Määruse tegemise aeg ja koht 22.08.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-24-9605
Kohtuasi
Estateguru tagatisagent OÜ hagi X ja Y vastu käenduslepingutest tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.06.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Estateguru tagatisagent OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Estateguru tagatisagent OÜ, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Liis Könn ja Grete-Kai Teeäär Kostja I X Kostja II Y
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Estateguru tagatisagent OÜ 02.07.2024 määruskaebusele lisatud tõendid (lisad 1–2).
2.Tühistada Harju Maakohtu 27.06.2024 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Rahuldada Estateguru tagatisagent OÜ määruskaebus. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Estateguru tagatisagent OÜ (hageja) esitas 20.06.2024 Harju Maakohtule X (kostja I) ja Y (kostja II) vastu hagi käenduslepingutest tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Harju Maakohus tegi 27.06.2024 määruse, millega jättis hagi menetlusse võtmata.
2.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei allu hagi Eesti kohtule.
2.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 järgi tuleb kohtul avaldust saades kontrollida, kas avalduse võib rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lg 4 järgi kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või samas lõikes nimetatud Euroopa Liidu määrustes, muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012 (12.12.2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) (Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus).
2.3.Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse artikli 4 lg 1 järgi esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse artikli 5 lg 1 järgi võib isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada hagi teise liikmesriigi kohtusse üksnes määruse 2. peatüki 2.–7. jaos sätestatud korras. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse artiklis 18 lg 2 on ette nähtud, et tarbija vastu võib menetluse algatada üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.
2.4.Hagiavalduse kohaselt on nii kostja I kui kostja II elukoht Läti Vabariigis, kuid Harju Maakohtu alluvus tuleneb hageja ja kummagi kostja vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppest. Hageja leiab, et kohtualluvuse kokkulepped on sõlmitud mõlema poole (s.o hageja ja kummagi kostja) majandus- ja kutsetegevuses.
2.5.Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse artikli 25 lg 1 järgi juhul, kui pooled, olenemata sellest, kus on nende alaline elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. Seega tuleb kohtul hinnata, kas hageja ja kummagi poole vahel sõlmitud käenduslepingute p-s 4.5 sisalduv kohtualluvuse kokkulepe võib olla Eesti õiguse alusel tühine. Kuigi üldjuhul ei saa kohus hagiavalduse menetlusse võtmist otsustades tõendeid hinnata, on tõendite hindamine lubatav rahvusvahelise kohtualluvuse kindlakstegemiseks.
2.6.TsMS § 104 lg 1 järgi võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandusvõi kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. TsMS § 106 lg 1 järgi on kohtualluvuse kokkulepe tühine, kui see on vastuolus TsMS § 104 lõikes 1 sätestatuga.
2.7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 143 lg 1 järgi on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik, tarbijakäendusleping. VÕS § 1 lg 5 järgi on tarbija võlaõigusseaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Alates 05.04.2011 jõustunud VÕS § 143 lg 1 muudatuse kohaselt mõistetakse tarbijakäenduslepinguna iga sellist käenduslepingut, kus käendajaks on füüsiline isik, mis tähendab, et füüsilise isiku poolt sõlmitud käendusleping saabki seadusest tulenevalt olla ainult tarbijakäendusleping. Seega käsitatakse ka ettevõtte juhtide ja osanike poolt antud käendusi tarbijakäendustena ja siinne vaidlus ei ole seotud kostjate majandus- või kutsetegevusega.
2-24-9605 Seetõttu on kohtualluvuse kokkulepe, millele hageja tugineb, TsMS § 106 lg 1 p 1 alusel tühine vastuolu tõttu TsMS § 104 lg-ga 1. Hagi kostjate vastu tuleb esitada üldise kohtualluvuse järgi kostjate elukohajärgse riigi kohtule. TsMS § 371 lg 1 p 2 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Määruskaebus
3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja saata asi Harju Maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.1.Määruskaebuse kohaselt tuleneb hageja nõue kostjatega sõlmitud käenduslepingutest, mille p 4.5 kohaselt lahendatakse lepingust tulenev või lepinguga seotud vaidlus Harju Maakohtus (kohtualluvuse kokkulepe). Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse artikli 25 lg 1 kohaselt lahendab asja selle liikmesriigi kohus, kellele pooled on kohtualluvuse kohtuleppega vaidluse allutanud.
