguslikult hinnata teise riigi kriminaalmenetluse raames rakendatud arestide kehtivuse üle ning sellest tulenevalt ka kohustada kostjat aresti lõpetama. Hageja ei tugine oma nõudes sellele, et arvelduskonto arestimise aluseks olev kohtuotsus enam ei kehti.
5.2.Maakohus ei nõustunud hagejaga, et vaidlusalune arvelduskonto Eestis on Berliini kohtu otsusega arestitud arvelduskontost erinev konto, mida ei oleks tohtinud arestida. Hageja on hagiavalduses märkinud, et seoses Parex panga Berliini filiaali sulgemisega kanti hageja arvelduskontol olnud rahalised vahendid üle esmalt Parex panga Läti filiaali ja seejärel AS Citadele panga Eesti filiaalile, kus hagejale avati vaidlusalune arvelduskonto. Seega on hageja ise kinnitanud, et talle avati kostja juures arvelduskonto seoses Parex panga Berliini filiaali sulgemisega, mitte hageja ei avanud ise uut arvelduskontot. Seega on jätkuvalt ja õigustatult arestitud hageja nõudeõigused seoses Parex panga Berliini filiaali kontoga. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Hageja esitas 11. aprillil 2022 määruskaebuse, millega palus tühistada maakohtu määruse ja saata tsiviilasja tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
6.1.Hageja leiab, et maakohus on ebaõigesti keeldunud hagi menetlusse võtmisest. Maakohus on vääralt jätnud kohaldamata kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 19. ptk 8. jao 4. ja 1. jaotiste sätted, samuti jätnud tähelepanuta krediidiasutuste seaduse § 89 lg 8.
6.2.Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja esitas hagi Eestis asuva ja tegutseva kostja vastu poolte vahel sõlmitud arvelduslepingu täitmise ja Citadele banka Eesti filiaalis asuva hageja arvelduskonto nr EEXXXXXXXXXX õigusvastasest blokeeringust vabastamise nõudes. Seega on asi üldise kohtualluvuse reeglite järgi Eesti kohtu alluvuses. Kostjal on TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus tõendada, et tal on hageja Eestis asuva arvelduskonto nr EEXXXXXXXXXX blokeerimiseks õiguslik alus.
6.3.Maakohus on Berliini kohtu otsust valesti hinnanud. Berliini kohtu otsusega ei ole arestitud AS Citadele banka Eesti filiaalis asuvat hageja arvelduskontot nr EEXXXXXXXXXX, vaid otsusega arestiti 2008. aastal Parex Bank Berliini filiaalis asunud hageja arvelduskonto nr 3287926876 ja sellega seotud deposiit- ja tähtajalise hoiuse kontod. Nimetatud kontod on erinevad ja rahaliste vahendite kandmine ühelt arvelduskontolt teisele arvelduskontole ei muuda neid arvelduskontosid samaks. Seega ei tulene Berliini kohtu otsusest alust arestida hageja Eestis asuvat arvelduskontot.
3 (7)
2-21-15286
6.4.Euroopa Liidu Nõukogu raamotsuse 2003/577/JSK art 2 p b tähenduses täidesaatva riigina ei saa käsitada Saksamaad, kuna raamotsuse art 1 järgi on raamotsuse eesmärk näha ette eeskirjad, mille alusel liikmesriik tunnustab ja täidab oma territooriumil arestimisotsust, mille mõne teise liikmesriigi õigusasutus on seoses kriminaalmenetlusega teinud, ning art 2 p b sätestab, et täidesaatev riik on liikmesriik, kelle territooriumil vara asub. Lisaks leiab hageja, et raamotsus ei ole Eestis otsekohaldatav, kuna see on üle võetud KrMS-i sätetega. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et Eesti Vabariigi pädev asutus oleks otsustanud hageja Eestis asuva arvelduskonto nr EEyyyyyyyyyyy arestimise KrMS-i sätete järgi.
6.5.Isegi kui lähtuda eeldusest, et Berliini kohtu või Hispaania õiguskaitseorganite otsusega oleks arestitud ka hageja Eestis asuv arvelduskonto, siis ei ole kumbagi nendest otsustest Eestis tunnustatud ja seega puudub alus nende täitmiseks.
6.6.Seega leiab hageja, et TsMS § 371 lg 1 p 1 või § 371 lg 2 p 2 kohaldamiseks puuduvad alused, Eesti kohus on pädev asja arutama ja hageja taotletavat eesmärki on hagiga võimalik saavutada. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja hagi tuleb maakohtu menetlusse võtta.
