3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja Swedbank AS ja kostja vahel 06.12.2018 sõlmitud laenulepingust nr 18-138513-VL tulenev põhivõlg 1,67 eurot, viivis põhivõlalt alates 02.12.2023 kuni 13.08.2024 14 senti ja viivis põhivõlalt alates 14.08.2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta rahuldamata laenulepingust nr 18-138513-VL tulenev hageja põhivõla nõue 1352,53 euro ulatuses, intressinõue 121,99 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 575,17 euro ulatuses.
5.Jätta rahuldamata hageja nõue mõista välja kostjalt hageja kasuks Swedbank AS ja kostja vahel 04.12.2018 sõlmitud laenulepingust nr 18-137839-VL tulenev võlgnevus 269,84 eurot, intress 27,01 eurot, sissenõudmiskulude 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 119,85 eurot ning viivis põhivõlalt alates 29.02.2024 kuni põhivõla täieliku tasumiseni intressimääraga võrdses määras viivisemääras 23% aastas.
7.Toimetada kostjale kohtuotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale
apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).
ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 28.02.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.välja mõista kostjalt hageja kasuks Swedbank AS ja kostja vahel 04.12.2018 sõlmitud laenulepingust nr 18-137839-VL tulenev võlgnevus 269,84 eurot, intress 27,01 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 119,85 eurot;
1.2.välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates 29.02.2024 kuni lepingu nr 18-137839-VL põhinõude summas 269,84 eurot täitmiseni lepingu intressimääraga võrdses määras viivisemääras 23% aastas;
1.3.välja mõista kostjalt hageja kasuks Swedbank AS ja kostja vahel 06.12.2018 sõlmitud laenulepingust nr 18-138513-VL tulenev võlgnevus 1354,20 eurot, intress 121,99 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 575,31 eurot;
1.4.välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates 29.02.2024 kuni lepingu nr 18-138513-VL põhinõude summas 1354,20 eurot täitmiseni lepingu intressimääraga võrdses määras viivisemääras 22% aastas.
2.Hagi aluse ja nõude eelduste kohta on hageja esitanud järgmised selgitused.
2.1.04.12.2018 sõlmis Swedbank AS ja laenulepingu nr. 18-137839-VL, mille alusel sai kostja laenu summas 700 eurot. Hageja selgitab laenusumma kostja kasutusse andmist. Laenude väljamaksmine nähtub laenude kasutuse väljavõtetelt. Lisaks reguleerib laenusumma väljamaksmist kliendi arvelduskontole Swedbankis lepingute punkt 3.1 mille kohaselt: “Pank kannab laenusumma üle lepingu põhitingimustes märgitud arvelduskontole ilma laenusaaja täiendava korralduseta“. See tähendab, et täiendavat maksekorraldust ei vormistata. Lepingu nr. 18-137839-VL alusel sai kostja 04.12.2018 sai kostja enda kasutusse laenu summas 700 eurot, mis kanti arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXX. Lepingus nr. 18-137839-VL on pooled kokku leppinud intressimääraks 23% aastas. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi vastavalt maksegraafikule (Lisa 1 lk 6-8). Kostjal on intressi võlgnevus alates 03.01.2022 osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni 25.03.2022 summas 27,01 (7,55+7,44+6,72+5,08+0,22) eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. 06.12.2018 sõlmis Swedbank AS ja laenulepingu nr. 18-138513-VL, mille alusel sai kostja 06.12.2018 enda kasutusse laenu summas 2500 eurot, mis kanti arvelduskontole nr. XXXXXXXXXXXXXXX. Lepingus nr. 18-138513-VL on pooled kokku leppinud intressimääraks 22% aastas. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi vastavalt maksegraafikule. Kostjal on intressi võlgnevus alates 14.12.2021 osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni 25.03.2022 summas 121,99 (27,36+27,90+27-514,79+25,8+25,73+23,24+19,92+0,83) eurot. Kostja intressi tasunud ei ole.
2.2.Hageja selgitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Hageja esitab tõendina laenuandja selgituse (Lisa 6) ja maksehäireregistri väljavõtte (Lisa 7). Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Seega on hageja tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga
kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
2.3.Hageja selgitab lepingu nr. 18-137839-VL sissenõudekulude summa 30 eurot kujunemist: 1 tasulise kirja saatmine 15 eurot 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot* Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja selgitab lepingu nr. 18-138513-VL sissenõudekulude summa 30 eurot kujunemist: 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot* Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
2.4.Laenulepingute 18-137839-VL, 18-138513-VL ülesütlemise teatis edastati kliendile 07.03.2022 tähitud kirjaga aadressile xxx ja xxx. Postiaadress xxx on kostjal registreeritud ka Rahvastiku registris enda elukoha aadressina. Sama kiri edastati ka kliendi e-posti aadressile xxx. Lisaks on pank püüdnud kliendiga ühendust saada ka kostja telefoni teel, numbritel xxxx ja xxxx.