3.2.Hageja ja kostjate vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe ei ole TsMS § 104 lg 1 ja TsMS § 106 lg 1 p 1 alusel tühine. TsMS § 104 lg 1 järgi võib kohus asja läbi vaadata, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandusvõi kutsetegevusega. Siinsel juhul on vaidlus seotud hageja majandus- ja kutsetegevusega ning samuti ka kostjate majandus- ja kutsetegevusega, olenemata sellest, et kostjad on füüsilised isikud. Kostjad olid 07.03.2022 käenduslepingute sõlmimise ajal põhivõlgniku (InterBau SIA) juhatuse liikmed. Kostja I on InterBau SIA asutaja ning oli kuni 17.03.2020 InterBau SIA ainuosanik ja ainus juhatuse liige. Alates 17.03.2020 on kostja I ja kostja II mõlemad InterBau SIA juhatuse liikmed ja osanikud. Kostjad on ka InterBau SIA tegelikud kasusaajad.
3.3.VÕS § 143 lg 1 ei ole asjakohane õigusnorm kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse hindamiseks. VÕS § 143 lg 1 reguleerib üksnes seda, kas käenduslepingut saab pidada tarbijakäenduslepinguks, mitte seda, kas käendaja sõlmis käenduslepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse hindamisel ei ole oluline mitte see, et käendaja on füüsiline isik, vaid see, kas füüsiline isik sõlmis lepingu majandus- ja kutsetegevuses. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb äriühingu juhatuse liiget, kes sõlmib äriühingu kohustuste tagamiseks lepingu, pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses, kuna leping ühingu kohustuste täitmise tagamiseks on sõlmitud huvist ühingu majandustegevuse vastu.
3.4.05.04.2011 jõustunud VÕS § 143 lg 1 muudatuse eesmärk ei olnud tuua kaasa füüsiliste isikute sõlmitud käenduslepingutes sisalduvate kohtualluvuse kokkulepete tühisus. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu (743 SE) seletuskirja kohaselt oli VÕS § 143 muutmise eesmärk tuua kaasa füüsilise isikuga sõlmitud käenduslepingute tühisus, kui lepingus ei ole näidatud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat.
3.5.Füüsilist isikut saab pidada tegutsevaks majandus- ja kutsetegevuses, kui ta ei vasta tarbija tunnustele (VÕS § 1 lg 5). Tarbija mõiste sisustamisel kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse hindamisel tuleb lähtuda Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrusest ja Euroopa Kohtu praktikast. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole vaid sellised tehingud, mis on sõlmitud isiku eratarbimise vajaduste rahuldamise eesmärgil, seotud isiku majandus- ega kutsetegevusega (EKo 03.07.1997, C-269/95, Francesco Benincasa v Dentalkit Srl, p 17). Samuti on leitud, et kui äriühingu juht või enamusosanik tagab äriühingu lepingust tulenevaid kohustusi, tegutseb ta enda majandus- või kutsetegevuses (EKo 14.03.2013, C-419/11, Česká spořitelna, a.s. v Gerald Feichter, p-d 36–40).
2-24-9605 Menetluse edasine käik
4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
6.Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel.
7.Hageja nõue kummagi kostja vastu tuleneb kostjatega sõlmitud käenduslepingutest, milles sisaldub kokkulepe, et lepingust tulenev või lepinguga seotud vaidlus lahendatakse Harju Maakohtus. Kostjad on füüsilised isikud, kelle elukoht on Läti Vabariigis. Kostjad olid käenduslepingute (sh kohtualluvuse kokkuleppe) sõlmimise ajal põhivõlgniku (Interbau SIA) juhatuse liikmed ja osanikud.
