Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
AS PlusPlus Capital hagi A. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 392,12 eurot Hageja: AS PlusPlus Capital (registrikood: 11919806; asukoht: XXX-601, XXX-i), lepinguline esindaja Tarvo Ilves (epost: XXX) Kostja: A. K. (isikukood: XXX; elukoht XXX, XXX, e-post XXX)
Kohtuistungi aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista A. K.-lt AS PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus 205,17 eurot, sissenõudekulud 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 113,27 eurot.
3.Mõista A. K.-lt AS PlusPlus Capital kasuks välja viivis 0,065% päevas arvestatuna tasumata põhinõudelt (s.o 205,17 eurot) alates 28.12.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui otsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud põhinõude suurus.
AS PlusPlus Capital avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt.
6.Välja mõista A. K.-lt AS PlusPlus Capital kasuks menetluskulude katteks 400 eurot (riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 240 eurot).
7.Kohustada A. K. tasuma väljamõistetud menetluskulult viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese 2astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS PlusPlus Capital esitas 11.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus rahuldas avalduse ja tegi võlgnikule makseettepaneku, mille peale esitas võlgnik 04.12.2023 nõudele vastuväite. Kohus lõpetas 13.12.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. AS PlusPlus Capital esitas 27.12.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse A. K. vastu põhivõlgnevuse 205,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 113,27 eurot, sissenõudmiskulude 25 eurot ja täiendava viivise väljamõistmiseks. Kohus jättis hagi käiguta 11.04.2024 määrusega ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kõrvaldas puudused 03.05.2024. Kohus võttis hagi menetlusse 09.05.2024 määrusega.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja A. K. 19.09.2020 liitumislepingu nr 9940736, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust numbrile XXX ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele. Samuti sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 19.09.2020 osamaksetega vara müügilepingu nr 9940744, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas, s.o Huawei P30 Lite, maksumusega 199,00 eurot. Kostja kohustus tasuma seadme eest 24 osamaksega summas 8,292 eurot. Seadme maksumusele ei lisandunud intressi ega muid tasusid. Elisa Eesti AS ei andnud kostjale laenu ega krediiti, vaid tegemist on mugavusteenusega, millega Elisa Eesti AS võimaldas kostjal tasuda saadud seadme eest osamaksetega 24 kuu jooksul koos sideteenuste eest tasumisega igakuiselt esitatava arve alusel. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga ja sellest tulenevalt ei pidanud Elisa Eesti AS järgima vastutustundlikku laenamise põhimõtet. Sellegi poolest kontrollis Elisa Eesti AS enne osamaksetega vara müügilepingu sõlmimist kostja võimet tasuda seadme eest osamaksetega. Selleks tegi Elisa Eesti AS päringu Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrisse, mille andmetel puudusid kostjal varasemad ja kehtivad maksehäired. Elisa Eesti AS esitas kostjale osutatud teenuste ja soetatud seadmete ostuhinna eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma
arvel märgitud tähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata ja ei tasunud Elisa Eesti AS arveid alates 01.05.2021 arvest ja viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus Elisa Eesti AS ees summas 205,17 eurot. Kostja ei reageerinud Elisa Eesti AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Elisa Eesti AS loovutas 31.05.2023 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud.
3.Kostja ei nõustu hagiga. Kostja leiab, et osamaksetega vara müügi puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga, mitte mugavusteenusega ning krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja hinnangul ei ole laenuandja piisava hoolsusega kontrollinud kostja maksekäitumist. Samuti on laenuandja jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostja sissetulekud ja väljaminekud ei olekski tegelikult võimaldanud kostjale üldse krediidivõimalust anda. Kostja on seisukohal, et kui laenuandja oleks piisava hoolsusega süvenenud ja kontrollinud nii kostja maksekäitumist, sissetulekuid, kui ka väljaminekuid, siis oleks pidanud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isikuna aru saama, et kostja ei ole suuteline soovitavat kohustust tegelikkuses üldse teenindama. Kostja peab siinkohal vajalikuks märkida ka seda, et ta on juba pikemat aega tõsistes majanduslikes raskustes. Kostja elab hetkel Pärnu täiskasvanute (kodutute) varjupaigas, kuna puuduvad vahendid endale eluaseme leidmiseks. Lisaks ei ole kostja varasemalt ühtegi hageja kirja või teavitust kätte saanud.
4.15.07.2024 kirjaga andis kohus teada, et tsiviilasja menetletakse lihtmenetluses ja kohus kohtuistungit ei korralda ning lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaega ei anna. Kohus teavitas kohtuotsuse tegemise aja, milleks määrati hiljemalt 23.08.2024.
KOHTU SEISUKOHT
5.Käesolevas tsiviilasjas on tegemist varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Seega tuleb kohtul vastavalt TsMS §-le 405 menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kohus ei määranud tsiviilasja arutamiseks kohtuistungit, kuna pooled ei taotlenud enda ärakuulamist. Kuna kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses, piirdub kohus käesolevas otsuses üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused (TsMS § 444 lg 2).