2.5.Hageja nõuab viivist lepingu nr. 18-137839-VL põhivõla summalt 269,84 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.03.2022 kuni põhivõla tasumiseni intressimääraga võrdses määras 23% aastas. Hageja nõuab viivist lepingu nr. 18-138513-VL põhivõla summalt 1354,20 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.03.2022 kuni põhivõla tasumiseni intressimääraga võrdses määras 22% aastas.
2.6.Samuti on hageja teavitanud kostjat nõuete loovutamisest koheselt 23.05.2022. a (Lisa 3).
2.7.Kohtu nõudel esitas hageja ka mõlema lepingu alusel nõude ümberarvestuse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt. Lepingu nr. 18-137839-VL alusel sai kostja laenu 700 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 841,67 eurot (430,16 eurot põhiosa katteks + 394,01 eurot intressi katteks + 17,50 lepingutasu katteks). Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis kostjal on põhiosa tasutud. Lepingu nr. 18-138513-VL alusel sai kostja laenu 2500 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 2498,37 eurot (1145,80 eurot põhiosa katteks + 1333,82 eurot intressi katteks + 18,75 lepingutasu katteks). Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa 1,63 eurot (2500-2498,37). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 25.03.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 16.07.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 2500,00 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 2498,37 eurot seega võlgnevuses on 1,63 eurot. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 01.12.2023. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 1,63 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus võttis hagi 28.03.2024 menetlusse ning toimetas kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes (kätte toimetatuks loetud 13.04.2024). Kohus menetles hagi lihtmenetluses ja teavitas sellest menetlusosalisi menetlusse võtmise määruses. Kostja vastanud ei ole. Kohus andis hagejale lõpptähtaja seisukohtade esitamiseks 18.07.2024.
4.Kas leping on sõlmitud ja kehtis VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. Hageja on kohtule esitanud kostja poolt 4.12.2018 digiallkirjastatud lepingu 18-137839-VL ja kostja poolt 6.12.2018 digiallkirjastatud lepingu nr 18-138513-VL. Lepingud sisaldasid väikelaenu tüüptingimusi ja tarbijakrediidi teabelehte. Krediidi kulukuse määr kummagi lepingu puhul ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra. Kohtu ettepanekul esitas hageja täpsustatud faktiväite laenu kostja kasutusse andmise kohta, tuues välja, et laenusummad (700 ja 2500) kanti üle kostja arvelduskontole ning viitab, et seda tõendavad krediidiandja poolt koostatud failid (dtl 55 ja 71). Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud, et lepingud olid sõlmitud nõutud vormis, sisaldasid nõutud andmeid ning et laenusummad anti kostja kasutusse.
5.Nõude loovutamine Nõude loovutamise kontrollimine on oluline selleks, et kontrollida, kas hagejal üldse on nõue ning teiseks välistada võimalus, et algne krediidiandja esitab sama nõude hiljem kohtusse, väites, et nõuet ei ole loovutatud. Kohus märgib, et hageja viidatud lepingu üles ütlemise teates on üksnes abstraktselt märgitud, et nõue loovutatakse inkassofirmale, siis ei tõenda see, et nõue on ka tegelikult hagejale loovutatud. Hageja on täiendavalt esitanud algse krediidiandja digitaalselt allkirjastatud kinnituskirja, et lepingutest nr 18-137839-VL ja nr 18-138513-VL tulenevad nõuded on hagejale loovutatud (dtl 177).
6.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine
6.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:
a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.
6.2.Hageja on seisukohal, et algne krediidiandja on täielikult järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ent ei ole esitanud mingeid andmeid ega väiteid selle kohta, milles selle kohustuse täitmine seisnes. Hageja on üksnes märkinud, et tehti päring maksehäireregistrisse ning esitanud tõendi (dtl 80). Antud tõendist nähtub selgelt, et see päring on tehtud mitte enne laenulepingute sõlmimist, vaid enne hagi esitamist, sest sisaldab nt 13.12.2023 maksehäiret. Seega on kohus seisukohal, et hageja ei ole mingilgi määral esile toonud ega tõendanud, et algne krediidiandja oleks järginud vastutustundliku laenamise nõudeid.
