OK Incure OÜ hagi L. A. vastu võla väljamõistmiseks
Hagi hind
273 eurot 58 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OK Incure OÜ (rk 11542046), lepinguline esindaja Dmitri Santašev (e-post [email protected]) Kostja: L. A. (ik xxxxxxxxxx; e-post xxxxxxxxxxxx@xxxxxxx) Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OK Incure OÜ hagi L. A. vastu ning mõista L. A. OK Incure OÜ kasuks välja 273 eurot 58 senti, millest põhivõlg on 192 eurot 75 senti, intress 22 eurot 65 senti, sissenõudmiskulud 20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 38 eurot 18 senti.
2.Jätta OK Incure OÜ menetluskulud L. A. kanda.
3.Rahuldada Ok Incure kindlaksmääramiseks.
OÜ
taotlus
menetluskulude
rahalise
suuruse
4.Mõista L. A. OK Incure OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 100 eurot (tasutud riigilõiv).
5.Mõista L. A. OK Incure OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt (100 eurot) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ (hageja) hagi L. A. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub välja mõista põhivõla 192 eurot 75 senti, intressi 22 eurot 65 senti, sissenõudmiskulud 20 eurot ja seisuga 8. oktoober 2023 sissenõutavaks muutunud viivise 38 eurot 18 senti. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital AS (krediidiandja) ja kostja 6. septembril 2022 krediidikontolepingu nr 5538783, mille järgi võimaldati kostjale limiiti kuni 200 eurot. Krediidikonto on kliendile avatav limiit, mille raames saab klient raha vabalt kasutusse võtta, seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta. Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Lepinguga lepiti kokku intressimääras 39,72% aastas, krediidikulukuse määraks oli seega 48,62%. Krediidiandja tegi 6. septembril 2022 kostja arvelduskontole väljamakseid kokku 400 eurot. Kostja rikkus tagasimaksmise kohustust, jättes tegemata 2023. aasta jaanuari, veebruari ja märtsi tagasimaksed. Krediidiandja saatis 20. märtsil 2023 kostjale lepingu ülesütlemise teate, milles andis kostjale täiendava tähtaja kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks. Kuna kostja võlgnevust ei likvideerinud, ütles krediidiandja lepingu 10. aprillil 2023 üles ning loovutas nõude hagejale. Nõude loovutamisest teatati kostjale lepingu ülesütlemise teates. Kostja on tasunud krediidisumma katteks 207 eurot 25 senti, seega on põhivõlg 192 eurot 75 senti. Intressi arvestab kostja tasumata summalt 192 eurot 57 senti alates 23. detsembrist 2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 9. aprillini 2023 summas 22 eurot 65 senti, viivist alates 10. aprillist 2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 8. oktoobril 2023 intressiga võrdses määras, summas 38 eurot 18 senti. Kohtuvälise menetluse käigus on hageja saatnud kostjale võlateatisi. Esimese nõudekirja saatis hageja kostjale 19. aprillil 2023. Hageja saatis kostjale meeldetuletusi seoses tasumata võlakohustusega 26. aprillil 2023 ja 4. mail 2023. Lisaks tekkisid võla sissenõudmisega seoses kulud, milleks olid võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 20 eurot. Krediidiandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Krediidikonto taotlemiseks esitab klient elektroonilise taotluse krediidiandja veebilehel www.credit24.ee või suulise taotluse telefoni teel. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja on teinud otsuse krediidikonto avada. Krediidiandja teavitab klienti otsusest SMS-i teel. Kostja esitas 6. septembril 2022 krediidikonto avamise taotluse limiidiga kuni 400 eurot. Taotluses märkis kostja, et tema netosissetulek on 1100 eurot, igakuised kohustused on 50 eurot,
mis koosnevad üksnes majapidamiskuludest. Kostja töötas täistööajaga, tööandjaks on Balago OÜ. Ülalpeetavaid ei olnud. Kostja märkis, et elab koos vanematega. Krediidiandja tegi päringu maksehäirete väljaselgitamiseks Creditinfo andmebaasi. Päringu vastusest nähtuvalt kostjal aktiivsed maksehäired puudusid. Lisaks tehti päring Eesti pensionikeskusesse, arvutamaks välja isiku sissetulek, mille andmete kohaselt kostja sissetulek oli 262 eurot 26 senti. Tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud Credit24 krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks. Krediidiandja võttis arvesse taotletud krediidilimiidi suurust (200 eurot) ja igakuise tagasimakse suurust (10 eurot). Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel.
2.Kostja võttis hagi 27. detsembril 2023 kohtule esitatud vastuses õigeks põhinõude osas. Ülejäänud nõuded on kostja arvates kunstlikult tekitatud, kuna kostjaga ei ole korrektselt ühendust võetud.
KOHTU SEISUKOHT
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Käesolevas tsiviilasjas on tegemist varalise nõudega hagiga, hagi hind on 273 eurot 58 senti ning kohus menetleb hagi lihtsustatud korras. Kohus piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2 üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
4.Poolte vahel ei ole vaidlust krediidilepingu sõlmimise ja nende alusel väljastatud krediidisumma 400 eurot osas. Kostja on hagi omaks võtnud põhivõla 192 eurot 75 senti osas.
5.Kostja esitatud vastuväite kohaselt ei ole temaga korrektselt ühendust võetud, on saadetud kirju valele aadressile. Kostja oli arvamusel, et krediit on tasutud ning kuna ühtegi nõuet ta kätte ei saanud, siis nii jäi. Kostja leiab, et seetõttu on kõrvalnõuded põhjendamatud.
6.Kohtul on kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid omal algatusel (Riigikohtu
17.detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).
7.Kohus leiab, et antud juhul on leping sõlmitud kehtivalt ning selles puuduvad kokkulepped, mis muudaksid lepingu tervikuna või selles sisalduva intressikokkuleppe tühiseks. Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise kohustust nõuetekohaselt. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel. Kohus nõustub krediidiandja järeldustega.
8.Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja kõrvalnõuded. Kostja väide, et talle ei ole õigele aadressile teateid saadetud ning seetõttu oli ta teadmatuses olemasolevast võlast, ei anna alust kõrvalnõuete väljamõistmata jätmiseks. Kostja võis olla küll unustanud oma lepingulised
kohustused, kuid see ei vabasta teda lepinguga võetud kohustuste täitmisest. Ka oleks pidanud kostja ise huvi näitama ja kahtluse korral ise ühenduse võtmisel aktiivsem olema. Kohus juhib tähelepanu, et lepinguliste kohustuste täitmise kohustus tuleneb sõlmitud lepingust, mitte kättesaadud meeldetuletuskirjadest. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi täies ulatuses.
9.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on taotlenud menetluskuludena tasutud riigilõivu 100 eurot väljamõistmist. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu kuulub nimetatud summa kostjalt väljamõistmisele. Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.