7.Kostja jäi oma varasemate seisukohtade juurde ja palus määruskaebuse rahuldamata jätta. Samuti palus kostja jätta menetluskulud hageja kanda ja mõista hagejalt välja kostja menetluskulud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada ja saata asi esimese astme kohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
9.Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel, leides, et asi ei allu Eesti kohtule. Ringkonnkohus sellega ei nõustu.
9.1.TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
9.2.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1805 art 40 lg-le 2 ja Euroopa Liidu Nõukogu raamotsusele 2003/577/JSK, mis käsitleb arestimise otsuste täitmist Euroopa Liidus, art 2 p-le b ning art 11 lg-tele 1 ja 2 tuleb hagejal esitada praegune hagi Hispaania või Saksamaa kohtusse. Kriminaalasjades tehtud teise riigi arestimis- ja konfiskeerimisotsuste tunnustamist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik (KrMS). KrMS § 48953 kohaselt kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriigi arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikusel tunnustamisel KrMS-is sätestatut niivõrd, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist, (edaspidi määrus (EL) 2018/1805) sätestatust ei tulene teisiti. Määruse (EL) 2018/1805 art 1 lg 1 kohaselt kehtestatakse sellega õigusnormid, mille alusel liikmesriik tunnustab ja täidab oma territooriumil arestimis- ja konfiskeerimisotsuseid, mille mõni teine liikmesriik on kriminaalasjades läbiviidatavate menetluste raames teinud. Sama määruse art 40 lg 2 kohaselt kohaldatakse arestimis- ja konfiskeerimistunnistuste suhtes, mis on edastatud enne 19. detsembrit 2020, ka edaspidi raamotsuseid 2003/577/JSK ja 2006/783/JSK kuni arestimis- või konfiskeerimisotsuse lõpliku täitmiseni. Praegusel juhul on poolte esile toodud asjaoludel Saksamaa kohtu otsus Hispaania õiguskaitseorganite taotluse alusel vara arestimiseks tehtud 4 (7)
2-21-15286
2.septembril 2008, mistõttu tuleb lähtuda raamotsusest 2003/577/JSK (edaspidi raamotsus) ja selle alusel vastu võetud riigisisese õiguse sätetest (Eestis KrMS §-d 5089–50820). Raamotsuse art 1 esimese lause kohaselt nähakse sellega ette eeskirjad, mille alusel liikmesriik tunnustab ja täidab oma territooriumil arestimisotsust, mille mõne teise liikmesriigi õigusasutus on seoses kriminaalmenetlusega teinud. Raamotsuse art 2 p a defineerib otsuse teinud riigina liikmesriigi, mille pädev õigusasutus on arestimisotsuse seoses kriminaalmenetlusega teinud, kehtivaks tunnistanud või muul viisil kinnitanud. Täidesaatvaks riigiks on art 2 p b kohaselt liikmesriik, kelle territooriumil (arestitav) vara asub. Määruse art 5 lg 1 kohaselt peavad täidesaatva riigi pädevad õigusasutused tunnustama arestimisotsuse teinud õigusasutuse otsuseid, mis on edastatud kooskõlas raamotsuse art-ga 4, ilma täiendavate formaalsusteta ja võtma seejärel vajalikud meetmed, et täita otsus viivitamata samal viisil, nagu täidesaatva riigi asutuse otsuse puhul, v.a art-tes 7 ja 8 sätestatud juhtudel. Raamotsuse art 11 lg 1 kohaselt tuleb huvitatud isikutel esitada hagi seoses arestimisotsusega oma seaduslike huvide säilitamiseks kas otsuse teinud riigi või täidesaatva riigi kohtule vastavalt kummagi riigi siseriiklikule õigusele. Lõike 2 kohaselt võib arestimisotsuse andmise sisulisi põhjusi vaidlustada üksnes otsuse teinud riigi kohtus. Eesti riigisiseses õiguses on raamotsuse art 11 nõuded üle võetud KrMS §-s 50818. Kolleegium leiab, et viidatud sätted ei välista praeguse hagi esitamist Eesti kohtusse. Hageja ei vaidlusta esitatud hagis Hispaania (kui raamotsuse art 2 p a järgi otsuse teinud riigi) õiguskaitseorganite otsust vara arestimise kohta ega Saksamaa (kui raamotsuse art 2 p b järgi täidesaatva riigi) Berliini Tiergarteni linnaosa esimese astme kohtu 2. septembri 2008. a otsust, millega aresti Saksamaal rakendati. Samuti ei vaidlusta hageja 2. septembri 2008. a otsuse täitmist Saksamaal, s.o täidesaatva riigi territooriumil.
