Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus

Laenuandjale teadaolevalt ei ole Tagatistel kehtivat kohustusliku liikluskindlustuse lepingut. Lepingute üldtingimuste p. 5.1.1. sätestab, et laenaja on kohustatud sõlmima tagatise suhtes kohustusliku liikluskindlustuse lepingu viivitamatult. Hageja teavitas 20.02.2023 (esimese lepingu osas) ja 19.01.2023 (teise lepingu osas) kostjat, et sõidukil ei ole kohustuslikku liikluskindlustust paludes 7 päeva jooksul alates kirja edastamisest sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse. Tagatislepingute tingimuste p. 7.3.3. sätestab, et tagatislepingust tulenevate kohustuste oluliseks rikkumiseks loetakse, kui tagatise suhtes ei ole kehtivat tagatislepingu p-s 5.1.1 sätestatud kindlustuslepingut või ei ole tagatisel muul põhjusel tagatislepingu p-s 5.1.2 sätestatud kehtivat kindlustuskaitset. Eelpool toodud rikkumiste tõttu ütles hageja kostjaga sõlmitud laenulepingud vastavalt 02.03.2023 ja 30.01.2023 erakorraliselt üles. Lepingute ülesütlemis avaldused oli edastatud laenuandjale teadaoleva kostja e-posti aadressile XXX Esmase lepingu kehtivuse ajal tasus kostja laenusumma katteks 474,79 eurot, pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset. Kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 10 865,21 eurot (11 340,00 – 474,79 eurot). Teise lepingu kehtivuse ajal tasus kostja laenusumma katteks 271,45 eurot, pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset. Kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 4727,55 eurot (4 999,00 – 271,45). Laenulepingute sõlmimise ajal ehk 18.04.2022 oli Eesti Panga avaldatud viimane tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% ning ja 22.12.2021 Eesti Panga avaldatud viimane tarbimislaenude kulukuse määr 18,68%. Seega kolmekordne määr oli vastavalt 50,85% ja 56,04%. Hagiavalduse kohaselt oli kokku lepitud krediidikulukuse määr 41,08% aastas ja teise lepingu osas 41,26%. Seega ei ületanud kostjaga sõlmitud krediidilepingute järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ja laenuleping ei ole liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 mõttes tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti. Enne lepingute sõlmimist kontrolliti kostja maksevõimet nõuetekohaselt ja selle kohta on esitatud piisavalt tõendeid (krediidiinfo ja maksehäire ning pangakonto väljavõte) (dtl 1215; 66-68, 100-102). Krediidivõimelisuse hindamisel analüüsis laenuandja lepingu nr C osas kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtet perioodi 04.01.2022 – 12.04.2022 eest. Kostjal puudusid laenu väljastamise hetkel ametlikud teadaanded ning kehtivad maksehäired. Kostjal ei olnud ülalpeetavaid. Laenuandja arvestas kostja sissetulekuks 1396,00 eurot, krediidivõimekuse hindamiseks arvestas laenuandja majapidamiskuludeks 150 eurot ning kohustuseks 500 eurot. Primero Finance OÜ osamakse on 355,31 eurot ning peale majapidamiskulude ja laenu kuumakse maha arvestamist jäi kostjale kätte 390,69 eurot, mistõttu sissetulekute ja kohustuste vahel mahtus sisse võetava krediidi osamakse. Analoogilised toimingud olid teostatud ka laenulepingu nr B sõlmimisel. Kostjal puudusid laenu väljastamise hetkel ametlikud teadaanded ning kehtivad maksehäired. Kostjal ei olnud ülalpeetavaid. Laenuandja arvestas kostja keskmiseks sissetulekuks 1449,00 eurot. Krediidivõimekuse hindamiseks arvestas laenuandja majapidamiskuludeks 150 eurot ning kohustuseks 500 eurot (kostja poolt taotlusele märgitud summa, kohustuste all mõtles kostja toit ja kütus). Primero Finance OÜ osamakse on 165,79 eurot ning peale majapidamiskulude ja laenu kuumakse maha arvestamist jäi kostjale kätte 684,21 eurot, mistõttu sissetulekute ja kohustuste vahel mahtus sisse võetava krediidi osamakse. Toodud asjaolude ega tõendite pinnalt ei teki kohtul kahtlust panga järelduses, et kostja on krediidivõimeline ja kostja on suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid

vastavalt 355,31 eurot ja 165,79 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei rikkunud kostjaga laenulepinguid sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet ja seega ei ole lepingutes sätestatud intressikokkulepe tühine. Samuti ei ole sel põhjusel tühised viivise- ega muud kõrvalnõuete tasumise kokkulepped. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist pärast lepingu lõpetamist kokku 35 eurot. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja esindaja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja esindaja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile (XXX). VÕS § 113 2 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja sissenõudmiskulud kujunesid järgmiselt: esimene nõudekiri saadeti kostjale 14.06.2023 – summa 25 eurot, korduvad meeldetuletused seoses tasumata võlakohustusega 27.06.2023 - summa 5 eurot ja 11.07.2023 - summa 5 eurot. Kohus loeb hageja sissenõudekulud summas 35 eurot põhjendatuks VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel.

KOHTUOTSUSE SELGITUSED

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulud

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.