Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv 700 eurot tasuda kostjal Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (TsMS § 187 lg 6)

ASJAOLUD

8435,94 eurot. Pärast nõude loovutamist hagejale on kostja tasunud 538,40 eurot, mida hageja on arvestatud põhivõlast maha ja kostja põhivõla jäägiks jäi 8605,44 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

11.Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis

või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. (TsMS § 407 lg 1). 12.Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). 13.Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 23). 14.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik hageja põhinõue rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega, kuid ülejäänud osas võtta seisukoht n-ö sisulise otsusega. 15.Kohtu hinnangul on kohtule esitatud ja faktilistes asjaoludes viidatud tõendite alusel tuvastatav, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t Fresh Finance OÜ-ga sõlmitud laenuleping oli tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses. Tegemist on varasematest tarbijakrediidilepingutest tulenevate kohustuste refinantseerimisega, mille alusel on laen välja makstud kolmandatest isikutest laenuandjatele kokku ning kostjale endale ei ole 03.11.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 12532 alusel laekunud sentigi. 16.Tarbijaga sõlmitud krediidilepingute refinantseerimise kohta on Riigikohus juba 2014.a. märkinud, et kui krediidiandjale on selge, et laenutähtaja pikendamine täiendava tasu eest üksnes suurendab laenusaaja võlgnevust, saab sellist laenulepingu refinantseerimist pidada vastuolus olevaks vastutustundliku laenamise põhimõttega (vt RKTKo nr 3-2-1-169-13, p 21). 17.On tuvastatav, et enne Fresh Finance OÜ-ga refinantseerimislepingu sõlmimist oli kostja võlgu 4 laenuandjale (dtl 24), sh Era Liisingu Inkassoteenused AS-ile 3995,27 eurot, OK Incure OÜ-le 1 811,80 eurot, PlusPlus Capital AS-ile 1 403,49 eurot ja 2598,67 eurot. Sealjuures ei ole võimalik tuvastada, kas nimetatud summad koosnevad üksnes põhivõlast või on nendes kajastatud ka kõrvalnõuded (sh intress ja viivised), kuid kohtu hinnangul on kõrvalnõuete hõlmamine üle keskmise tõenäoline. Refinatseerimislepinguga on nimetatud summad kokku liidetud ja moodustatud kostja vastu n-ö uus põhinõue. VÕS § 113 lg 6 sätestab, et viivist ei ole lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Riigikohus on eelviidatud lahendis (p 28 jj) selgitanud, et sättes väljendatud intressilt viivise arvutamise keeld on esmajoones arusaadav viivise (ehk viivitusintressi VÕS § 113 lg 1 mõttes) puhul, sest selliselt on soovitud vältida viivise ettenähtamatut suurenemist. Problemaatilisemaks võib sätet pidada tavalise intressi ehk raha kasutamise eest kokku lepitud tasu puhul, kuid ka see on seaduse järgi selgelt keelatud. Tulenevalt intressilt (sh viiviselt) viivise arvestamise keelust on refinantseerimislepingus, mille järgi laenuandja ja laenusaaja lepivad kokku maksetähtaja pikendamises (millega võib kaasneda ka teiste lepingutingimuste muutumine), lubatud arvestada intressi ja viivist üksnes esialgse laenulepingu järgselt põhivõlalt. 18.Nagu eelnevalt kohtuotsuses märgitud on VÕS § 403 4 p-de 1 ja 2 kohaselt krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb krediidiandjal lähtuda ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–

7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus nr C-679/18, p-d 20–23). Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet ega seda sisustama. 19.Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt oli esialgne laenuandja teadlik, et kostja on juba makseraskustes, kuid sellele vaatamata sõlmis kostjaga laenude refinantseerimislepingu, mis jäi samuti kostja poolt nõuetekohaselt täitmata. Kohus on seisukohal, et krediidivõimelisuse hindamisel on arusaamatu selgitus, et leping sõlmiti põhjendusel, et kliendil oleks üks kuumakse ja parem ülevaade oma kohustustest. Kostjaga sõlmiti kokkulepe, millega moodustus uus põhinõue ja kostja pidi maksma sellelt nii intressi kui ka viivist, määraga mõlema puhul 35% aastas, mistõttu kostja kohustuste hulk suurenes ja võib eeldada, et leping sõlmiti pigem kohustuste edasilükkamise eesmärgil. Kohus on seisukohal, et sellisel moel kostjale jätkuvalt laenu andes ei tegutsenud laenuandja vastutustundliku laenamise printsiipi järgides ja laenuandjale pidi olema selge, et laenutähtaja pikendamine täiendava tasu eest üksnes suurendab laenusaaja võlgnevust (vt eelpool viidatud Riigikohtu seisukoht). 20.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli esialgse lepingu sõlmimise ajal 0% (https://www.eestipank.ee/volasuheteintressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja hagejale muid kulusid ega tasusid. Vastavad nõuded (sh viivis, haldustasud, sissenõudekulud) jätab kohus rahuldamata. 21.Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult välistatud. Kuivõrd on tuvastatav, et kostja taotlusel tasuti kolmandatele isikutele (endised võlausaldajad) laenurahana kokku 9809,23 eurot (dtl 29-35) ja kostja on sellest refinantseerimislepingu alusel tagastanud kokku 2618,80 eurot (2080 + 538,40) (dtl 103), mis tuleb kõik arvestada põhivõla katteks, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 7190,43 eurot.

MENETLUSKULUD

22.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hagi rahuldamise ulatust silmas pidades põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.