Võlaõigus › Töövõtulepingud

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõuded ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt 15.12.2020 küsis hageja kui tellija kostjalt kui töövõtjalt hinnapakkumist nn võtmed kätte maja ehitamiseks, lisades kostjale saadetud e-kirjale üksikasjaliku kirjelduse oma soovidest, ehitusprojekti ja hinnapakkumise vormi. Kostja ja hageja vahetasid korduvalt erinevaid hinnapakkumisi. Lõpliku hinnapakkumise koostas kostja ja esitas hagejale 11.01.2022 ning selle alusel sõlmisid hageja ja kostja 31.01.2022 töövõtulepingu eramaja ehitustööde teostamiseks. Lepiti kokku, et töö toimub vastavalt Lepingu lisas 1 esitatud hinnapakkumisele ning töö teostatakse ajavahemikul 01.02.2022-14.01.2023. Vastavalt Lepingu lisaks olevale hinnapakkumisele olid tööd jaotatud etappideks I-IV. I etapp pidi olema teostatud hiljemalt aprill 2022, II etapp hiljemalt juuli 2022 ja III etapp hiljemalt oktoober 2022. Viimase ehk IV etapi teostamise tähtpäev oli 14.01.2023, mis oli ka ühtlasi Lepingu lõpptähtpäev. 23.12.2022 teavitas kostja hagejat tööde katkestamisest seetõttu, et kostjal ei ole võimalik lepingus sätestatud hinda märkimisväärselt ületamata töid kokkulepitud mahus ja viisil ning vastavalt projektdokumentatsioonile jätkata ja töövõtjast mitteolenevatel põhjustel on tööde jätkamine lepingu kontekstis põhjendamatu pannes sellega osaühingu väga raskesse majanduslikku olukorda. Kirja kokkuvõttes märkis kostja, et katkestab lepingu punktile 12.3 viidates alates 23.12.2022 objektil tööd, kuni arve nr 49 täissummas 7410,00 EUR ja viivisarve nr 1 täissummas tasumiseni tellija poolt ja kuni osapooled hindade korrigeerimise osas kokkuleppele jõuavad. Hageja kostja deklaratiivsete väidetega ei nõustunud ja esitas oma vastulause 29.12.2022. Hageja palus kostjal kinnitada hiljemalt 02.01.2023, et kostja teostab koheselt lepingujärgsed tööd lepingu lisas 1 fikseeritud lepingu hinna kohaselt, sh likvideerib kõik puudused teostatud töödes ning et kostja asub töid teostama koheselt ja esitab seda kinnitavalt tööde ajagraafiku päeva täpsusega. Peale töövõtjalt vastava kinnituse saamist lubas hageja tasuda kostjale arve nr 49. Kostja hagejale kinnitust ei esitanud. 10.01.2023 lõpetas hageja lepingu ennetähtaegselt kostja poolse olulise lepingurikkumise tõttu. Kostja vastas hagejapoolsele lepingu lõpetamisele 14.01.2023. Kostja ei nõustunud, et rikkus lepingut oluliselt ja tahtlikult ning esitas oma vastuväited. Kostja vastas hageja 30.12.2022 ja 02.01.2023 kirjadele 10.01.2023, milles tõi välja põhjused ja enda seisukohad, miks tööd ehitusobjektil katkestas. Samas esitas kostja hagejale kaks ettepanekut, mille korral nõustub töödega jätkama või lepingu teineteise suhtes pretensioone omamata lõpetama. Kirjale oli lisatud mh kostja arvutuskäik III ja IV etapi lisatööde osas ning lisatöid puudutavad aktid ja arved nr 2 ja 3. 26.01.2023 vastas hageja kostjale, milles esitas oma seisukohad ja vastuväited kostja argumentidele tööde katkestamisel. Pooled kostja väidetud „lisatöödes“ (akt 2 ja 3)

