Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046; asukoht: XXX, 10617 Tallinn), lepinguline esindaja: Anu Volmer (e-post) Kostja: J.W (isikukood XXX; elukoht; e-post)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista J.W-lt OK Incure OÜ kasuks välja 4358 eurot 35 senti (s.o ESTO AS’i ja J.W vahel 4. septembril 2022 sõlmitud krediidilepingust nr 38001144047 tulenev põhivõlg 3100 eurot, viivis ajavahemiku 17. jaanuar 2023 - 28. august 2023 eest 202 eurot 18 senti ja sissenõudmiskulud 30 eurot ning ESTO AS’i ja J.W vahel 6. septembril 2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr 59629462562 tulenev põhivõlg 200 eurot 40 senti ja viivis ajavahemiku 17. jaanuar 2023 - 28. august 2023 eest 13 eurot 40 senti; järelmaksulepingust nr 70639462023 tulenev põhivõlg 539 eurot 61 senti ja viivis ajavahemiku 6. jaanuar 2023 - 28. august 2023 eest 37 eurot 79 senti; järelmaksulepingust nr 88699466857 tulenev põhivõlg 220 eurot 24 senti ja viivis ajavahemiku 17. jaanuar 2023-28. august 2023 eest 14 eurot 73 senti.
3.Jätta OK Incure OÜ hagi J.W vastu rahuldamata krediidilepingust nr 38001144047 tuleneva intressi 449 eurot 19 senti ja viivise 556 eurot 90 senti osas.
4.Jätta menetluskulud 81% ulatuses J.W kanda ja 19% ulatuses OK Incure OÜ kanda.
5.Rahuldada OK Incure kindlaksmääramiseks osaliselt.
OÜ
taotlus
menetluskulude
rahalise
suuruse
6.Mõista J.W-lt OK Incure OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 481 eurot 95 senti. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
7.Mõista J.W-lt OK Incure OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt (481
eurot 95 senti) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas 2. märtsil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J.W (kostja) vastu. Pärnu Maakohus lõpetas 1. juunil 2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 28. augustil 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 4060 eurot 25 senti, intressi 449 eurot 19 senti, viivise 825 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt viivist menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Hageja nõue tuleneb kostja ja ESTO AS’i vahel 4. septembril 2022 sõlmitud krediidilepingust nr 38001144047 ja 6. septembril 2022 sõlmitud järelmaksulepingutest nr 59629462562, nr 70639462023, nr 88699466857.
2.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kohtutäituri vahendusel 13. oktoobril 2023 kättetoimetatuks loetud. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile
vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
4.Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p 18 viimane lõik). VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
5.Hageja hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS §-s 4034 sätestatud nõudeid. Krediidiandja kontrollis põhjalikumalt kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid
ning ka kostja poolt esitatud andmete tõesust. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja tegevus ja järeldused nii enne 4. septembri 2022 tähtajatu krediidilepingu sõlmimist kui ka enne 6. septembri 2022 kolme järelmaksulepingu sõlmimist identsed: „Krediidiandja tuvastas kostja sissetulekud, võttes arvesse kostja esitatud (700 eurot sissetulek) ja AS-lt Pensionikeskus (639 eurot 84 senti) saadud info. Arvesse võeti kostjalt saadud info tema finantskohustuste (0 eurot) kohta ja krediidiandja minimaalset majapidamiskulude määra (215 eurot 30 senti). Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Sise-reeglite kohaselt pidi kliendi DSCR olema suurem kui 1,3 (DSCR oli 2,6158), mida arvutati valemi järgi: sissetulek olemasolevate finantskohustuste teenindamine – regulaarsed majapidamiskulud – kohustuste võimaliku suurenemise mõju / väljastatava krediidi kuumakse. Krediidiandja riskihinnangutest ja krediidiandja kehtestatud sisereeglitest hinnati kostja maksevõimeks 413 eurot 77 senti (sissetulek 639 eurot 84 senti (EVK) – finantskohustused 0 eurot – kohustused 226 eurot 7 senti (varaliste kohustuste, sealhulgas finantskohustuste, võimaliku suurenemise mõju (5%) + minimaalne majapidamiskulude määr 215 eurot 30 senti). Eelneva ja vastavalt kehtivatele sisereeglitele teostatud andmete kogumis hindamise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on krediidivõimeline ning kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita.“
