Otsuse tegemise aeg ja koht 16. august 2024, Valga kohtumaja Tsiviilasja number
2-23-114181
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finance võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
5798,41 eurot
Group
hagi
A.U.
vastu
Menetlusosalised ja nendeHageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood esindajad 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: A.U. (isikukood xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista A.U.lt välja OÜ Aktiva Finance Group kasuks 1945,14 eurot.
3.Mõista A.U.lt välja OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis 1597,06 eurolt alates 16.08.2024 kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras, kuid mitte enam kui 1248,98 euro ulatuses.
4.Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
5.Menetluskulud jätta poolte endi kanda ning rahaliselt kindlaks määramata.
6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
7.Toimetada kohtuotsus kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tagaseljaotsuse tegemise alused
1.Kuna juba sama asja maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada, toimetas kohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult: avaldatud 24.07.2023 ning loetakse kostjale kättetoimetatuks seega hiljemalt alates 09.08.2023 (15 päeva möödumisel). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 28 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg oli 06.09.2023).
2.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus hagi rahuldava otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused hagi osalise rahuldamata jätmise kohta ning nõude määratlemiseks vajalikud asjaolud.
2(4)
Asjaolud
3.Hageja nõue tuleneb Swedbank AS ja A.U. vahel 25.07.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr. 19-074544-AL, mille alusel sai kostja laenu 6000 eurot, intressiga 12% aastas. Swedbank AS loovutas 01.11.2022 nõude OÜ-le Aktiva Finance Group.
4.OÜ Aktiva Finance Group nõuab hagis A.U.lt 4479,42 euro põhivõlgnevuse, 269,04 euro intresside, 50 euro sissenõudmiskulude ja 462,42 euro 27.08.2022 kuni 06.07.2023 sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist ja viivist alates 07.07.2023 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Swedbank AS saatis kostjale 08.08.2022 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, andes täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning ütles 26.08.2022 lepingu üles.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kuigi kohus selgitas juba 07.06.2023 hagi käiguta jätmise määruses, et hagejal on kohustus tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, hagis selle kohta selgitused ja tõendid puudusid. Kohus andis 10.11.2023 hagejale tähtaja tagasimaksete ümberarvestuse esitamiseks, märkides ühtlasi, et hagejal on võimalus esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid.
6.Hageja selgitas, et enne laenulepingu sõlmimist hindas Swedbank AS laenusaaja krediidivõimelisust laenusaaja Swedbankis asuva pangakonto väljavõtte põhjal, millest nähtusid sissetulekud, igakuised kohustused väljaspool Swedbanki ning igakuised kohustused Swedbanki ees. Maksehäired puudusid. Hageja esitas tõendina maksehäireregistri väljavõtte, Finantsinspektsiooni juhendi ja esialgse võlausaldaja selgitused.
7.Maksehäireregistri väljavõttest ei nähtu selle koostamise aega, mistõttu see ei tõenda maksehäirete kontrollimist enne laenu väljastamist. Finantsinspektsiooni juhend ja esialgse võlausaldaja selgitused ei ole käsitletavad tõenditena. Juhendist ei nähtu mingeid asjaolusid laenu andmise kohta. Esialgse võlausaldaja selgitused ei ole esitatud ühelegi tõendile ette nähtud vormis. Sellest ei nähtu selle koostaja isikut ega koostamise aega. Samuti on VÕS § 4034 tulenevate nõuete järgimise tõendamine võlausaldaja enda kinnitusega üldjuhul välistatud nii üldistest tõendamise põhimõtetest lähtudes (hageja ei saa ise kinnitada enda nõude tõendatust) kui ka tarbijakrediidi eripärast lähtudes. Nimelt peab kohus kontrollima ja võlausaldaja nõuete järgimist tõendama ilma kostja vastava taotluseta, mille eesmärgiks on tagada, et tarbija ei võtaks endale üle jõu käivaid kohustusi. Seega ei piisa kinnitusest, et nõudeid on järgitud, vaid selle kohta tuleb esitada konkreetsed tõendid. Tõendamise kohustus lasub VÕS § 4034 lg 13 kohaselt hagejal.
8.Seega ei ole hageja tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist. Laenuandja peab võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 kohaselt omandama esmalt teabe ning seejärel selle alusel hindama tarbija krediidivõimelisust. Selleks tuleb VÕS § 4034 lg 2-4 kohaselt küsida teavet ka teiste olemasolevate kohustuste kohta ning laenu võib lg 6 kohaselt anda vaid siis, kui krediidivõimelisuses ollakse veendunud. VÕS § 4034 lg 4 kohustab saadud teavet ka kontrollima ning kohtupraktikas on üldiselt vajalikuks peetud selleks vastavate pangakonto väljavõtete 3(4)
nõudmist (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20106661, p 55). Hageja on selgitanud, et kostja Swedbankis asuvat pangakontot analüüsiti, kuid neid väiteid ei tõenda ükski tõend. Isegi juhul, kui kostja sissetulek laekus sellele pangakontole, on selgusetu muude kohustuste suuruse kontrollimise viis.
9.Rikkumise tagajärjel loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kuivõrd seda ei ole tehtud, puudub võimalus hageja intressinõude rahuldamiseks. Samuti oli 2022. a VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär null protsenti. Muud tasud, sh sissenõudekulud 50 eurot, jäävad välja mõistmata. Hageja ei ole neid ka tõendanud. VÕS § 113 2 lõige 2 ei sätesta nõude alust, vaid nõude ülempiiri. Seega jääb hagi põhinõuet ületavas osas rahuldamata.
10.Kostja on lisaks põhinõudele tasunud ka intresse ja lepingutasu 2882,36 euro ulatuses, mis tuleb ülal toodud põhjustel arvestada põhinõude katteks. Seega rahuldab kohus hagi 4479,42-2882,36=1597,06 euro ulatuses.
11.Hageja taotlus põhinõudelt viivise välja mõistmiseks on võimalik rahuldada perioodi 27.08.2022 kuni 15.08.2024 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses, s.o 348,08 eurot. Kohus piirab jooksvalt välja mõistetavat viivist põhinõude ulatusega tulenevalt tarbijakrediidi regulatsiooni tarbijat kaitsma mõeldud iseloomust. Arvestades juba välja mõistetud viivist piirneb summa 1248,98 euroga (1597,06348,08).
12.Seega rahuldatakse hagi 1597,06+348,08=1945,14 euro ulatuses.
13.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda, sest hagi rahuldatakse vähem kui pooles ulatuses. Kostjal teadaolevalt menetluskulud puuduvad. Seetõttu jätab kohus need rahaliselt kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.