kokku ei ole leppinud. Hageja kuulis peale tööde katkestamist nendest töödest ja hindadest kui lisarahastust vajavatest töödest esmakordselt. Hageja märgib, et näiteks III etapi eest on hagejale esitatud kaks ettemaksu arvet: nr 39 ja 50; lepingu kohaselt pidi hageja tasuma vaid ühe summa, kuid tuli kostja rahalisele palvele vastu. Peale tööde katkestamist näitas kostja enda koostatud exceli tabelis, et on saadud raha kasutanud muul otstarbel, kui hagejalt raha küsis ja arveid esitas. Tööde katkestamise päeva seisuga (vähem kui 1 kuu enne ehitusperioodi lõppu) ei olnud lõpetatud ühtegi etappi. Peale tööde katkestamist teostas omanikujärelevalve (OÜ Sarmin, A.S.) 02.01.2023 ehitustööde ülevaatuse ja fikseeris olukorra. Hageja on tasunud kostjale täies ulatuses I ja II etapi eest, III etapi osas on tasutud täiendav ettemaks summas 28 400 eurot (st leping ei näe ette antud summa tasumist ettemaksuna), IV etapi eest on tasutud ettemaks vastavalt lepingule ehk 14 000 eurot. Tasumata jäi kostjale vaid III etapis 7600 eurot ja IV etapis teine summa ehk 11 430 eurot, kokku jäi ehitajale seega maksmata lepingujärgselt vaid 19 030 eurot, millest 2500 eurot oli hinnapakkumise kohaselt omanikujärelevalve tasu, mille hageja niigi maksis otse järelevalve teostajale. Kostja jättis tegemata järgnevad tööd: ehitustegevus enamuses dokumenteerimata, välisfassaadi materjal Cedral tarnimata, välisfassaad paigaldamata, fassaadiroovitus lõpetamata, aknaplekid tarnimata ja paigaldamata, elektrikilp ja installatsioonitarvikud tarnimata ja paigaldamata, puistevill tarnimata ja paigaldamata, kütteseade paigaldamata, kanalisatsiooniliitumine välja ehitamata, korstna läbiviik katusest teostamata, katuseplekitööd (vihmaveerennid, käiguteed, redelid) paigaldamata, soklitööd teostamata ja materjalid tarnimata, välistrepp ja terrassipostid (betoonitööd) teostamata, betoonsilluste soojustamine Kingspan plaadiga teostamata, sisetööd ja siseviimistlus (seinad pahteldamata lõpuni ja värvimata, niisked ruumid plaatimata, sh plaadid tarnimata, santehnika tarnimata ja paigaldamata, põrandakattematerjal (parkett ja liistud) tarnimata ja paigaldamata, siseuksed tarnimata ja paigaldamata, elektrivarustus (pistikud, lülitid, valgustid) tarnimata ja paigaldamata, haljastus teostamata, soojuspumba väliseade katmata ja materjal tarnimata, tellinguid/abirakiseid ei kasutatud, prügikonteinereid ei kasutatud. Ehitajad24 OÜ-le jäi katusetööde eest maksmata summas 6251,50 eurot (kuigi hagejalt saadi kätte kogu summa, mis Ehitajad24 oma tööde eest kokku soovis – 22 858,42 eurot, arve nr 39); kanalisatsioonitööd lasi hageja ise Loo Vesi OÜ-l peale tööde katkestamist teostada ning tasus nende eest oma kuludest 9258,60 eurot; välisfassaadi materjali Cedral pidi hageja ise laost välja ostma ja tasuma ülejäänud 50% ehk 6300 eurot. Kostja on teadlikult jätnud just rahaliselt mahukad tööd tegemata ja seadnud sellega hageja eriti raskesse olukorda nii rahaliselt kui vaimselt. Lisaks töödele, mille kostja jättis täielikult teostamata, jättis kostja ka kõrvaldamata puudused tema poolt teostatud töödes. Nii on hageja tasunud järgnevalt teostatud tööde eest täies ulatuses, kuid tööd olid puudustega ja kostja jättis need kõrvaldamata: roovituse paigaldamine, põranda tasandamine, ülemiste viltuste aknapalede ümberehitus, avade tegemine pööningule niiskuse eemaldamiseks. Puudused kõrvaldas AH Duo OÜ. Projekteerimistöid pooltevaheline Leping ei välista nagu väidab kostja oma vastuses. Hageja osundab, et kanalisatsiooni välistrassi rajamine ei eeldanud ega eelda liitumispunkti olemasolu. Trassi saab välja ehitada liitumispunktini ja liitumine toimub siis kui on sõlmitud liitumisleping. Pööningul käiguteede ja korstna ümber kasti ehitamiseks ei ole vaja projekti ning selliste tööde tarbeks ei koostata kunagi eraldiseisvat projekti. Korstna läbiviigu ehitamist reguleerib EVS 812-3:2018. Käigutee pööningul oli vajalik, tagamaks juurdepääs küttesüsteemi osale ehk korstnale ning korstna paigalduse lõpetamiseks (katusest läbiviimine), mis kostjal jäigi tegemata. Kokku on hagejate kahjuks 99 053 eurot, mis moodustub summadest, mille hagejad: (i) Triction OÜ-le tasusid, kuid tööd vastu ei saanud, (ii) Triction OÜ tehtud töödes puuduste kõrvaldamise eest teistele töövõtjatele maksid.

Hageja on esile toonud ja tõendanud, et tal on kostja vastu töövõtulepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue. Hageja palub kahjuhüvitiselt viivised välja mõista alates hagiavalduse esitamisest (11.06.2023). Hageja palub kohtul TsMS § 367 alusel välja mõista viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui põhinõude summas. Hagejad paluvad menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv summas 2100 eurot ja esindajakulu summas 3128,29 eurot. Samuti paluvad hagejad välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

Kõik hagejale esitatud arved on seotud hageja ehitusobjektiga, aadress XXX. Arvetega saadud raha on kasutatud töövõtulepingu ja sellega kaasnevate lisatööde täitmiseks antud ehitusobjekti raames. Ehituse järsu hinnatõusu tõttu ei olnud võimalik kõiki lepingulisi kohustusi täita. Kolmanda ja neljanda etapi ehitustööd jäid tööde peatamise tõttu ehitusobjektil pooleli, seetõttu ei ole kostja hagejale ka nende eest arveid esitatud. Eramaja projektdokumentatsioon on väga mahukas ja selle üleslaadimisel võib ilmneda probleeme, mida avastatakse hiljem. Kostja on kõik vajalikud dokumendid ülesse laadinud. Hagejale on edastatud mh suur osa dokumentatsioonist, mille eest hageja ei ole kostjale tasunud (nt küttesüsteemi projekt, elektriprojekti osad, vee ja kanalisatsiooni projekt, konstruktiivsed osad). Kostja ei saa väljastada garantiid puudutavaid dokumente enne, kui on selgunud, kas õhk-vesisoojuspump on paigaldatud vastavalt tootjapoolsetele juhistele.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus tuvastab järgmised vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud, mille üle pooltel puudub vaidlus.

15.12.2020 saatis hageja kostjale e-kirja, milles küsis hageja (kui tellija) kostjalt (kui töövõtjalt) hinnapakkumist nn võtmed kätte maja ehitamiseks XXX (dtl 704), lisades kostjale saadetud e-kirjale üksikasjaliku kirjelduse oma soovidest (dtl 741-745), ehitusprojekti eelprojekti staadiumis (dtl 705-735) ja hinnapakkumise vormi (dtl 736739). Kostja on oma 04.01.2024 vastuses hagile kinnitanud selle e-kirja alusel läbirääkimiste alustamist ja pidamist (dtl 1183) ning lisanud e-kirja ja selle lisad oma vastusele.

31.01.2022 sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu eramaja ehitustööde teostamiseks (dtl 746-755) (edaspidi nimetatud ka „leping“).

