Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
24. oktoober 2023.a, Tallinnas
Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised esindajad
ja
2-21-15286 T S (S) hagi kohustada AS Citadele banka Eesti filiaali vabastama T S (S) arvelduskonto õigusvastasest blokeeringust 3500 eurot
nende Hageja: T S (S) (sünd. 06.08.1944) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Veiko Viisileht Kostja: AS Citadele banka Eesti filiaal (registrikood 11971924) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Liis Könn, vandeadvokaadi abi Käroli Tiirik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja T S kanda.
3.Välja mõista T Slt AS Citadele banka Eesti filiaal kasuks menetluskulu summas 2764 eurot.
4.Välja mõista T Slt AS Citadele banka Eesti filiaal kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2764 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt avas hageja 20.10.2006.a Saksamaal, Berliinis Parex pangas arvelduskonto. Seoses Parex panga Berliini filiaali sulgemisega, kanti hageja arvelduskontol olnud rahalised vahendid üle esmalt Parex panga Läti filiaali ning seejärel AS Citadele banka Eesti filiaalile (kostja), kus hagejale avati arvelduskonto. Kostja on blokeerinud õigusvastaselt hageja arvelduskonto. Berliini kohtu otsusega ei ole arestitud kostja juures asuvat hageja arvelduskontot. Berliini kohtu otsust ei ole Eesti Vabariigis tunnustatud ja see ei olegi Eesti Vabariigis täidetav ning ei anna õiguslikku alust hageja Eestis asuva arvelduskonto blokeerimiseks. AS Parex banka ja AS Citadele banka on erinevad juriidilised isikud. Hageja ei ole kostjale andnud korraldust ega nõusolekut oma arvelduskonto blokeerimiseks vastavalt arvelduslepingu tingimuste punkt 12.2 kohaselt. Hageja on korduvalt pöördunud blokeeringu maha võtmiseks kostja poole, kuid kostja keeldub toimingut tegemast. Hageja taotleb kohustada kostjat vabastama hageja arvelduskonto blokeeringu alt. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Hageja arvelduskonto on arestitud Berliini kriminaalkohtu otsuse alusel. Kostja on Citadele banka AS-i Eesti filiaal. ÄS § 384 lg 2 kohaselt ei ole filiaal juriidiline isik ja filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest vastutab ühing. Filiaalile (kui õiguslikule fiktsioonile) adresseeritud õigused ja kohustused tekivad äriühingule – kõik, mis kehtib filiaali suhtes, kehtib AS-i Citadele banka (Läti) või selle teiste filiaalide suhtes. Seega, kui Berliini kohtulahend kehtis Berliini filiaali suhtes (mille osas puudub poolte vahel vaidlus), kehtib see ka AS Citadele banka (Läti) suhtes ja kostja suhtes. Järelikult ei vaja Berliini kohtulahend Eestis tunnustamist ja täitmist ning Berliini kohtulahend on kostja suhtes täitmiseks kohustuslik. Arvelduskontol hoiustatud raha (erinevalt näiteks sularahast) ei ole kehaline ese TsÜS § 49 lg 1 tähenduses ja sellel ei ole ühte kindlat füüsilist asukohta. Seega on Berliini kohtulahendi alusel arestitud hageja nõudeõigus panga (kostja) vastu, mitte konkreetne raha kui kehaline ese. Juhul kui varakogumi asukoht määrata nõudeõiguste subjekti järgi, asub hageja varakogum Läti äriühingu AS Citadele banka, mitte kostja juures. Arvelduslepingu tingimuste p 12.5.11 võimaldab kostjal hageja arvelduskonto blokeerida, kui hageja konto on arestitud ning selleks ei ole vaja hageja nõusolekut. Juhul kui õiguskaitseasutustelt saabub kostjale teave hageja arvelduskonto aresti tühistamise kohta, saab kostja hageja arvelduskonto arestist vabastada. Harju Maakohus ei saa otsustada aresti kohaldamist kohustava välisriigi kriminaalkohtu lahendi muutmise või tühistamise üle. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning mõista menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 14.10.2022.a kohtumääruses
(dtl 85-87).
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
6.VÕS § 621 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes.
7.Pooltel on vaidlus selles, kas kostjal on kohustus vabastada hageja arvelduskonto nr xxx blokeeringust. Hageja on arvamusel, et tema arvelduskonto on blokeeritud kostja poolt õigusvastaselt. Kostja sellise hageja käsitlusega ei nõustu.
