2-24-108910/15 - Võlaõigus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-24-108910 võlgnikule kokku teostatud perioodil 07.06.2020-16.12.2022 summas 5582 eurot. Kostja on teostanud tagasimakseid kokku summas 2575 eurot, millest 879,41 eurot on arvestatud põhinõude katteks. Avaldaja nõue võlgniku suhtes on 4259,74 eurot, millele lisanduvad kõrvalnõuetena intress alates 16.12.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 08.05.2023 summas 758,23 eurot, viivis perioodil 09.05.2023-05.03.2024 summas 814,84 eurot. Kompromiss on sõlmitud sellistel tingimustel. Avaldaja kinnitab, et tegemist on krediidilepinguga. Avaldaja sõnul on krediidiandja 2020. aastal leidnud, et võlgnik on maksevõimeline ja kontrollinud krediidivõimelisust. Krediidiandja on tuvastanud isikusamasuse ja kontrollinud krediidiinfot. Võlgnikul ei esinenud krediidiinfo kohaselt kohustusi ega olnud sel ajal võlgasid. Võlgnik selgitas, et tema sissetulek aastal 2020 oli miinimumpalga suuruses. Võlgnik tõi esile, et tal on veel võlgnevusi. Võlgniku aitasid mõnda aega tema vanemad, ent tema sissetulekud ei ole ületanud miinimumtasu. Avaldaja esitas 13.05.2024 kohtule nõude kohta dokumentaalsed tõendid, s.o laenutaotlused 18 tk, krediidilepingu üldtingimused, tarbijakrediidi teabelehe, laenulepingu lisa, Euroopa tarbijakrediidi teabelehe, väljamaksed ja tasumised, isiku tuvastamise, rahvastikuregistri väljavõtte, Creditinfo väljavõtte, “Tere tulemast” kõne võlgnikuga ja lepingu lõpetamise teate. 03.06.2024 esitas avaldaja täiendavad dokumentaalsed tõendid, s.o arved (35 tk), kostja taotluse kuvatõmmise ja teatise nõude loovutamise kohta/nõudekirja. 03.06.2024 toimunud istungil selgitas avaldaja, et pangakonto väljavõtet ei ole laenuvõtjalt küsitud, kuivõrd seadusest vastavat kohustust ei tulene ja sellel ajal ei olnud sellist praktikat laenu väljastamisel. Avaldaja lähtus võlgniku esitatust, st tööandja, sissetuleku ja lisasissetuleku andmetest. Võlgnik avaldas telefonivestluses, et palka saab sularahas ja võlgniku maksehäired puudusid. Kohus andis avaldajale ja võlgnikule täiendava tähtaja kompromissi täpsustamiseks. 18.06.2024 esitasid pooled kompromissi, mille kohaselt kohustub võlgnik tasuma avaldajale kokku 3642,06 eurot, millest põhinõude moodustub 3434,76 eurot ja riigilõiv 207,30 eurot. Kohus palus 28.06.2024 avaldajal täpsustada, kuidas on poolte vahel kokkulepitud kompromissisumma 3434,76 euro kujunenud. Menetluses esiletoodule tuginedes on avaldaja võlgnikule väljamakseid teostanud kokku summas 5582 eurot ja kostja on teostanud tagasimakseid kokku summas 2575 eurot. Nimetatud summade vahe on 3007 eurot, mistõttu jääb arusaamatuks kompromissisumma 3434,76 eurot. Avaldaja on 25.07.2024 kohtule vastanud, et kompromissisumma on summa, millega võlgnik on nõustunud ja millele vastuväiteid esitanud ei ole. Avaldaja hinnangul on tähelepanuväärne, et hageja on oma nõuet vähendanud ligi poole võrra ja menetlusökonoomika põhimõttest lähtuvalt on mõistlik kinnitada poolte sõlmitud kompromiss. Kohus pidas 26.08.2024 kohtuistungi, kuhu võlgnik kohale ei ilmunud. Avaldaja selgitas kompromissi sõlmimise asjaolusid.

2-24-108910 TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kuna menetlusosaliste poolt esitatud kompromiss ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega, kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. TsMS § 431 lg 1 kohaselt selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi ning märgib, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Samuti selgitab kohus pooltele, et kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust kokkulepitud viisil, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised leppisid kompromisslepingus kokku määruskaebuse esitamise tähtaja vähendamises 1 (ühe) kalendripäevani. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamine ei riku menetlusosaliste õigusi, mistõttu tuleb menetlusosaliste taotlus rahuldada. Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et võlgnik tasub avaldajale riigilõivu 207,30 eurot. Muus osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda.