nende Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Dmitri Santašev (e-post: xxx) Kostja K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) Lihtmenetluses (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja Multitude Bank p.l.c ja kostja vahel 11.05.2022.a sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenev põhivõlg 3000 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata intressi, viivise ja sissenõudekulude nõudes.
4.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).
1.OK Incure OÜ esitas 06.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3528,08 euro saamiseks. Kohus tegi 07.12.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis OK Incure OÜ nõude K. K. vastu 3528,08 euro saamiseks Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 08.03.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 3977,39 eurot, millest põhivõlgnevus on 3000 eurot, intress 261,04 eurot, viivis 666,35 eurot ja võla sissenõudmiskulud 50 eurot. Samuti palub hageja välja nõuda menetluskulud summas 455 eurot. Krediidi kulukuse määr oli lepingus märgitud 50,80%. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et intressimäär on 41,7925% aastas, kogu krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul ning viivisemäär on võrdne intressimääraga. Kostja ei teinud ühtegi tagasimakset. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed (maikuu, juunikuu ja juulikuu osamaksed) ning krediidiandja nõue muutus sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes, edastas krediidiandja kostjale lepingu ülesütlemise teatise. Krediidiandja teavitas kostjat, et leping öeldakse üles
15.päeval kirja kuupäevast juhul, kui kostja ei tasu võlgnevust. Kostja olemasolevat võlgnevust ei likvideerinud, mistõttu loeti leping automaatselt üles öelduks 25.08.2022. Hageja teavitas kostjat 06.10.2022 nõude loovutamisest. 20.06.2024 esitas hageja kohtule vastuse, mille kohaselt palub hageja kohtul välja mõista kostjalt alternatiivselt põhivõlgnevus 3 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 127,56 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ning viivis tasumata põhinõudelt 3000 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates 09.03.2023 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 26.04.2023. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud. Kohtu põhjendused
3.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Hagi on kostjale kätte toimetatud, kostja ei ole kohtule vastanud. Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused otsuse arusaadavuse huvides. Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja nõue ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg-s 5 on sätestatud, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
5.Hageja väidete kohaselt on kostja ning nõude hagejale loovutanud algse võlausaldaja Multitude Bank p.l.c (endise ärinimega Ferratum Bank) vahel sõlmitud 11.05.2022 laenuleping. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kohtule on esitatud kostja laenutaotlus, samuti 2(5)
Ferratum Bank Laenulimiidi üldtingimused ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. Hageja esitatud väljavõtte kohaselt on kostja võtnud korraga kasutusse krediidi kogusummas 3000 eurot 11.05.2022. Kostja ei ole esitanud antud väidetele vastuväiteid. Kohus leiab, et on tõendatud, et kostja tegi tahteavalduse krediidi saamiseks, et leping oli nõutud vormis ning et krediit anti kostja kasutusse ühe maksega.
6.Kohtu hinnangul vastab käesolevas asjas hagi aluseks olev leping tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.
7.Krediidi kulukuse määraks oli 11.05.2022 sõlmitud lepingus märgitud 50,80%. Lepingu sõlmimise hetkel oli krediidi kulukuse määra ülempiir 50,85%, (VÕS § 4062 lg 1, 3*16,95, 30.11.2021 seisuga) seega jäi nõude aluseks oleva lepingu krediidi kulukuse määr ülemmäära piiresse.
8.Hageja märgib, et hageja teavitas kostjat 26.04.2023 teatisega lepingust tulenevate nõuete omandamisest hagejale. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et võlgnikku on nõude loovutamisest teavitatud. Kohtu hinnangul ei ole seadusega vastuolus see, kui nõude loovutamisest on teavitanud võlgnikku algse võlausaldaja asemel uus võlausaldaja (VÕS § 170).
9.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
10.Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lgtest 3 ja 4. KAVS § 50 lg-s 3 on sätestatud, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades KAVS ja VÕS sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg-s 4 on sätestatud, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 403 4 lg 13 järgi pidi kõnealuse 3(5)
põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud.
11.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta selgitanud hagis järgmist: Krediidivõimekuse hindamiseks analüüsis krediidiandja kostja poolt esitatud arvelduskonto väljavõtet perioodi 03.03.2022 – 11.05.2022 eest. Krediidiandja tegi kindlaks, et kostja keskmine sissetulek 3 kuu põhjal on 625,12 eurot. Finantskohustusi polnud tuvastatud. Tagasimakse Ferratumile moodustas 155,58 eurot. Seega vaba raha jäägiks kujunes hinnanguliselt 469,54 eurot, mis moodustab 75% sissetulekust. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta.
12.Hageja on esitanud kohtule kostja kolme kuu konto väljavõtte, kuid esitatud tõenditest ei nähtu, millise muu teabe põhjal on algne võlausaldaja teinud otsuse kostja krediidivõimelisuse kohta. Tõenditest ei nähtu, mil viisil selgitas krediidiandja välja ja kontrollis teiste finantskohustuste olemasolu ning maksehäirete olemasolu. Hageja ei ole neid asjaolusid ka selgitanud. Samuti ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud ülalpeetavate olemasolu ning sellest tulenevat võimalikku ülalpidamiskohustust. Laenutaotlusel on kostja märkinud oma igakuiseks sissetulekuks 800 eurot. Konto väljavõttelt nähtuvad kostja sissetulekud summades 202,90 eurot, 775,14 eurot ning 897 eurot. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul on kohtule esitatud vaid kolme kuu konto väljavõte. Asjas ei ole tuginetud ka sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud mingeid täiendavaid dokumente krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. Kohtu hinnangul ei saa lugeda vastutustundliku laenamise põhimõtet järgituks ainult ühe tõendi kogumise pinnalt. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja järgis kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise nõudeid, selgitades välja kõik nõutud aspektid ning tehes mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 50 lg 3 p 3).
13.VÕS § 4034 lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
14.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud 4(5)
määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli esialgse lepingu sõlmimise ajal 0% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja hagejale muid kulusid ega tasusid. Vastavad nõuded (sh viivis, haldustasud, sissenõudekulud) jätab kohus rahuldamata. Viivise nõue ei saa kuuluda rahuldamisele ka põhjusel, et võlausaldaja ei ole tagasimakseid uuesti määranud ega sellest võlgnikku teavitanud, järelikult ei saa kostja olla ka uuesti määratud tagasimaksete tasumisega viivituses. Samal põhjusel ei saa olla põhjendatud ka sissenõudekulude nõue.
15.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, mille puhul on tuvastatud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ning isik, kes hagejale nõude loovutas, aitas kostja võlgnevuse tekkimisele kaasa, kuna sõlmis vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes tarbijaga krediidilepingu (vt ka Trt RngKo 12.05.2023 nr 2-22-11447, p 8). (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.