7.Põhivõla, intressi ja viiviste nõuded Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab hageja siiski nõuda tagasi põhivõlga. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt asendub lepingujärgne intressimäär lepingu sõlmimise ajal kehtinud intressimääraga, mis antud lepingute sõlmimise ajal oli 0%. Sellest tulenevalt ei saa hageja intressi nõuda ning intressinõuded jäävad rahuldamata. Hageja on välja toonud, et lepingu nr 18-137839-VL alusel sai kostja laenu 700 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 841,67 eurot (430,16 eurot põhiosa katteks + 394,01 eurot intressi katteks + 17,50 lepingutasu katteks). Sellest tulenevalt on hageja lepingust nr 18137839-VL tulenev põhivõla nõue lõppenud ja hageja nõue jääb rahuldamata. Hageja on välja toonud, et lepingu nr 18-138513-VL alusel sai kostja laenu 2500 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 2498,37 eurot (1145,80 eurot põhiosa katteks +
1333,82 eurot intressi katteks + 18,75 lepingutasu katteks). Eeltoodust tulenevalt on kostjal tagastamata põhivõlg 1,63 eurot (2500-2498,37). Hageja märgib, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 25.03.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas ning et seetõttu esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Kohus märgib, et tagasimaksed tuleb uuesti määrata üksnes juhul, kui leping ei ole korraliselt lõppenud. 18-138513-VL laenulepingust nähtub, et laenu tagastamise lõpptähtaeg oli 01.12.2023. Lepingu järgi võlgnetav laenu tagastamata summa on sissenõutav, sest selle tasumise tähtaeg oli 01.12.2023. Seega ei ole põhjendatud hageja alternatiivne, lepingu täitmise nõue. Kohus jätab seetõttu hageja alternatiivse nõude menetlusse võtmata. Kohus mõistab kostjalt välja tagastamata põhivõla 1,63 eurot. Hagis nõuab hageja viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.03.2022. Hageja asus ise seisukohale, et ümberarvestuse korral ei oleks üles ütlemine kehtiv ning et kostja oleks sel juhul viivituses tagasimaksetega alates 01.12.2023. Kohus on seisukohal, et kui lepingu järgi tuli viimane tagasimakse teha 01.12.2023, siis on võlg sissenõutav järgmisest päevast arvates, st alates 02.12.2023. Samas toob hageja ise 16.07.2024 menetlusdokumendi välja, alternatiivse nõude all, et nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 1,63 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Vastustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei võlgne tarbija krediidiandjale lepingujärgse intressimääraga võrdses määras viivist. See ei oleks kooskõlas regulatsiooni mõttega. Sel juhul oleks erinevalt intressist, mis asendub seadusjärgse intressiga, krediidiandjal jätkuvalt võimalik teenida kasumlikku viivist. Kohus on seisukohal, et vastustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on krediidiandjal siiski õigus seadusjärgsele viivisele VÕS § 113 alusel. Kohus ei võtnud hageja alternatiivset nõuet menetlusse, mistõttu kohus rahuldab hageja algselt esitatud viivisenõude selliselt, et mõistab põhivõlalt (1,63 eurolt) välja seadusjärgses määras viivise alates 02.12.2023 kuni põhivõla tasumiseni. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 14 senti.
8.Võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue Hageja nõuab peale lepingu nr 18-137839-VL lõppemist tehtud sissenõudmiskulude hüvitamist 30 euro ulatuses. Kuivõrd nõude ümberarvestuse tõttu on nõue lõppenud, st kostja ei olnud sissenõudmiskulude tegemise ajal võlas, ei ole need kulud ka põhjendatud. Lepinguga nr 18-138513-VL seoses nõuab hageja peale lepingu lõppemist tehtud sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot. Hageja tõi ise välja, et nõude ümberarvestuse korral ei oleks leping kehtivalt üles öeldud. Küll aga lõppes leping korraliselt 01.12.2023, mil tuli tasuda viimane tagasimakse. Hageja väidetud sissenõudmistoimingud (dtl 171) on tehtud enne lepingu korralise lõppemise tähtaega ega ole seega põhjendatud, sest sel ajal ei olnud kostja veel võlgu. Kohus märgib, et hageja ei ole ka kummagi lepingu puhul esile toonud lepingulist kokkulepet sissenõudmiskulude hüvitiste määrade osas ega tõendanud, et kulud tekkisid just sellises ulatuses. Seetõttu jäävad hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded rahuldamata.
9.Menetluskulud Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud. Hageja esitatud menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetaks loetud 07.08.2024 (Ametlikes Teadaannetes avaldamise kaudu), kostja vastanud ei ole.
TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku olnud 1588 eurot, millest riigilõiv hagiavalduste esitamiselt 385 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu 1203 eurot (ilma käibemaksuta). Lepingulise esindaja töötunde oli 5,5 hinnaga 169 eurot tund. Kohus märgib menetluskulude nimekirja osas, et 8.05.2024 menetlusdokumendil ei ole mingit sisu, mistõttu ei oleks põhjendatud selle menetluskulu kostja kanda jätmine. 18.04.2024 ei ole aga hageja kohtule ühtegi menetlusdokumenti esitanud, mistõttu see ei ole ka see põhjendatud menetluskulu. Kuivõrd hageja nõudest rahuldas kohus imeväikse osa (alla 2 euro), jätab kohus hageja menetluskulud hageja enda kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Maris Juha kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.