nr 2-23-131910 OK Incure OÜ hagi M.R. vastu ESTO AS-ga 4.08.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 37804176010 tuleneva põhivõlgnevuse 1179,83 euro, intressi 176,50 euro, võla sissenõudmiskulu 35 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 249,90 euro väljamõistmiseks hagimenetlus lihtmenetlusena 1641,23 eurot
Kohtunik
Kadi Karting
Hageja
OK Incure OÜ (registrikood: 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn)
2.Välja mõista M.R.lt OK Incure OÜ kasuks tasumata põhivõlg 1105 eurot. Muus osas jätta hagi rahuldamata.
3.Jätta menetluskuludest 33% hageja kanda ja 67% kostja kanda.
4.Välja mõista M.R.lt OK Incure OÜ kasuks hageja kantud menetluskulust 211,05 eurot ning viivis tasumata menetluskulult kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
6.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale, sh kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuivõrd menetluse kestel ei ilmnenud lisaandmeid tema tegeliku asukoha kohta. Edasikaebe kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud
korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
1.Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.
2.Hageja on 30.10.2023 esitanud kohtusse loovutatud nõudest tuleneva hagi kostja vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võla nõudes. Hageja toob välja, et kostja sõlmis ESTO AS-ga (krediidiandja) 04.08.2022 tähtajatu krediidilepingu nr 37804176010 (tarbijakrediidileping) krediidilimiidiga 1200 eurot (dtl 33-45). Lepingu põhitingimustes lepiti kokku esialgses intressimääras 39,9% aastas ehk 0.11% päevas, krediidi kogukuluga 1628,07 eurot.
3.Kostja on perioodil 04.08.2022–16.03.2023 saanud krediiti kokku 1200 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 EUR + 0.2% ülekande summast, see tähendab 2,4 eurot (dtl 46 – maksete arvestus).
4.Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 95 eurot, millest on arvestatud põhiosa 20,18 eurot, intressi katteks 69,83 eurot ja meeldetuletustasu katteks 5 eurot (dtl 47-50).
5.Kostja oli viivituses alates detsembrist 2022 täielikult vähemalt kolme, 15.12.2022, 15.01.2023, 15.02.2023, osamaksete tasumisega. Kostjat hoiatati 01.03.2023 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile [email protected] saadetud teatega lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava tähtaja, 15.03.2023, jooksul võlgnetavaid summasid. Kostjat teavitati, et nõue võidakse loovutada inkassofirmale. Kostjale edastati 10.04.2023 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja ESTO vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le (dtl 53-55).
6.Kostja krediidikonto lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 1179,83 eurot (1200 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks kokku 20,18 eurot), mis tuleb seaduse kohaselt hageja kasuks välja mõista.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääras tasumata intress kokku summas 176,50 eurot (lepingu perioodil alates lepingu sõlmimisest 04.08.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 16.03.2023 kogunenud intress 246.33 eurot, millest on maha arvestatud perioodi jooksul tasutud intress kokku 69,83 eurot).
8.Hageja palub käesoleva hagiavalduse seisuga kostjalt välja mõista viivis lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas määras so. 39,9% aastas, kuid mitte rohkem kui kolmekordne seadusjärgne intressimäär aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamise seisuga, 30.10.2023, kokku summas 249.90 eurot.
9.VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel palub hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu 35 eurot.
10.Vastutustundliku laenamise kohta avaldas hageja mh, et Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 omandas krediidiandja mh teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja kliendi arvelduskonto väljavõtte ajaloo alusel (dtl 58-81). Infot kliendi andmete tõepärasuse ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta
omandas Krediidiandja lisaks eelnevale veel ka vastavalt sama paragrahvi lg-le 3 avalikest andmebaasidest, sh E-krediidiinfo andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ja Rahvastikuregistrist (dtl 82-83). Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete, arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. KAVS § 49 ja § 50 ning vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. kostja teavitas enda sissetulekuteks 1000 eurot kuus. Kostja arvelduskontolt nähtub kostja viimase kolme kuu keskmiseks töötasuks ettevõttest Ennser OÜ 661 eurot. Oma kohustuste suuruseks teavitas kostja 150 eurot. Vaba tagasimaksega leping on toode, kus otseselt igakuiseid kuumakseid ei ole, klient tasub intressi vastavalt kasutatud limiidile. Kogu krediidilimiidi kasutusse võtmisel on maksimaalne kuumakse ca 59,6 eurot. Krediidiandja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 215,3 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas. Eeltoodut kogumis arvestades väljastas krediidiandja krediiti vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides.
11.Kostjale on hagimaterjalid Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud 15.11.2023. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
13.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
14.Esmalt märgib kohus, et Riigikohus on 24.11.2023 lahendis nr 2-21-13098 põhjalikult analüüsinud kohtute rolli menetluses, mis puudutavad tarbijakrediidilepinguid ja tarbijaga sõlmitud võlatunnistusi.