Lepingu p-de 1.1 ja 1.2 alusel kohustus kostja teostama eramaja ehitustööd vastavalt hinnapakkumisele, mis on lepingu Lisa 1, ning hageja kohustus kokkulepitud mahus ja valmidusastmes teostatud töö vastu võtma ja tasuma selle kostjale vastavalt Lepingus kokkulepitud tingimustele. Lepingu p 1.4 kohaselt kohustus kostja teostama töö ajavahemikul 01.02.2022 – 14.01.2023. Vastavalt lepingu lisaks olevale ehituskalkulatsioonile olid tööd jaotatud etappideks I-IV, milles iga etapp pidi valmima kolme kuu jooksul (dtl 753, 755). Seega I etapp pidi olema teostatud hiljemalt aprill 2022, II etapp hiljemalt juuli 2022 ja III etapp hiljemalt oktoober 2022. Viimase ehk IV etapi teostamise tähtpäev oli 14.01.2023, kuna see oli lepingu lõpptähtpäev vastavalt lepingu p-le 1.4. Lepingu p-1 5.1 alusel oli lepingu hind ehk tööde maksumus vastavalt lisa 1 ehituskalkulatsioonile 209 430 eurot. Hageja on kostjale tasunud arveid kokku on 173 258,42 eurot alljärgnevalt: I etapi ettemaksu arve 01.03.2022 nr 15 (dtl 758) summas 26 000 eurot, makstud 01.03.2022 (dtl 759).

I etapi arve 12.08.2022 nr 42 (dtl 770) summas 26 000 eurot, makstud 14.08.2022 (dtl 711). II etapi ettemaksu arve 11.04.2022 nr 29 (dtl 760) summas 28 000 eurot, makstud 12.04.2022 (dtl 759). II etapi arve 29.09.2022 nr 44 (dtl 772) summas 28 000 eurot, makstud 10.10.2022 (dtl 773). III etapi ettemaksu arve 28.07.2022 nr 39 (dtl 768) summas 22 858,42 eurot, makstud 29.07.2022 (dtl 769). III etapi ettemaksu arve 21.10.2022 nr 50 (dtl 778), summas 28 400 eurot, makstud kahes osas: 1) 20 400 eurot 21.10.2022 (dtl 779) ja 2) 8000 eurot 24.10.2022 (dtl 780). IV etapi ettemaksu arve 08.11.2022 nr 55 (dtl 784), summas 14 000 eurot, makstud 10.11.2022 (dtl 785).

23.12.2022 saatis kostja hagejale kirja (dtl 787-788), milles kostja teavitas hagejat tööde katkestamisest seetõttu, et kostjal ei ole võimalik lepingus sätestatud hinda märkimisväärselt ületamata töid kokkulepitud mahus ja viisil ning vastavalt projektdokumentatsioonile jätkata ja töövõtjast mitteolenevatel põhjustel on tööde jätkamine lepingu kontekstis põhjendamatu, pannes sellega osaühingu väga raskesse majanduslikku olukorda. Kirja kokkuvõttes märkis kostja, et katkestab lepingu punktile 12.3 viidates alates 23.12.2022 objektil tööd, kuni arve nr 49 täissummas 7410 eurot ja viivisarve nr 1 täissummas tasumiseni tellija poolt ja kuni osapooled hindade korrigeerimise osas kokkuleppele jõuavad.

Hageja vastas 29.12.2022 kostja kirjale, milles ei nõustunud lepingu katkestamise või peatamisega aluste esinemistega ega arve tasumisega viivitamisega (dtl 789-793).

Peale tööde katkestamist kostja poolt teostas hageja omanikujärelevalve (OÜ Sarmin, A.S.) 02.01.2023 ehitustööde ülevaatuse ja fikseeris olukorra (dtl 798-840).

Hageja saatis 10.01.2023 e-kirjaga (dtl 794) kostjale avalduse töövõtulepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks (lepingust taganemiseks) kostja poolsete oluliste lepingurikkumiste tõttu (dtl 796-797).

Kostja vastas hageja 30.12.2022 ja 02.01.2023 kirjadele 10.01.2023 e-kirjaga (dtl 841) saadetud kirjas (dtl 853-855), milles vaidles vastu lepingus taganemisele, nõustus leping ülesültemisega tellija algatusel ning tõi veelkord välja põhjused ja enda seisukohad, miks tööd ehitusobjektil katkestas.

26.01.2023 e-kirjaga (dtl 964) vastas hageja kostjale (dtl -971), milles vaidles vastu kostja 10.01.2023 kirja sisule. Pooled kostja väidetud „lisatöödes“ (10.01.2023 kirja lisatud akt 2 ja 3, dtl 859 ja 860) kokku ei ole leppinud. Hageja kuulis peale tööde katkestamist nendest töödest ja hindadest kui lisarahastust vajavatest töödest esmakordselt. Aktidele alla kirjutanud T.L. on hagejale tundmatu isik ja hageja ei ole teda volitanud.

Kostja vastas hagejale omakorda 10.02.2023 e-kirjaga (dtl 974), milles jäi eelnevalt esitatud põhjenduste juurde.

Pooled ei ole koostanud ega allkirjastanud mitte ühtegi tööde üleandmise-vastuvõtmise akti.

Asjas puudub vaidlus, et pooled sõlmisid ehituse töövõtulepingu eramu ehitamiseks.

Poolte vahel on vaidlus selles, mis mahus ja kvaliteedis kostja objektil töid tegi, kas kostjal oli õigus tööd peatada või katkestada, kas hagejal oli õigus töövõtulepingust taganeda. Peamine vaidlus seisneb selles, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt 99 053 eurot, mis moodustub summadest, mille hagejad: (i) kostjale tasusid, kuid selle tööd vastu ei saanud, (ii) kostja tehtud töödes puuduste kõrvaldamise eest teistele töövõtjatele maksid.

Hageja on esitanud hagiavalduses töövõtulepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude, tuginedes kostja poolt puudustega töö tegemisele ja sellest hagejale tekkinud kahjule ning makstud tasu eest tööde mittesaamisele.

VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Pooled vaidlevad selle üle, mis kohustused töövõtuleping kostjale pani ja kas tegemist oli nö. „võtmed kätte“ lepinguga. Kostja väitel töövõtuleping sisaldab ainult lepingu lisas 1 nimetatud töid ja ei sisalda projekteerimistöid, välja arvatud ventilatsiooniprojekt.

Nagu kohus otsuse punktis 4.1 tuvastas, siis hageja pöördus 15.12.2020 kostja poole hinnapäringuga nn võtmed kätte hinnapakkumise saamiseks (dtl 704), lisades kostjale saadetud e-kirjale üksikasjaliku kirjelduse oma soovidest (dtl 741-745), ehitusprojekti eelprojekti staadiumis (dtl 705-735) ja hinnapakkumise vormi (dtl 736-739).