9.3.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et esitatud hagi tugineb pooltevahelise arvelduslepingu rikkumisele kostja poolt. Sisuliselt on hageja esitanud lepingu täitmise nõude kostja vastu, kes hageja hinnangul on õigusliku aluseta blokeerinud tema arvelduskonto kostja juures. Seega on tegemist tsiviilkohtu pädevuses oleva vaidlusega. AS Citadele banka, kelle Eesti filiaal on praeguses asjas kostjaks, on äriregistri kohaselt Lätis registreeritud äriühing. Kuna hageja on esitanud lepingu rikkumisest tuleneva nõude, on tegemist tsiviil- ja kaubandusasjaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. a määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I bis määrus) art 1 tähenduses. Brüsseli I bis määruse art 4 lg 1 ja art 63 lg 1 kohaselt tuleks üldjuhul esitada hagi kostja vastu selles liikmesriigis, kus on kostja põhikirjajärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine äritegevuse koht. Eelduslikult asuvad AS Citadele banka puhul need kohad Lätis, tema Eesti filiaal ei ole aga äriseadustiku § 384 lg 2 järgi iseseisev juriidiline isik. Brüsseli I bis määruse art 5 lg 1, art 17 lg 1 ja art 7 p 5 võimaldavad aga filiaali tegevusest tuleneva vaidluse puhul esitada hagi ka selle paiga kohtutesse, kus filiaal asub. Praegusel juhul tugineb hageja hagis sellele, et kostja (s.o AS Citadele banka Eesti filiaal) on rikkunud hageja ja AS Citadele banka Eesti filiaali sõlmitud arvelduslepingut ja õigusvastaselt blokeerinud hageja arvelduskonto. Seega tuleneb vaidlus filiaali tegevusest Brüsseli I bis määruse art 7 p 5 tähenduses ning hageja võib esitada hagi filiaali asukoha järgi Eesti kohtusse. Ka kohtupraktikas on aktsepteeritud teises Euroopa Liidu liikmesriigis asuva äriühingu Eesti filiaali tegevusest tulenevate vaidluste puhul hagi esitamist filiaali vastu selle asukoha järgi Eesti kohtusse (nt Riigikohtu 20. mai 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19203; 31. märtsi 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-14152).
9.4.Eelnevast tulenevalt allub praegune vaidlus Eesti kohtule ning maakohus kui tsiviilasju lahendav kohus on pädev seda lahendama. 5 (7)
2-21-15286
10.Alternatiivselt jättis maakohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna leidis, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna maakohtu esile toodu alust hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
10.1.Maakohus leidis, et kuna hageja Berliini filiaalis avatud arvelduskonto arestiti kriminaalmenetluse raames õiguskaitseasutuste korraldusel ja Berliini kriminaalkohtu otsuse alusel, ei saa Eesti tsiviilkohus otsustada teise riigi kriminaalmenetluse raames rakendatud arestide kehtivuse üle ning sellest tulenevalt ka kohustada kostjat aresti lõpetama. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendamatult leidnud, et kohtul on praeguse asja lahendamiseks vaja otsustada teise riigi kriminaalmenetluse raames rakendatud aresti kehtivuse üle. Hageja ei ole hagis vaidlustanud Berliini Tiergarteni linnaosa esimese astme kohtu 2. septembri 2008. a otsust ega Hispaania õiguskaitseorganite arestimisotsuse tunnustamist ja täitmist Saksamaal. Maakohus ei ole arvestanud sellega, et hageja väitel asub blokeeritud arvelduskonto (ja seega arestitud vara raamotsuse art 2 p d tähenduses) Eestis kostja, s.o Läti panga Eesti filiaali juures, mitte Saksamaal. Kolleegium ei nõustu maakohtuga selles, et kuna kostja juures avatud arvelduskontole on kantud üle rahalised vahendid, mis varem asusid Berliinis Parex panga arvelduskontol, võimaldab see laiendada Saksamaa kohtu otsuse, millega tunnustati ja täideti Hispaania õiguskaitseorganite arestimisotsust Saksamaal, toimet automaatselt teises liikmesriigis asuvale varale. Selline järeldus ei ole kooskõlas raamotsuse ja määrusega (EL) 2018/1805, mis annavad liikmesriigile õiguse