8.Vaidlustamata asjaolude kohaselt avas hageja 20.10.2006.a Saksamaal, Berliinis Parex pangas arvelduskonto. Seoses nimetatud panga Berliini filiaali sulgemisega, kanti hageja arvelduskontol olevad rahalised vahendid üle esmalt Parex panga Läti filiaali ning seejärel AS Citadele banka Eesti filiaalile, kus hagejale avati arvelduskonto nr xxx (dtl 2). Nimetatu nähtub ka kohtule esitatud 14.05.2012.a hageja avaldustest, millistes viimane palub üle kanda kogu rahasumma Saksa Citadele pangast Eesti Citadele panga kontole xxx ja sulgeda hageja konto Saksa Citadele pangas (dtl 120-121, 131-132).
9.Seega on asja kohtulikul arutamisel leidnud tõendamist, et hagejale avati seoses Parex panga Berliini filiaali sulgemisega AS Citadele banka Eesti filiaalis arvelduskonto, mitte hageja ei avanud ise uut arvelduskontot mõnel muul põhjusel või vajadusel.
10.Kohtule esitatud Berliini Tiergarteni linnaosa esimese astme kohtu 02.09.2008.a kohtuotsusega viitenumber 2858/08 arestiti hageja vara – kõik praegused ja tulevased nõudeõigused seoses kontoga nr xxx ja selle juurde kuuluvate nõudmiseni või tähtajaliste hoiustega Parex Banka Berliini filiaalis (dtl 23-25, 61-63).
11.Osundatud kohtuotsuse kohaselt haldab hageja kontol rahalisi vahendeid, mis pärinevad xxx grupeeringuna tuntud Venemaa organiseeritud kuritegelikult rühmituselt, mille põhieesmärk on saada tulu kuritegelikust tegevusest, sh mõrvad, korruptsioon, tubakatoodete salakaubavedu, uimastikaubandus ja väljapressimine, ning suunata see siis seaduslikku majandusringlusse. Organisatsiooni peamine vastutav isik on varem mõrvade ja relva ebaseadusliku omamise eest süüdi mõistetud ning alates 2008. aasta juunist kuritegelikus ühenduses osalemise eest Hispaanias vanglakaristust kandev A M. Mi majandussuhete uurimisel on tuvastatud, et ta kasutab volitatud isikuna oma abikaasa O S kontosid, millel olevad vahendid pärinevad põhiliselt aastatel 2001–2006 Küproselt, Lätist, Šveitsist ja Venemaalt tehtud ülekannetest kogusummas ligi 3,9 miljonit eurot. T S on O S ema, kes avas 20. oktoobril 2006 Parex panga Berlini filiaalis konto nr xxx, kuhu kandis 15. detsembril 2006 oma Deutsche Banki väärtpaberikontolt Barcelonas 1 899 950 eurot. Madridi eriprokuratuuri andmetel pärinesid kostja vahendid Deutsche Banki Barcelona kontol põhiliselt aastatel 2004/2005 tehtud ettevõtte xxx. ülekannetest kogusummas 2 366 869 eurot. Lisaks sellele tehti Parex panga kontole veel kolm 100 000 euro suurust rahvusvahelist ülekannet ettevõttelt Xxx Ltd. Kontot on volitatud käsutama O S ja M R. Tuvastatud rahavoogude ning seotud isikute ja äriühingute kohta kindlaks tehtud asjaolude põhjal on kaalukaid põhjusi oletada, et kostja T S Parex panga kontol olevad vahendid pärinevad xxx rühmituse kuritegelikust tegevusest, eelkõige karistusseadustiku (StGB) § 261 lõikes 1 osutatud kuritegudest ning seetõttu on täidetud karistusseadustiku § 74 osutatud konfiskeerimise tingimused (dtl 61-63).
12.Seega on viidatud kohtuotsuse alusel arestitud kõik olemasolevad ja tulevased nõuded, mis on seotud hageja kontoga nr xxx ning selle juurde kuuluvate tähtajaliste – ja deposiithoiustega. Sellest tulenevalt pole õige hageja väide selle kohta, et kostja pole tõendanud õigusliku aluse olemasolu hageja konto blokeerimiseks.
13.Kostja on hagejale nii 30.10.2019.a vastuskirjas selgitanud, et kontole kantud rahalised vahendid on arestitud vastavalt Berliini linna Tiergarteni kohtu 02.09.2008 otsusele (2858/08) (352Gs) 83 AR 17/08 seoses Madridi linna korruptsioonivastase võitluse ja organiseeritud kuritegevuse eriprokuratuuri rahapesuvastase uurimisega S osas tuginedes Berliini prokuratuuri taotlusel 83 AR 17/08 ja rahvusvahelise abi kohta vastu võetud õigusaktidel (dtl 10) kui ka 19.10.2021.a vastuskirjas selgitanud, et arvelduskontol olevad rahalised vahendid on blokeeritud rahapesu kahtluse alusel ning palunud hagejal esitada dokumendid, mis tõendavad hageja õigeksmõitmist ja tema kontol arestitud rahaliste vahendite vabastamise otsust (dtl 32).