6.Kohus, hinnates poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.Tsiviilasjas ei ole vaidlust selles, et Elisa Eesti AS ja A. K. vahel sõlmiti lepingud. 19.09.2020 sõlmiti liitumisleping nr 9940736, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma A. K.-le telekommunikatsiooniteenust (numbrile XXX) ja A. K. kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele. Samal kuupäeval sõlmiti osamaksetega vara müügileping nr 9940744, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas, s.o Huawei P30 Lite, maksumusega 199,00 eurot.
Vaidlus on selles, kas osamaksetega vara müügi puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga, nagu leiab kostja, või mugavusteenusega, nagu leiab hageja. Kohus, hinnates poolte väiteid ja asjaolusid ning esitatud tõendeid, on seisukohal, et Elisa Eesti AS ja kostja vahel ei sõlmitud tarbijakrediidilepingut. Kostjaga sõlmiti osamaksetega vara müügileping VÕS § 208 lg 1, 4 tähenduses, mille kohaselt võimaldas Elisa Eesti AS kostjal soetada seadme tasudes selle maksumust 24 kuu jooksul summas 8,292 eurot kuus. Nimetatud lepingu sõlmimisele ei kohaldunud täiendavaid tasusid ega ka intressi. Seega ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma, krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lg 2 kohaselt krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. VÕS § 401 lg 2 tuleneb, et krediidilepinguga on tegemist juhul, kui maksetähtpäeva edasilükkamine toimub tasu eest. Hagiavaldusest ja esitatud lisast nr 1.1 nähtub, et hageja ei ole seadme maksumusele lisanud intressi ega muid tasusid (dtl 32-33). Seega hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud osamaksetega vara müügileping VÕS § 401 lg 1,2 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga, vaid müügilepinguga VÕS § 208 lg 1, 4 tähenduses. Samuti ei pidanud Elisa Eesti AS järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuigi hageja kontrollis enne osamaksetega vara müügilepingu sõlmimist kostja võimet tasuda seadme eest osamaksetega. Selleks tegi Elisa Eesti AS päringu Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistrisse, mille andmetel puudusid kostjal varasemad ja kehtivad maksehäired. Seega ei ole Elisa Eesti AS rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Siinkohal peab kohus oluliseks märkida, et kostja vastusest järelduvalt on kostja ise olnud lepingut sõlmides pahatahtlik, võttes lepinguga endale kohustused, mida ta ei suutnudki täita (kostja vastuse järgi majanduslikud raskused juba pikemat aega).
7.Tsiviilasjas ei ole vaidlust selles, et 19.09.2020 sõlmitud Elisa liitumislepingust nr 9940736 ja 19.09.2020 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr 9940744 tulenev põhivõlgnevus on 205,17 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis on 113,27 eurot. Seega tuleb nimetatud summad kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 0,065% päevas arvestatuna tasumata põhinõudelt alates 28.12.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
8.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmiskulude summas 25 eurot hüvitamist (VÕS § 1131 lg 1). Kohtu hinnangul on sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud 9. TsMS § 174 lg 1, 2 järgi määratakse menetluskulud kindlaks menetlust lõpetavas lahendis. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
10.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8). Sealjuures ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega
nende hinnanguga asjaoludele ning kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg 5, 7). Asja läbivaatamise kuludeks on lepingulise esindaja kulu 420 eurot (TsMS § 144 p 1), maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 144 p 7, § 4842) ning riigilõiv 140 eurot (TsMS § 139 lg 1) (s.o riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja riigilõiv 75 eurot). Riigilõiv on vältimatu ja põhjendatud kulu ning tasutud seaduses ettenähtud suuruses (140 eurot). Samuti on põhjendatud ja vajalik menetluskulu maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 4842 alusel). Lepingulise esindaja tasu ja kulusid kajastab kohtule esitatud menetluskulude nimekiri, mille järgi on lepinguline esindaja osutanud õigusteenust kokku 3,5 tundi, tunnihinnaga 120 eurot, s.o dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1.5 tundi ning hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi. Kokku on 420 eurot. Kohus leiab, et esindaja tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik ja põhjendatud. Küll ei pea kohus põhjendatud ajakuluks 3,5 tundi. Arvestades, et tegemist on hagiga, mis on sarnastes tsiviilasjades sarnaste argumentide ja põhjendustega ning samalaadsete tõenditega ning asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, tuleb ajakulu hindamisel seda arvesse võtta. Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks hageja esindaja ajakulu 2 tunni ulatuses summas 240 eurot (koos käibemaksuga). Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. TsMS § 174 lg 10 järgi peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
11.Kohus määrab hageja hüvitatavateks menetluskulude suuruseks 400 eurot (140 riigilõiv + 20 esindaja tasu maksekäsu kiirmenetluses + 240 õigusabikulud), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.
12.Hageja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel määrata, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.