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. On tuvastatav, et kostja on tarbijakrediidilepingu nr 37804176010 sõlminud 04.08.2022 ESTO AS-ga (dtl 33-45). Asjaoludes viidatud tõenditelt on tuvastatav, et kostjale on krediidiandja poolt laenulepingute alusel üle kantud 1200 eurot ja kostja on teinud nimetatud lepinguga seonduvalt tagasimakseid kogusummas 95 eurot.
16.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks ei piisa ainult KAVS § 49 lg-s 1 sätestatud sise-eeskirjaga kehtestatud krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikast. Vastav metoodika peab olema ka selline, et metoodika alusel tarbija krediidivõime hindamisel saadud tulemuse põhjal oleks selge, kas tarbija suudab või ei suuda oma sissetulekuga krediidilepingust tulenevaid kohustusi lepingus kokkulepitud tingimustel täita (KAVS § 49 lg 4). Krediidivõimelisuse hindamise metoodika ei saa olla paika pandud nii, et tarbijale elamiskuludeks arvestatud raha tegelikkuses keskmisele inimesele vähemalt minimaalsel tasemel elutingimuste loomist ei võimalda.
17.Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohta on Riigikohus märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse
hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks (vt RKTKo nr 2-21-13098, p 18). See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Esitatud tõendite (dtl 58-83) põhjal saab asuda seisukohale, et kostja pangakonto väljavõtet küll küsiti, kuid kogutud info analüüs on kostja krediidivõimelisuse hindamiseks on olnud kohtu hinnangul pealiskaudne. Kohus on seisukohal, et analüüsi pinnapealsust ei saa õigustada ka laenumakse suurusega, vastasel juhul võiks jaatada tarbija õigust võtta elamiskulude katteks erinevatelt laenuandjatelt üksnes kiirlaene. Palju erinevaid väikseid laenusummasid võib summaarselt moodustada siiski suure laenukoormuse, mille kandmine ei pruugi olla madalapalgalisele või hektiliste sissetulekutega laenuvõtjale sugugi jõukohane ja võib põhjustada nn võlaringi sattumise – vanade laenumaksete tasumiseks tuleb võtta uusi laene. See laenuvõtja elustiili analüüs ja tema andmete piisav kontroll tuleb aga krediidiandjal teha enne laenuotsuse vormistamist. Esitatud tõenditelt nähtub mh, et kostja avaldatud palk ei vasta tõele ning see on enne lepingu sõlmimist laekunud kostja pangakontole hektiliselt, summavahemikus 278-1113 eurot. Sh kahel kuul ei ole kostjale üldse palka makstud, sh vahetult enne krediidilepingu sõlmimist. Makseid eraisikutelt ei saa arvestada püsiva sissetulekuna. Aprillis 2022 on kostja saanud juba laenu kogusummas 4400 eurot (dtl 73-75, sh Placet Group OÜ-lt, Digital IPF AS-lt), mis ületab kordades kostja igakuise keskmise palgana saadud sissetuleku. Sh on märkimisväärne, et laenurahana saanud summa on kostja sama kuu jooksul ka ära kulutanud (aprill 2022 kulud kokku -5812.16 eurot). Kohtu hinnangul on krediidiandja oma analüüsis kostja igakuiste kulutuste olnud põhjendamatult ja masinlikult eluvõõras. Konto väljavõtte alusel võib järeldada kostja mustrit kasutada oma elamiskulude katmiseks ebapiisava regulaarse sissetuleku tõttu laenuraha. Kohus on seisukohal, et sellisel moel kostjale jätkuvalt laenu andes ei tegutsenud hageja vastutustundliku laenamise printsiipi järgides.
18.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise tagajärjeks, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4, RKTKm, 221-13098/50, p-d 25 ja 26). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli tarbijakrediidilepingu sõlmimise ja selle muudatuse sõlmimise ajal 0% (https://www.eestipank.ee/volasuheteintressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 403 4 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
19.Hagi ja sellele lisatud tõendite alusel on tuvastatav, kostja tasumata põhivõlg hagejale on 1105 eurot (1200-95), sest kostja poolt krediidiandjale makstud summad tuleb ülaltoodud põhjendustel lugeda põhivõla katteks. Nimetatud summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks VÕS § 396 lg 1 ja VÕS § 402 lg 1 alusel välja. Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata.
20.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskuludest hagi rahuldamise ulatust arvestades 67% kostja (1105: hagihind x 100) kanda ja 33% hageja kanda. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 315 eurot, millest 211,05 eurot tuleb jätta kostja kanda. Tasumata menetluskuludelt mõistab kohus hageja taotlusel alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/
Kadi Karting kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.