Lepingu punkti 1.1 järgi kohustus kostja teostama lepingu punktis 1.2 kindlaksmääratud eramaja ehitustööd (edaspidi nimetatud töö) ning hageja kohustus kokkulepitud mahus ja valmidusastmes teostatud töö vastu võtma ja tasuma selle eest kostjale vastavalt lepingus kokkulepitud tingimustele. Lepingu punkti 1.2 järgi töö teostatakse aadressil XXX. Töö toimub vastavalt hinnapakkumisele, mis on Lepingu Lisa 1. . Lepingu punkt 1.3 sätestas, et kui pooled ei ole otseselt kokku leppinud teisiti, kuuluvad töö hulka ja kostja on kohustatud tegema ka sellised tööd ja toimingud, mis ei ole hinnapakkumises ega selle lisades otseselt ette nähtud, kuid mille tegemine on tavapäraselt vajalik lepingu täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks (edaspidi kõik koos töö). Lepingu punkti 2.1 ja 2.2 alusel oli töövõtja eesmärk teostada töö lepingus sätestatud ajapiiri ületamata suure professionaalsusega ja vastavalt „heale ehitustavale“ ning järgida Eestis kehtivaid ehitusnorme ja eeskirju. Samuti teostada ehitamine lepingus sätestatud hinda ületamata sellises mahus ja viisil, et oleks tagatud projektdokumentatsioonis kirjeldatud ekspluatatsioonikõlbulike ja toimivate süsteemide valmimine.

Kumbki pool ei ole vaidluse alla seadnud asjaolu, et ehitustööd pidid toimuma vastavalt 16.01.2020 üksikelamu ehitusprojektile eelprojekti staadiumis, töö nr 2052 (dtl 705-735). Nii hageja kui ka kostja on sellele viidanud oma menetlusdokumentides. Seega asub kohus seisukohale, et vastavalt töövõtulepingule punktile 2.2 ja 8.3 kohustus kostja ehitama elamu vastavalt sellele projektile. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et kostja kohustus teostama eramu ehituse vastavalt 16.01.2020 üksikelamu ehitusprojektile eelprojekti staadiumis, töö nr 2052, ning tööde konkreetsem maht oli sätestatud lepingu lisas 1. Küll aga sisaldus kostja kohustuste hulgas ehitustööde tegemiseks vajadusel ka projekteerimistööd.

Eelprojekti 9. peatüki kohaselt (dtl 718) tuleb elektritööde tegemiseks projekteerida hoone elektripaigaldise põhiprojekt. Hinnapakkumise küsimiseks kostja poolt pöördudes kirjutas hageja kohaselt, et soovib saada projektdokumentatsiooni: „põhiprojekt, küte, ventilatsioon, veevarustus, kanalisatsioon, elektripaigaldis, nõrkvool, tööjoonised, teostusjoonised“ (dtl 744). Kostja on lepingueelsete läbirääkimiste käigus vahetult enne lepingu allkirjastamist 11.01.2022 e-kirjas kinnitanud, et lepingu hinnas sisaldub elektriprojekt ja mõõtmine, kuna see on kasutusloa jaoks vajalik (dtl 1339). Seega palus hageja kostjalt hinnapakkumist ka arvestusega projekteerimistöödeks ning kostja arvestas hinnapakkumist tehes sellega.

Kuigi lepingu lisas 1 ei ole projekteerimistöid eraldi nimetatud (v.a. ventilatsiooniprojekt), siis oli kostja kohustuseks eramu nõuetekohasel ehitamisel tagada vajalike projektide olemasolu. Samuti ei tulene lepingust, et see oleks olnud tellija kohustuseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta küsis hagejalt projekte ja hageja tegelikult tegeles projekteerimistööde tellimisega täiendavalt kolmandatelt isikutelt.

VÕS § 636 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda.

Käesoleval juhul oli lepingu objektiks ehitustööd ning lepingu erinevad punktid (p-d 7.4, 7.7, 13.1) räägivad töö või ehitusobjekti vastuvõtmisest. Lepingu p 6.1 järgi olid tööd jaotatud nelja etappi vastavalt Lepingu Lisale 1 ja tasumine pidi toimuma (vastavalt lepingu lisas 1 näidatud etappide summadele) peale tööde lõppu. Töövõtulepingu objektiks olevate ehitustööde puhul on kohtu hinnangul tavapärane, et need tööd antakse tellijale üle. Seega asub kohus seisukohale, et kostja pidi hagejale tööd üle andma. Töövõtuleping allkirjastati hageja poolt 12.01.2022 ja kostja poolt 31.01.2022 (dtl 746).

Hageja selgitas 08.07.2024 kohtuistungil, et „Allkirjastatud tööde üleandmise ja tööde vastuvõtmise akti ei ole. Arvetel on ka välja toodud see, mille eest on hageja tasunud. Palume kohtul lähtuda 26.06.2023 hagiavaldusest ja hagi lisadest. Arvete tasumine toimus ehituse etappide kaupa. Arvetel on välja toodud, millise ehitusetapiga on tegemist. Ehitusetapid on ka välja toodud. Ehitusetapid tulenevad hinnapakkumisest“ (dtl 1385).

Lepingu punkt 6.1 sätestas: „Tasumine toimub eurodes, Töövõtja pangaarvele, peale tööde lõppu. Töövõtja poolt esitatud arvete alusel. Tasumise tähtaeg on kümme (10) päeva alates arve esitamisest. Tööd jaotatakse etappidesse vastavalt Lepingu Lisale 1.“ Lepingu lisa 1 nägi ette ehituse neli etappi, iga etapi maksumuse ja iga etapi eest kokkulepitud ettemakse suuruse.

Kohus teeb eeltoodu põhjal järelduse, et kostja andis tööde etapid hagejale üle etapi valmimisel esitatud arvega. Asjas on esitatud kaks sellist arvet: kostja 12.08.2022 arve nr 42 esimese etapi valmimise eest (dtl 770) ja kostja 29.09.2022 arve nr 44 teise etapi valmimise eest (dtl 772), mis mõlemad on hageja poolt makstud, vastavalt 14.08.2022 ja 10.10.2022.