otsustada teise liikmesriigi arestimisotsuse tunnustamise ja täitmise üle oma territooriumil, sh teatud juhtudel sellest keelduda või arestimisotsuse täitmine edasi lükata. Eestis asuva vara suhtes on raamotsuse art 2 p b tähenduses täidesaatvaks riigiks Eesti. Maakohus ei ole tuvastanud, et Hispaania õiguskaitseorganite otsust või Saksamaa kohtu otsust hageja vara arestimise kohta oleks kooskõlas raamotsusega (ja selle alusel vastu võetud riigisisese õiguse sätetega) või määrusega (EL) 2018/1805 tunnustatud ja täidetud Eestis. Lisaks märgib kolleegium, et maakohus on eeltoodud järeldusele jõudmisel lubamatult hinnanud kostja vastuväiteid hagile ja asjas esitatud tõendeid ning asunud poolte vaidlust sisuliselt lahendama. Riigikohus on varem korduvalt selgitanud, et TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ning kui hagiavalduses esitatud asjaoludel ei saa tõendeid hindamata otsustada selle üle, kas kostja vastutab hageja nõude eest, tuleb see välja selgitada ja tõendeid hinnata asja sisulisel läbivaatamisel (vt nt Riigikohtu 6. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-20574, p 11). Maakohus on neid nõudeid rikkunud, hinnates kostja väiteid hageja arvelduskonto blokeerimise või arstimise põhjuse kohta ja asjas esitatud tõendeid selle aluseks olevate asjaolude kohta, sh Saksamaa kohtu otsust, mis on TsMS § 272 lg 2 järgi käsitatav dokumentaalse tõendina. Samuti on maakohus ennatlikult lähtunud eeldusest, et hageja ei avanud ise Eestis arvelduskontot (vt maakohtu määruse p 13), ehkki oma 17. jaanuari 2022. a seisukohas oli hageja täpsustanud, et seoses Berliinis asunud konto sulgemisega avas ta ise kostja juures Eestis uue arvelduskonto (vt seisukoha p 8.1.1). Eelneva põhjal on maakohus hagi menetlusse võtmise otsustamisel poolte väidetele ja esitatud tõenditele sisuliselt juba õigusliku hinnangu andnud ja poolte vaidluse lahendanud, mis on hagi menetlusse võtmise otsustamise etapis lubamatu.
10.2.Kolleegium on seisukohal, et hagiavalduses esitatud asjaolud ei anna alust hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel selle õigusliku perspektiivituse tõttu. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt on hageja avanud Eestis tegutseva kostja juures Eestis arvelduskonto, mille kostja on ilma hageja nõusolekuta 6 (7)
2-21-15286 blokeerinud ja mida kostja ei ole vaatamata hageja taotlustele blokeeringust vabastanud. See on vastuolus hageja ja kostja vahel sõlmitud arvelduslepingu tingimustega. Hageja väitel on kostja väited blokeerimise põhjuste kohta alusetud, kuna Berliini linna Tiergarteni kohtu 2. septembri 2008. a otsust ei ole Eestis tunnustatud ja see pole Eestis täidetav, lisaks ei ole sellega arestitud kõnealust kostja juures asuvat arvelduskontot. Juhul, kui kostja on hageja konto õigusliku aluseta ja vastuolus arvelduslepingu tingimustega blokeerinud või arestinud ega võimalda hagejal kontot ja seal asuvaid vahendeid kasutada, võib tegemist olla arvelduslepingu rikkumisega, mistõttu hagejal võib olla kostja vastu lepingu rikkumisest tulenevaid nõudeid, sh täitmisnõue või rikkumise lõpetamise nõue. Seega ei ole hagis esitatud nõue õiguslikult perspektiivitu. Seda, kas kostjal oli hageja konto blokeerimiseks või arestimiseks õiguslik alus, sh kas selle konkreetse konto arestimiseks annab arvelduslepingust või seadusest tulenevalt aluse Berliini Tiergarteni linnaosa esimese astme kohtu 2. septembri 2008. a otsus, tuleb kohtul hinnata asja sisulise lahendamise käigus.
10.3.Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada ja saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
11.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus TsMS § 173 lg 1 järgi lõpplahendis.
12.TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei saa ringkonnakohtu määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.