14.Kohtule esitatud AS Citadele banka Eesti filiaali arvelduslepingu tingimuste punkt 1.1.2 kohaselt on lepingu lahutamatuks osaks panga üldtingimused ja hinnakiri, mis on kättesaadavad nii panga kontoris kui veebilehel www.citadele.ee (dtl 13-19). Viidatud tingimuste punkt 12.1 järgi tähendab konto blokeerimine kontol olevate vahenditega tehingute tegemise osalist või täielikku peatamist.
15.Kostja on kohtu ette toonud, et antud juhtumil on hageja konto blokeeritud kooskõlas arvelduslepingu tingimuste punktidega 12.5 (pank kahtlustab klienti rahapesus, terrorismi rahastamises või muus kuriteos) ja 12.5.6 (pank kahtlustab, et kliendi kontol olev vara on saadud kuriteo tulemusena). Seega on kostja antud juhul põhjendanud hageja konto blokeerimist rahapesu tõkestamise eesmärgil.
16.Hageja ei ole esitanud kostjale ega ka kohtulikul arutamisel kohtule tõendeid selle kohta, mis annaks aluse arvelduskonto blokeeringust vabastamiseks. Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on hagejale avatud kostja juures arvelduskonto üksnes seetõttu, et Parex Banka Berliini filiaal suleti (dtl 2). Nagu nähtub kohtule esitatust on Citadele banka Saksamaa filiaali tegevus lõpetatud 22.08.2013.a (dtl 126-127, 137-138) ning seal asunud hageja rahalised vahendid on üle kantud 03.09.2013.a kostja Eesti filiaali arvelduskontole nr xxx (dtl 120-121, 131-132, 122-125, 133-136). Kontojääk perioodi alguses on olnud null eurot ning muid laekumisi konto väljavõte ei kajasta (dtl 122-125, 133-136).
17.Seega on õigustatult blokeeritud hageja eelpool viidatud arvelduskonto, kuivõrd Berliini linna Tiergarteni kohtu 02.09.2008 otsuse alusel on arestitud kõik praegused ja tulevased nõudeõigused seoses kontoga nr xxx ja selle juurde kuuluvate nõudmiseni või tähtajaliste hoiustega pangas Parex Banka Läti õiguse alusel asutatud aktsiaselts Berliini harukontor (dtl 61). Kuna kohtu ette toodu kohaselt pärinevad hageja rahalised vahendid arvelduskontol nr xxx üksnes hageja arestitud Berliini filiaali arvelduskontolt nr xxx, milline on filiaali tegevuse lõpetamisega suletud, siis puudub alus kostja arvelduskonto blokeeringust vabastamise kohustamiseks.
18.Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 42 lg 1 järgi on kohustatud isikul keelatud luua ärisuhet või võimaldada tehingu tegemist või lõpuleviimist juhuti või ärisuhte raames, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ta ei suuda täita käesoleva seaduse alusel nõutavaid hoolsusmeetmeid; 2) tal on kahtlus, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega.
19.Kohus märgib, et ei saa antud juhtumil alahinnata RahaPTS-st tulenevaid kohustusi seonduvalt rahapesu jms tõkestamise vajadusega. Hageja pole tõendanud, et tema rahalised vahendid arvelduskontol nr xxx pärineks mujalt kui tema arestitud arvelduskontolt nr 3287926876. Ka ei ole hageja tõendanud, et kahtlustused tema rahaliste vahendite päritolu kohta viimati märgitud arvelduskontol oleks ära langenud vms.
20.Hageja täiendavad väited selle kohta, et kostja pole tõendanud, et AS Citadele banka on AS Parex banka õigusjärglane, pole kohased. Kohtule on esitatud tõendeid selle kohta, mis kinnitavad, et kõik hagejaga seonduvad õigused ja kohustused on kostjale üle antud (dtl 149-157).
21.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei
ole ning rahuldamisele ei kuulu.
22.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
23.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 132 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
24.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
25.Kostja palub hagejalt välja mõista tõlkekulud 88 eurot ja esindajakulud summas 3295 eurot (km-ta). Kostja lepinguliste esindajate tunnitasu määr on vandeadvokaadi abil 150 eurot (km-ta) ning alates 20.03.2023.a 170 eurot (km-ta) ja vandeadvokaadil 220 eurot (km-ta) ning alates 14.03.2023.a 250 eurot (km-ta).