Seega oli kostja I etapi (välistrassid, vundament, 1 korruse põrand. Põranda sisse jäävad kommunikatsioonid, vesi, kanal) ja II etapi tööd (maja karbi ehitus valmis (kiviseinad püsti, katuse konstruktsioon ja aluskate peal), aknad) hagejale üle andnud.

III etapi (välisfassadi ehitus valmis, Roofit katusekate peal. kommunikatsioonid, vesi, küte, kanal toimivad) ja IV etapi (sisetööd ja siseviimistlus valimis, päikesepaneelid,

kasutusloa valmidus) kohta tööde valmimise kohta arveid kostja esitanud pole (on vaid ettemaksu arved), seega kostja nende tööde üleandmist hagejale tõendanud ei ole.

Riigikohus on 03.06.2016 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Hagiavalduse kohaselt hageja taganes kostjaga sõlmitud lepingust 10.01.2023 avaldusega (dtl 796). Kohus analüüsib, kas leping lõppes sellel alusel.

VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Riigikohus on nt oma lahendi nr 3-2-1-34-13 punktis 14 selgitanud, et „lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 28)“. Taganemise eelduste kontrollimisel tuleb kohtul tuvastada taganemise aluse esinemine, st lepingu oluline rikkumine, samuti see, millal hageja olulisest lepingurikkumisest teada sai või pidi teada saama.

23.12.2022 kirjaga (dtl 787) teavitas kostja hagejat tööde katkestamisest seetõttu, et kostjal ei ole võimalik lepingus sätestatud hinda märkimisväärselt ületamata töid kokkulepitud mahus ja viisil ning vastavalt projektdokumentatsioonile jätkata ja töövõtjast mitteolenevatel põhjustel on tööde jätkamine lepingu kontekstis põhjendamatu, pannes sellega osaühingu väga raskesse majanduslikku olukorda. Vastavalt lepingu punktile 5.2 tegi kostja ettepaneku lepingu hindade korrigeerimiseks. Kirja kokkuvõttes märkis kostja, et katkestab lepingu punktile 12.3 viidates alates 23.12.2022 objektil tööd, kuni arve nr 49 (dtl 1294) täissummas 7410 eurot ja viivisarve nr 61 (dtl 1293) täissummas tasumiseni tellija poolt ja kuni osapooled hindade korrigeerimise osas kokkuleppele jõuavad. Hageja vaidles kostja teatele ja tööde peatamisele vastu 29.12.2022 kirjaga (dtl 789).

Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud tööde peatamiseks lepingust või seadusest tulenevate aluste esinemist.

Kostja on lepingu peatamisel ja tööde katkestamisel tuginenud peamiselt sellele, et lepingu sõlmimisest (31.01.2022) alates on materjalide hinnad oluliselt tõusnud, mistõttu pole tal võimalik kokkulepitud eelarves püsida lepingut kasumlikult enam täita. Lisaks viitab kostja arve nr 49 tasumisega viivitamisele. Kohus leiab, et kumbki põhjus tööde katkestamiseks alust ei anna.

Lepingu punkti 5.1 järgi on lepingu hind fikseeritud. Lepingu punkti 5.2 alusel võib lepingu hinda korrigeerida ainult poolte kirjaliku kokkuleppe alusel tellija poolt täiendavate tööde tellimisel või tellitud tööde ärajätmisel, tellija materjalide kasutamisel või töömahtude vähenemisel. Lepingu punkti 2.2 kohaselt oli kostja kohustuseks teostada ehitamine Lepingus sätestatud hinda ületamata sellises mahus

ja viisil, et oleks tagatud projektdokumentatsioonis kirjeldatud ekspluatatsioonikõlbulike ja toimivate süsteemide valmimine. VÕS § 639 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Kohus asub seisukohale, et pooled olid kokku leppinud siduvas eelarves. Seega ei olnud kostjal alust eeldada, et lepingu täitmise käigus oleks tal võimalik eelarvet ületada või hinnaläbirääkimisi jätkata.

Kostja viitas tööde katkestamisel lepingu punktile 12.1-12.3. Nimetatud sätete kohaselt pooled ei vastuta Lepinguga võetud kohustuste täitmise eest kui Töö katkestatakse pooltest mitteolenevatel põhjustel (Force Majeure) nagu: tulekahju, loodusõnnetused, sõjaolukord, riigi- ja valitsusorganite otsused, mis teevad võimatuks Lepingu täitmise, juhul kui see puudutab ühte või mõlemat osapoolt. Sellisel juhul lükatakse Lepingu täitmise tähtajad edasi kuni takistuste kõrvaldamiseni. Pool kohustub teatama teisele poolele koheselt töö katkestamist põhjustavate asjaolude ilmnemisest. Kui 1 (ühe) kuu jooksul alates töö katkestamise päevast ei ole võimalik tööd jätkata, on kummalgi poolel õigus lõpetada leping ennetähtaegselt.

Kostja väidab 23.12.2022 kirjas, et transpordiga seonduv kütusekulu on lepingu sõlmimise hetkest sügiseni tõusnud kuni 50%. Eelarvestuslik kulu on tänaseks päevaks ületatud. Ehitusmaterjalide sisendkulud on kasvanud 20-30% ja tööjõukulud 25-30%. Mainitud lisakulutused sellisel määral ei olnud Lepingu sõlmimise hetkel ka parima tahtmise juures mingil moel prognoositavad. Kostja on kohtumenetluses kohustatud vääramatu jõu esinemist tõendama. Kostja seda käesolevas asjas tõendanud ei ole. Kostja ei ole tõendanud, et lepingu täitmiseks vajalik ehitusmaterjalide ja tööjõu hind on selliselt tõusnud ja et tegemist oleks ettenägematu asjaoluga. Kohtu hinnangul tugines kostja asjaoludele, mis sisaldusid tema äririskis. Kuigi kostja viitab Venemaa poolt Ukrainas sõja alustamisele (24.02.2022) ja sellega kaasnenud hindade ootamatule tõusule, ei ole kostja tõendanud, et ta oleks hagejat vastavalt lepingu punktile 8.10 teatanud hagejale viivitamatult lepingu täitmist ohustavatest asjaoludest (asjade ja teenuste kallinemisest). See muudab kostja põhjendused tööde katkestamise põhjuste osas ebaveenvaks. Samuti ei ole kostja esile toonud ega tõendanud VÕS § 97 lg 1 ja lg 2 sätestatud aluste olemasolu lepinguliste kohustuste vahekorra muutumises ning et tal oleks õigus nõuda hagejalt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks ja kui, siis mis mahus või summas.

