Muud

Asjaolud ja menetluse käik

M. P. esitas 29.05.2024 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik soovib avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohus võttis 07.06.2024 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks vandeadvokaat Martin Pärn. Usaldusisik esitas 28.06.2024 kohtule usaldusisiku aruande koos võlgniku vara- ja võlanimekirjaga. Aruande kohaselt ei ole võlgnik oma maksejõuetusavalduses soovinud, et välja kuulutataks pankrot ja algataks ühtlasi kohustustest vabastamise menetlus (võlgnik soovib üksnes pankroti väljakuulutamist), siis vara puudumise tõttu tuleb tema pankroti väljakuulutamiseks usaldusisiku hinnangul nõuda deposiidi tasumist summas 2500 eurot. Kui seda ei tasuta, siis peab menetlus raugema PankrS § 29 alusel, sest pankrotimenetluse kulude kandmiseks puudub vara. Usaldusisik selgitas võlgnikule vastava täiendava taotluse esitamise vajadust selleks, et pankrot kuulutaks välja ilma deposiiti tasumist nõudmata aga võlgnik keeldus oma avaldust täiendamast. Niisamuti ei olnud võlgnik nõus allkirjastama usaldusisiku koostatud vara- ja võlgade nimekirja, sest usaldusisik kajastas selles võlgniku kohustust X OÜ ees summas 94 808,26 eurot kuigi usaldusisik märkis nimekirjas, et võlgnik ei tunnista vastavat nõuet. Kohus tegi 03.07.2024 määrusega ettepaneku M. P.i pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda kohtu deposiiti 2 500 eurot pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 12.07.2024. Kohtul puuduvad andmed, et keegi oleks ettemaksu tasunud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud usaldusisiku ja võlgniku arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 ja 3 ning füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 2 alusel, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, kohtu deposiiti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude ettemaksu ja kohus otsustab jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja M. P. on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuid mida on teadaolevalt 633 407,67 eurot(võlgnik ei tunnista X OÜ nõuet summas 94 808,26 eurot) ning millele lisanduvad igakuised jooksvad kulutused kommunaalkuludele, toidule, jne vähemalt summas 550 eurot ühes kuus. Võlgniku igakuine sissetulek on töötasu 700 eurot, mis ei ole piisav kohustuste täitmiseks. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, s.o vastutustundetu laenamine ja ebaõnnestunud äritegevus. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. FiMS § 45 lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2

nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse üheks peamiseks eesmärgiks on luua võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku elu. Samas võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus (FiMS § 50 lg 2). Arvestades, et võlgnik ei ole oma esitatud avalduses taotlenud kohustustest vabastamist, vaid üksnes pankrotimenetlust, siis jätab kohus kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Lisaks eeltoodule kohus nõustub ka aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 03.07.2024 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2500 eurot hiljemalt 12.07.2024. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus käesoleva pankrotimenetluse enne pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9). PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2024. aastal on kuupalga alamäär 820 eurot. PankrS § 23 lg 51 kohaselt PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. M. P. varade ja võlgade kindlakstegemiseks ja majandusliku olukorra hindamiseks (FIMS §-st 17 tulenevate ülesannete täitmine) tegi usaldusisik järgmiseid toiminguid hinnanguliselt 13 tunni ulatuses:

Priit Lember kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.