6.Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingute sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingute sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet teha krediidi tagasimakseid või tasuda järelmaksulepingutest tulenevaid osamakseid, ega hinnanud kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega. Hageja esitatust nähtuvalt on krediidiandja kontrollinud kostja igakuise sissetuleku suurust. Kostja on märkinud oma finantskohustuste suuruseks 0 eurot ja seetõttu on krediidiandja arvestanud kohustustena minimaalset majapidamiskulude määra 215,30 eurot koos koefitsiendiga. Hageja esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud teavet kostja kohustuste kohta. Hageja nimetatud andmekogude kontrolli ei saa pidada piisavaks. Creditinfo.ee ja taust.ee kajastavad infot isikute registreeritud maksehäirete kohta, kuid ei anna teavet selle kohta, kas isikul on finantskohustusi. Tegelike kohustuste kontrollimata jätmine kolme 6. septembril 2022 sõlmitud järelmaksulepingu eel on kohtu hinnangul erakordse hooletuse väljendus, kuivõrd kaks päeva varem on sama krediidiandja sõlminud kostjaga krediidilepingu, millest kostjale tulenesid täiesti üheselt finantskohustused. Krediidiandja on aga ka kolme järelmaksulepingu sõlmimisel rahuldunud kostja märgitud „0“-ga finantskohustuste real. Ka 4. septembril 2022 sõlmitud krediidilepingu eel oleks krediidiandjal esitatud andmete põhjal tulnud kostjalt nõuda tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et kostja krediidivõimet adekvaatselt hinnata. Jälgitav ei ole juba esimese, s.t. 4. septembril 2022 sõlmitud krediidilepingu kohta mõttekäik, et krediidiandja jõudis andmete kogumis hindamise tulemusel veendumusele, et kostja on krediidivõimeline ning kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi (minimaalne tagasimakse oli 10 eurot) täita. Arusaamatu on, miks krediidiandja soovib hindamisel arvesse võtta minimaalset tagasimakset. Tegelikkuses oli krediidilimiidiks 3100 eurot ja kohtu hinnangul oleks kohane olnud hinnata, kas kostja suudab tagasimakseid teha juhul, kui võtab kogu summa korraga välja. Praktikas täpselt nii juhtuski. Kohus tegi arvutused vastavalt hagiavalduses esitatud andmetele ning sai tulemuseks, et 3100 euro korraga kasutusse võtmisel oleks kostja pidanud igakuiselt (30 päeva pikkuse kuu puhul) tegema tagasimakseid summas 153 eurot 96 senti.
7.VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades
intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
7.1.Kostja võttis krediidilepingu nr 38001144047 alusel kasutusele kogu krediidi, 3100 eurot. Kostja ei ole tagasimakseid teinud. Seega tuleb kostjalt välja mõista 3100 eurot. Seadusjärgne intressimäär 4. septembril 2022 sõlmitud lepingu jaoks on 0%. Seega tuleb intressinõue jätta rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 39,90% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni summas 759 eurot 08 senti. Kohus leiab, et viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 järgi võib krediidiandja nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kui lepingus on viivisemääras kokku lepitud selliselt, et on tehtud viide intressimäärale ilma, et eraldi oleks välja toodud viivise päeva- ja aastamäär, siis selline kokkulepe on VÕS § 408 lg-st 10 tulenevalt vorminõuete rikkumise tõttu tühine. Seetõttu on krediidilepingus nr 38001144047 kokkulepitud viivisemäär tühine ja VÕS § 408 lg 10 kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda viivist üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määras. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista krediidilepingust nr 38001144047 tulenev viivis 202 eurot 18 senti (viivise määr 17. jaanuarist 2023 kuni 30. juunini 2023 10,5%, 1. juulist 2023 kuni 28. augustini 2023 12% = 147,14 + 55,04).
7.2.Kostjaga 6. septembril 2022 sõlmitud järelmaksulepingutes nr 59629462562, nr 70639462023 ja nr 88699466857 puudus kokkulepe intressi kohta. Seetõttu ei kohaldu nende lepingute puhul vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmisest tulenev tagajärg intressimäära alandamise näol nagu on sätestatud VÕS § 403 4 lg-s 7 ning nimetatud lepingutest tulenevad põhisumma ja viivise nõuded kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses.
8.Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 30 eurot seoses krediidilepinguga nr 38001144047. VÕS § 4034 lg 7 näeb ette, et kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kohus on seisukohal, et üldjuhul tuleb sellise muu tasuna võtta ka lepingus kokkulepitud sissenõudekulu. Siiski olukorras, kus kostja ei ole oma kohustuste täitmiseks teinud ühtegi makset ja kostja on sissenõudetoimingute tegemise ajal olnud maksetega viivituses, on kohtu hinnangul põhjendatud sissenõudekulude hüvitamine.
9.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega jätab kohus menetluskulud 81% ulatuses kostja kanda ja 19% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja on esitanud taotluse mõista kostjalt menetluskuluna välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 595 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga. Kostjal tuleb hagejale hüvitada seega 481 eurot 95 senti (81% 595-st). Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
10.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata
täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.