Kostjal ei olnud õigus töid katkestada ka hageja poolt arve nr 49 tasumisega viivitamisega põhjendusel. Arve nr 49 (dtl 1294) on esitatud plekkkatuse aluse aluskatte, roovituse ja rihtimise eest. Lepingu lisa 1 ei näinud ette sellise summa tasumise kohustust. Lepingu punkti 5.2 alusel võib lepingu hinda korrigeerida ainult poolte kirjaliku kokkuleppe alusel tellija poolt täiendavate tööde tellimisel. Lepingu punkt 5.3 sätestab, et tellija ei ole kohustatud hiljem aktsepteerima ühtegi lisatööde maksumust, kui see oli kokkuleppimata enne töö teostamist, välja arvatud juhul kui tellija soovib, et teostatakse lisatöid.

Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks tellinud kostjalt arvel nr 49 näidatud lisatöid ja -materjale või et tegemist oli lepingust tuleneva hageja maksekohustusega või et hageja oleks arvet ja maksekohustust aktsepteerinud. Seega ei ole kostja tõendanud, et hagejal oli kohustus arve nr 49 tasuda ning kostjal polnud õigust sellega tasumise viivitamisele viidates tööd katkestada. Peale selle ei ole kostja tõendanud, et andis hagejale täiendava tähtaja arve tasumiseks. Hageja oli 29.12.2022 kirja kohaselt nõus arve tasumise kohustuse võtma, kui kostja kinnitab töödega jätkamist ja esitab selleks ajagraafiku (dtl 790), kuid kostja sellele ei reageerinud. Eeltoodu alusel ei olnud kostjal õigust töid ka sellel alusel peatada või katkestada.

Kostja ei ole eitanud, et ta 22.12.2022 objektil lahkus ja pärast 23.12.2022 kirja saatmist ta lepingu täitmise ja ehitustööde tegemise katkestas, mistõttu kohus loeb selle vastavalt tuvastatuks.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Lepingu punkti 4.1 järgi kohustub kostja teostama töö ajavahemikul 01.02.2022 14.01.2023 vastavalt kokkulepitud etappidele.

Riigikohtu lahendi nr 2-18-13432 p-s 16 on selgitatud, et „töövõtulepingu puhul kohaldub erisätete puudumisel taganemise alusena võlaõigusseaduse üldosa lepingust taganemise regulatsioon (VÕS §-d 116-118) koos §-s 647 sätestatud erisustega. Töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel lepingust taganemise õiguse tekkimine tellijale eeldab esiteks, et töö ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 641, § 77), ning teiseks, et töövõtja vastutab selle rikkumise eest (VÕS § 642) (vt ka Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Taganemise õiguse tekkimise peamine eeldus VÕS § 116 lg 1 kohaselt on, et töövõtja on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Lepingust taganemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1), sisulise eeldusena peab aga taganemiseks olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 28; 30. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-13, p 28)“.

VÕS § 647 lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 647 lg 3 sätestab, et sellisel juhul ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda.

Kohus asub seisukohale, et hageja andis 29.12.2022 kirjaga kostjale võimaluse tööde tegemist jätkata või kinnitada seda hiljemalt 02.01.2023, lubades sel juhul ka kostja viidatud arve nr 49 tasuda (dtl 791). Kostja sellele ei reageerinud ega esitanud kinnitust ega naasnud objektile töid jätkama. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja oli õigustatud VÕS § 116 lg 2 p 5 ja VÕS § 647 lg 1 alusel

pooltevahelisest töövõtulepingust taganema ehk taganemiseks esinevad materiaalsed alused. Samas oleks hageja olnud õigustatud lepingust taganema ka VÕS § 647 lg 3 alusel VÕS § 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata, kuivõrd kostja deklareeris, et ta lepingus kokkulepitud tingimustel (selles sätestatud hinna eest) lepingut täitma nõus ei ole ehk ta keeldus lepingu täitmisest.

Täidetud on ka formaalsed nõuded lepingust taganemiseks. 10.01.2023 taganemisavaldus on tehtud mõistliku aja jooksul pärast kostjale täiendava tähtaja andmist ja kostja poolt lepingu täitmisest keeldumise deklareerimist. Kostja on kohtus menetlusdokumentides kinnitanud selle kättesaamist ja see nähtub ka poolte järgnevast kirjavahetusest.

Seega asub kohus seisukohale, et hageja on 10.01.2023 kehtivalt taganenud kostjaga sõlmitud töövõtulepingust.