8.Maakohus leidis õigesti, et rahvusvahelise kohtualluvuse kontrollimisel tuleb kohaldada Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrust. Osundatud määruse artikli 25 lg 1 järgi juhul, kui pooled, olenemata sellest, kus on nende alaline elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. TsMS § 106 lg 1 p 1 järgi on muu hulgas tühine TsMS § 104 lg-ga 1 vastuolus olev kohtualluvuse kokkulepe. TsMS § 104 lg 1 järgi võib kohus asja kohtualluvuse järgi läbi vaadata, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega. Ka Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse artikli 18 lg-s 2 on ette nähtud, et tarbija vastu võib teine lepingupool menetluse algatada üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on tarbija alaline elukoht. Seega kontrollis maakohus põhjendatult, kas käenduslepingust tulenev vaidlus seondub kostjate majandus- või kutsetegevusega.
9.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et vaidlus ei saa seonduda kostjate majandus- või kutsetegevusega, kuna füüsilise isiku käendajana sõlmitud käendusleping on VÕS § 143 lg 1 järgi tarbijakäendusleping. Füüsilise isiku antud käendusele kohaldatakse küll tarbijakäenduslepingu sätteid, kuid see ei tähenda, et isik tuleks lugeda tarbijaks ka igas muus aspektis. Kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse hindamisel tuleb tuvastada, kas vaidlus on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega, mis on eraldiseisev küsimus sellest, kas isiku sõlmitud käenduslepingule kohaldatakse tarbijakäenduse sätteid. Seega on võimalik ka olukord, kus majandus- või kutsetegevuses tegutsev füüsiline isik sõlmib käenduslepingu, mis on VÕS § 143 lg 1 tähenduses tarbijakäendusleping.
10.Kostjad olid käenduslepingute sõlmimise ajal põhivõlgniku juhatuse liikmed ja osanikud. Põhivõlgniku juhatuse liikmeks ja osanikuks olek annab nii Eesti õiguse kui ka Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse järgi aluse eelduseks, et põhivõlgniku kohustust tagades tegutseb isik majandus- või kutsetegevuses ja mitte tarbijana (RKTKo 05.11.2008, 3-2-1-89-08, p 11; RKTKo 08.12.2009, 3-2-1-126-09, p 12 teine lõik). Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole vaid sellised tehingud, mis on sõlmitud isiku eratarbimise vajaduste rahuldamise eesmärgil, seotud isiku majandus- ega kutsetegevusega (EKo 03.07.1997, C-269/95, Francesco Benincasa v Dentalkit Srl, p 17). Kui äriühingu juht või enamusosanik tagab äriühingu lepingust tulenevaid kohustusi, tegutseb ta majandus- või kutsetegevuses (EKo 14.03.2013,
2-24-9605 C-419/11, Česká spořitelna, a.s. v Gerald Feichter, p-d 36–40). Euroopa Kohus on märkinud, et isik võib tarbijale kohalduvate kohtualluvuse sätetele tugineda üksnes juhul, kui lepingu ainus eesmärk on eratarbimise käigus rahuldada üksikisiku isiklikke vajadusi või leping on isiku majandus- või kutsetegevusega seotud nii nõrgalt, et sellel on lepingu sõlmimise kontekstis vaid tähtsusetu roll (EKo 25.10.2018, C-498/16, Maximilian Schrems v Facebook Ireland Limited, p-d 30 ja 31). Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel välja selgitama, kas kostjad sõlmisid hagejaga käenduslepingud tarbijana Brüssel I bis määruse mõttes. Kui kostjad esitavad vastuväite, et vaidlus ei seondu nende majandus- või kutsetegevusega, lasub neil selle asjaolu tõendamise koormus.
11.Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
12.TsMS § 696 lg 1 esimese lause järgi saab ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitada üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei saa määruse peale kaevata.
13.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.