27.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt Riigikohtu 28.11.2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.2016.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).
28.Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust, sh hinnata tunnihinda iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt eelnevalt viidatud 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 11.02.2015.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-11513, p 25).
29.Kostjat esindab kaks lepingulist esindajat vandeadvokaadi abi Käroli Tiirik, kelle tunnitasu määr on 150 ja 170 eurot (km-ta) ning vandeadvokaat Liis Könn, kelle tunnitasu määr on 220 ja 250 eurot (km-ta).
30.Hageja leiab 05.05.2023.a seisukohas, et vandeadvokaadi tunnitasu on ebamõistlikult kõrge, kuna kohtupraktika kohaselt on kõrgeim tunnistasu määr 170 eurot. Vandeadvokaadi abi tunnitasu määrale hageja vastu ei vaidle.
31.Kohus nõustub hagejaga, et vandeadvokaadi tasumäär 220 eurot ja 250 eurot, ei vasta kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele ning sellist tasumäära ei saa Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks. Senises kohtupraktikas on advokaatide ja vandeadvokaatide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 120–170 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks (vt. Riigikohtu 26.04.2017.a kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-34-17 p 15,
Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-115-14 p 14, Riigikohtu 27.02.217.a kohtumäärus 3-2-1-159-16, p 24). Sellest kõrgemad vandeadvokaadi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu ja mahtu ning asjaolu, et tegemist ei ole tavapärasest oluliselt keerukama õigusvaidlusega, saab kohtu hinnangul käesolevas asjas pidada mõistlikuks vandeadvokaadi tunnitasu määra 170 eurot (km-ta), mis on ühtlasi mõistlik tunnitasu määr ka vandeadvokaadi abi osas.
32.Kostjate esindajate poolt on esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu kokku 16,35 tundi. Hageja leiab, et põhjendatud ei ole kahele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kuna kohtuasi pole oma olemuselt tavapärasest keerukam. Veel leiab hageja, et vandeadvokaadi abi Käroli Tiirik ei ole kostja lepingulise esindajana käsitatav enne 16.11.2022.a ning seega ei ole põhjendatud ka tema poolt enne seda tehtud toimingud. Samuti ei ole põhjendatud kostja lepingulise esindaja vandeadvokaat Liis Könni eksimusest tingitud 14.03.2022.a õigusteenuse kulu.
33.Kohus ei nõustu hagejaga, et kahe esindaja olemasolu ei ole põhjendatud. Asja matejalidest nähtub, et Karoli Tiirik on vandeadvokaadi abi, kelle patrooniks on vandeadvokaat Liis Könn. Esindajakulude spetsifikatsioonist nähtub, et vandeadvokaadi abi on koostanud kostja 09.12.2021.a seisukoha hagiavaldusele ajakuluga 2,50 tundi ning vandeadvokaat on selle üle vaadanud ja täiendanud ajakuluga 0,50 tundi. Kokku on kulunud seisukoha koostamisele 3 tundi. Kohus leiab, et see aeg ei ole ülemäära suur. Ka järgmised spetsifikatsioonides toodud kulud ei ole ülemääraselt suured ning on pigem samas mahus, kui kostjat oleks esindanud üksnes vandeadvokaat ilma vandeadvokaadi abita. Samuti leiab kohus, et asjaolu, et vandeadvokaadi abi ei märkinud ennast esimeses menetlusdokumendis kaasesindajaks, ei ole selline põhjus, et jätta 09.12.2021.a vastuse koostamise eest kulud väljamõistmata.
34.Kohus nõustub hagejaga, et põhjendatud ei ole kostja esindaja 14.03.2022.a ajakulu 0,15 tundi (tutvumine kohtu kirjaga; tõlke esitamine), mis tekkis selletõttu, et kostja jättis ekslikult esitamata 09.12.2021.a seisukoha lisa ning kohus pidi selleks koostama kirja. Kohus leiab, et see ajakulu tekkis kostja enda tegematuse tõttu.
35.Ülejäänud kostja esindajate ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastab esindajate poolt esitatud menetlusdokumentidele ning teostatud menetlustoimingutele. Seega on põhjendatud kostja esindajate ajakulu kokku 16,20 tundi ehk 2676 eurot (3,9 tundi x 150 eurot ja 12,3 tundi x 170).
36.TsMS § 143 lg 1 alusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ka tõlkekulud summas 88 eurot. Hageja sellele kulule vastuväiteid esitanud ei ole.
37.Eeltoodu alusel kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 2764 eurot, esindajakulud 2676 eurot ja tõlkekulud 88 eurot.
38.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.