VÕS § 188 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Lepingust kehtiva taganemise korral tekib lepingupoolte vahel tagastusvõlasuhe. Hageja kõnealune nõue on lepingust taganemisest tulenev (lepingu) tagasitäitmise nõue (VÕS § 189 lg 1), mille sisuks on lepingu alusel makstud tasu tagastamine. VÕS § 189 lg 2 p 1 kohaselt, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, tuleb hüvitada üleantu väärtus. Riigikohus on oma lahendis nr 2-18-13432 p-s 19.4 selgitanud, et „lähtuvalt VÕS § 189 lgs 1 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt on pooled kohustatud kehtiva taganemise tagajärjel tagastama teineteisele lepingu järgi üleantu, lasub selle asjaolu tõendamise koormis, et üleantu tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, poolel, kes sellisele väitele tugineb. Tuginedes üleantu tagastamise võimatusele VÕS § 189 lg 2 p 1 mõttes, peab kostja oma väidet tõendama. Kui kohus loeb tõendatuks, et üleantu tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, peab lepingupool, kellel pole võimalik saadut tagastada, hüvitama selle asemel üleantu väärtuse. Kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see üleantu väärtuseks (VÕS § 189 lg 3). Üleantu väärtuse kindlakstegemisel tuleb arvestada ka selle lepingule mittevastavusega (vt Riigikohtu 2. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 26)“. Võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-1937, p 15): 1) võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 2) võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); 3) võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Olukorras, kus hageja on tuginenud lepingust taganemisele kostja olulise rikkumise tõttu, sai hageja esitada ka kostja vastu VÕS § 189 lg 1 alusel nõude kostjale lepingu alusel tasutud summade tagastamiseks. Kui kostja väidab, et üleantu tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, lasub selle asjaolu tõendamise koormis kostjal, sest ta ei ole hagejale III ja IV etapi töid üle andnud ega saa neid lugeda üle antuks VÕS § 638 mõttes. Samuti kostja, kes tugineb töö lepingutingimustele vastavale täitmisele, kohustatud tõendama hagejale üleantu tegeliku väärtuse, kui see on võrdne või suurem lepingus kokkulepitud hinnast. Hageja tellimusel koostas omanikujärelevalvet teostav isik XXX üksikelamu ehitustööde ülevaatuse 02.01.2023 ja koostas selle kohta akti koos fotodega. Kostja kirjutas oma 04.01.2024 vastuses hagile, et on hageja esitatud aktis toodud väidetega üldjoontes nõus, kuid lisas mõnes täpsustused, miks osa töid tegemata olid (dtl 1183). Kuna pooled aktis tuvastatud faktiliste asjaolude üle ei vaidle, saab kohus sellest lähtuda ehitusobjekti seisukorra tuvastamisel lepingu lõppemise seisuga.

Kohus järgmiseks analüüsib hageja esitatud rahalisi nõudeid kostja vastu, lähtudes 03.07.2023 menetlusdokumendist (dtl 999-1002).

3000 eurot põhjaseina pleki paigalduse hind. 02.01.2023 ülevaatuse aktiga (Välised tööd, p 1, dtl 798) on tõendatud, et „fassaadikatte alla jääva roovituse paigaldus on enamjaolt tehtud, kuid lõpetamata põhjapoolsel küljel (reguleerkruvid tuleb eemaldada või sisse keerata)“. Eelprojektiga (1243, p 3.4.1, dtl 1260 ja 1261) on tõendatud, et see sein tuli klassikplekiga. AH Duo OÜ hinnapakkumisega (dtl 993) on tõendatud, et see töö läheks maksma 3642,92 eurot (koos käibemaksuga 22%). Kostja ei ole sellele summale vastuväiteid esitanud ega tõendanud vastavate tööde üleandmist hagejale (töö kuub III etappi). Seega on hageja nõue 3000 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6300 eurot välisfassaadimaterjal Cedral. Eelprojektiga (dtl 1243, p 3.4.1, 1260 ja 1261) on tõendatud, et välissein tuli katta välisfassaadimaterjaliga Cedral Click sile. 02.01.2023 ülevaatuse akti fotodega (dtl 813-814, 817, 820-825, 827-834) on tõendatud, et välisfassaadi materjal on tervikuna paigaldamata. Hageja tasus kostjale fassadimatejali (cedral click koos tarvikutega) , aknaplekid, sokkel eest 13 000 eurot (koos käibemaksuga) (dtl 778). Kostja tellis välisfassaadimaterjali Cedral ja tasus selle eest tarnijale ettemaksu 50%. Ülejäänud 50% ehk 6500 eurot, mille hageja oli kostjale tasunud, jättis kostja maaletoojale tasumata. Selleks, et see kaup laost kätte saada ja mitte ilma jääda tellitud kaubast ja juba tasutud 50%-st, tasusid hagejad ise 6300 eurot (dtl 989). Kostja ei ole sellele summale vastuväiteid esitanud ega tõendanud vastavate tööde üleandmist hagejale (töö kuub III etappi). Seega on hageja nõue 3000 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 1702 eurot välisfassaadimaterjali Cedral paigaldamisega seotud materjali ost. Välisfassaadimaterjali Cedral paigaldamiseks oli hagejatel vaja osta täiendavalt materjali, nagu nurgad, algusprofiilid jms. Materjali ostsid hagejad ise, et AH Duo OÜ saaks jätkata oma lepingujärgse paigaldustööga (dtl 994). Kostja ei ole sellele summale vastuväiteid esitanud ega tõendanud vastavate tööde üleandmist hagejale (töö kuub III etappi). Seega on hageja nõue 1702 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

1080 eurot elektriprojekti eest. Kohus eelnevalt otsuse p 6.3 alapunktides tuvastas, et lepingu hind sisaldas ehitustöödeks, sh elektritöödeks, vajalikku projekteerimist. Kostja jättis koostamata elektriprojekti, mis on tõendatud 02.01.2023 ülevaatuse aktiga (Projektlahendus, p 1, dtl 802). Hagejad tellisid elektriprojekti koostamise OÜ-lt Lightpoint OÜ ja tasusid selle eest 1080 eurot koos käibemaksuga (dtl 874). Kostja ei ole tõendanud vastavate tööde tegemist ja üleandmist hagejale (töö kuub IV etappi). Seega on hageja nõue 1080 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

69 612 eurot ehitustöid jätkanud AH Duo OÜ-ga sõlmitud lepingu ja selle lisade hind kokku. AH Duo OÜ teostas tööd, mille kostja jättis teostamata või pooleli, kuigi tasu oli kostjale tööde eest 100%-liselt makstud vastavalt arvetele nr 39 (dtl 768), 50 (dtl 778) ja nr 55 (dtl 784). Nendeks töödeks, mille mittetegemine on tõendatud 02.01.2023 ülevaatuse aktiga, olid: 1) Välisfassaadi paigaldamine, 2) fassaadiroovituse lõpetamine, 3) aknaplekkide paigaldamine, 4) elektrikilbi ja installatsioonitarvikute paigaldamine, 5) puistevilla paigaldamine, 6) kütteseadme paigaldamine, 7) katuseplekitööd (vihmaveerennid, käiguteed, redelid), 8) soklitööd, 9) välistrepp ja terrassipostid (betoonitööd), 10) betoonsilluste soojustamine Kingspan plaadiga, 11) sisetööd ja siseviimistlus (seinade pahteldamine lõpuni ja värvimine, niiskete ruumide plaatimine, sh santehnika paigaldamine, põrandakattematerjalide (parkett ja liistud) paigaldamine, 12) siseuste paigaldamine, 13) elektrivarustuse (pistikud, lülitid, valgustid) paigaldamine. Lisaks teostas AH Duo OÜ kostja poolt kõrvaldamata puudused kostja poolt teostatud töödes: 1) paigaldas roovituse, 2) tasandas põrandad, 3) ehitas ümber ülemised viltused aknapaled. Puuduste kõrvaldamine moodustab AH Duo OÜ lepingu hinnast 3159,60 eurot. Nimetatud kulu kandmine nähtub hageja esitatud AH Duo OÜ-ga sõlmitud lepingust ja hinnapakkumistest (dtl 975-988). Tegemata tööd ja puudused on tõendatud 02.01.2023 ülevaatuse aktiga. Tööde tegemise kohustus, mida kostja rikkus, nähtub eelprojektist ja lepingu lisas 1. Seega on hageja nõue 69 612 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

