Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Lihtmenetlusotsus
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
14. august 2024
Tsiviilasi (number ja menetluse e
Hagihind
nr 2-23-131910 OK Incure OÜ hagi M.R. vastu ESTO AS-ga 4.08.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 37804176010 tuleneva põhivõlgnevuse 1179,83 euro, intressi 176,50 euro, võla sissenõudmiskulu 35 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 249,90 euro väljamõistmiseks hagimenetlus lihtmenetlusena 1641,23 eurot
Kohtunik
Kadi Karting
Hageja
OK Incure OÜ (registrikood: 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn)
Hageja lepinguline esindaja
Dmitri Santašev (e-post: [email protected])
Kostja
M.R. (isikukood: xxxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht: xxxxxx xxx xx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx, tegelik elukoht teadmata; e-post: [email protected])
korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).
omandas Krediidiandja lisaks eelnevale veel ka vastavalt sama paragrahvi lg-le 3 avalikest andmebaasidest, sh E-krediidiinfo andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ja Rahvastikuregistrist (dtl 82-83). Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete, arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. KAVS § 49 ja § 50 ning vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. kostja teavitas enda sissetulekuteks 1000 eurot kuus. Kostja arvelduskontolt nähtub kostja viimase kolme kuu keskmiseks töötasuks ettevõttest Ennser OÜ 661 eurot. Oma kohustuste suuruseks teavitas kostja 150 eurot. Vaba tagasimaksega leping on toode, kus otseselt igakuiseid kuumakseid ei ole, klient tasub intressi vastavalt kasutatud limiidile. Kogu krediidilimiidi kasutusse võtmisel on maksimaalne kuumakse ca 59,6 eurot. Krediidiandja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 215,3 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas. Eeltoodut kogumis arvestades väljastas krediidiandja krediiti vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks (vt RKTKo nr 2-21-13098, p 18). See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Esitatud tõendite (dtl 58-83) põhjal saab asuda seisukohale, et kostja pangakonto väljavõtet küll küsiti, kuid kogutud info analüüs on kostja krediidivõimelisuse hindamiseks on olnud kohtu hinnangul pealiskaudne. Kohus on seisukohal, et analüüsi pinnapealsust ei saa õigustada ka laenumakse suurusega, vastasel juhul võiks jaatada tarbija õigust võtta elamiskulude katteks erinevatelt laenuandjatelt üksnes kiirlaene. Palju erinevaid väikseid laenusummasid võib summaarselt moodustada siiski suure laenukoormuse, mille kandmine ei pruugi olla madalapalgalisele või hektiliste sissetulekutega laenuvõtjale sugugi jõukohane ja võib põhjustada nn võlaringi sattumise – vanade laenumaksete tasumiseks tuleb võtta uusi laene. See laenuvõtja elustiili analüüs ja tema andmete piisav kontroll tuleb aga krediidiandjal teha enne laenuotsuse vormistamist. Esitatud tõenditelt nähtub mh, et kostja avaldatud palk ei vasta tõele ning see on enne lepingu sõlmimist laekunud kostja pangakontole hektiliselt, summavahemikus 278-1113 eurot. Sh kahel kuul ei ole kostjale üldse palka makstud, sh vahetult enne krediidilepingu sõlmimist. Makseid eraisikutelt ei saa arvestada püsiva sissetulekuna. Aprillis 2022 on kostja saanud juba laenu kogusummas 4400 eurot (dtl 73-75, sh Placet Group OÜ-lt, Digital IPF AS-lt), mis ületab kordades kostja igakuise keskmise palgana saadud sissetuleku. Sh on märkimisväärne, et laenurahana saanud summa on kostja sama kuu jooksul ka ära kulutanud (aprill 2022 kulud kokku -5812.16 eurot). Kohtu hinnangul on krediidiandja oma analüüsis kostja igakuiste kulutuste olnud põhjendamatult ja masinlikult eluvõõras. Konto väljavõtte alusel võib järeldada kostja mustrit kasutada oma elamiskulude katmiseks ebapiisava regulaarse sissetuleku tõttu laenuraha. Kohus on seisukohal, et sellisel moel kostjale jätkuvalt laenu andes ei tegutsenud hageja vastutustundliku laenamise printsiipi järgides.
Kadi Karting kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.