9259 eurot kanalisatsioonitööd Loo Vesi OÜ poolt. Eelprojektiga (dtl 1245, p 7, 1264) on tõendatud, et kinnistule pidi rajatama kanalisatsioonitorustik. Lepingu lisa 1, rida 19, on kostja võtnud kohustuse

kanalisatsioon rajada, tegemist oli I etapi tööga. 02.01.2023 ülevaatuse aktiga (Välised tööd, p 6, dtl 799) on tõendatud, et kanalisatsiooni välistrassi rajamine tegemata. Kostja on omaks võtnud, et need tööd olid tegemata, kuid põhjendas seda asjaoluga, et veeettevõtja OÜ Loo Vesi, ei olnud kindlaks määranud selleks liitumispunkti asukohta (dtl 1184). Kohus nõustub kostjaga, et see ei takista tingimata kinnistusisest kanalisatsioonitrassi ehitust ning kostja ei ole tõendanud, et kohustus jäi täitmata temas sõltumatult, s.t. liitumispunkti asukohta ei määratud kindlaks vaatamata kostja mõistlikele pingutustele. Peale selle on kostja I etapi eest saanud kogu lepingus kokku lepitud summa, kuigi kanalisatsioonitrass on rajamata. Seega on hageja nõue 9259 eurot vastavalt dtl 973 olevale arvele põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

800 eurot dokumentatsiooni korrastamine seoses kostja poolt dokumentide koostamata jätmisega/ebakorrektse koostamisega. Lepingu lisa 1 kohaselt pidi kostja tagama kasutusloa valmiduse, mis tähendab, et kostja pidi tagama selle taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni olemasolu. 02.01.2023 ülevaatuse aktiga (Dokumentatsioon, dtl 802) on tõendatud, et ehitustööde päeviku pidamine on puudulik, kaetud tööde aktid olid vormistatud puudulikult või puudusid üldse ning suures osas on puudu kasutatud materjalide dokumentatsioon. Hageja on tõendanud (dtl 990), et ehitusdokumentatsiooni asendamiseks ehitise auditi koostamine kasutusloa taotlemiseks maksis 800 eurot.

7300 üle andmata siseviimistlusmaterjalid. Hagejad esitavad nõude 7300 eurot üle andmata siseviimistlusmaterjalide eest: WC potid, kraanikausid, segistid (Lepingu lisa 1 rida 25), siseuksed (Lepingu lisa 1 rida 47), liistud (Lepingu lisa 1 rida 45), elektrivarustus - pistikud, lülitid, valgustid (Lepingu lisa 1 rida 49), plaadid ja parkett (Lepingu lisa 1 rida 44), tuginedes kostjaga kokkulepitud materjalide hindadele. Nende paigaldusega seotud töö hind sisaldub AH Duo OÜ hinnapakkumises. See nõue jääb rahuldamata. 02.01.2023 ülevaatuse aktiga ei ole tõendatud asjade puudumine. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta oleks nende asjade eest kostjale tasunud (III ja IV etapi ettemaksu arvetest see ei nähtu).

Eeltoodu alusel on hageja nõue põhivõla põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 91 753 eurot.

Hageja palub kahjuhüvitiselt viivised välja mõista alates hagiavalduse esitamisest (11.06.2023).

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi.

Otsuse tegemise seisuga (16.08.2024) moodustab põhivõlalt 91 753 eurot arvestatud viivise summa 13 224,90 eurot vastavalt viivisekalkulaator.ee arvestusele:

Nimetatud viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on selle nõude esitanud ja see kuulub rahuldamisele.

Eeltoodu alusel kuulub hagiavaldus osaliselt rahuldamisele ning kostjalt mõistetakse välja põhivõlg 91 753 eurot, viivis otsuse tegemise seisuga 13 224,90 eurot ning viivis alates 17.08.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras põhinõudelt (s.o. 91 753 eurolt) kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summas.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Kohus rahuldas hageja põhinõude osaliselt ~93% ulatuses. TsMS § 163 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud 93% ulatuses kostja kanda ja 7% ulatuses hageja kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hagejad paluvad kostjalt välja mõista riigilõivu summas 2100 eurot ja esindajakulu summas 3128,29 eurot (dtl 1388-1389).

Hagejad on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu summas 2100 eurot. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 ja menetluskulude jaotusele kuulub nimetatud riigilõivust 93% ehk 1953 eurot kostja poolt hagejatele hüvitamisele.

Hagejate esindaja tunnitasu määr on 170 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 170 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa sarnase õigusteenuse turu hinda ja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-8214).

Hagejate esindaja on ajakulu antud vaidluse lahendamisel on kokku 15 tundi 05 minutit. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

2h 50m 1h 15m

481,67 212,50

Ülejäänud osas ei ole lepingulise esindaja kasutamine asjas tõendatud ega kohtu poolt kontrollitav.

Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejatele hüvitamisele menetluskulu kogusummas 2669,13 eurot, s.o riigilõiv summas 1953 eurot ja esindajakulu summas 716,13 eurot

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hagejate taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja nende kandmist toimikust ei nähtu, mistõttu kohus määrab, et kostjal menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.