(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Mati Maksing ja kohtunik Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 09.08.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-21-19786
Kohtuasi
Osaühingu Kihnu Puukoi hagi Eriku talu OÜ vastu võlgnevuse, kahju ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 03.06.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühing Kihnu Puukoi 03.07.2024 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Osaühing Kihnu Puukoi (registrikood 11029484, aadress Pärna/1, Linakül,a XXX, 88003, e-post:xxx) Kostja: Eriku talu OÜ (registrikood 14377047, aadress XXX , 88002), lepinguline esindaja advokaat Ivo Kallas (e-post:xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast Osaühing Kihnu Puukoi 03.07.2024 apellatsioonkaebust Pärnu Maakohtu 03.06.2024 otsuse peale.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist tagastada apellatsioonkaebus selle esitajale (elektrooniliselt esitatud dokumentide puhul tagastamist ei toimu). Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-21-19786 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Kihnu Puukoi (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 17.12.2021 hagi Eriku talu OÜ (kostja) vastu võlgnevuse, kahju ja viivise nõudes, milles palus kostjalt välja mõista töövõtulepingust tulenev sissenõutavaks muutunud tasunõue 4554,26 eurot, kahju 712,50 eurot ning viivis, menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Maakohtu otsus
3.Pärnu Maakohus jättis hagi 03.06.2024 otsusega rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik
4.Hageja esitas ringkonnakohtule 03.07.2024 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja töövõtulepingust tulenev tasunõue summas 4554,26 eurot, hagejale kohtueelse õigusabiteenuse osutamisest tekkinud kahju summas 712,50 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 50,91 eurot ja TsMS § 367 alusel viivis, mis ei ole hagi esitamise ajal sissenõutavaks muutunud tulenevalt VÕS § 113 lg 1 kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi kuni võlgnevuse kohase täitmiseni kostja poolt; alternatiivselt saata asi tagasi lahendamiseks samale maakohtule; muuta maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude jaotust ning jätta menetluskulud maakohtus ja apellatsioonimenetluses kostja kanda.
5.Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse 10.07.2024 määrusega käiguta ning kohustas apellanti 20 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest: 1) esitama lepingulise esindaja esindusõigust tõendav dokument, 2) selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, missugust ringkonnakohtu lahendit apellatsioonkaebuse esitaja taotleb ja 3) tasuma apellatsioonkaebuse esitamise eest täiendavat riigilõivu 170 eurot 20 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest apellatsioonkaebuse esitajale.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 4 ja § 638 lg 1 alusel, et kaebus tuleb jätta menetlusse võtmata.
7.Vastavalt TsMS § 637 lg 1 p-le 4 ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuse apellandi nimel esitanud isik ei ole põhistanud oma esindusõiguse olemasolu.
2-21-19786
8.TsMS § 226 lg-st 1 tulenevalt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Advokaadi puhul eeldatatakse esindusõiguse olemasolu. TsMS § 221 lg 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. TsMS § 221 lg 3 kohaselt võib isik kohtuistungil volituse anda ka suuliselt. Volituse andmine protokollitakse.
9.Käesoleval juhul on apellandi nimel apellatsioonkaebuse esitanud Anto Variku, kes on hageja esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt läbivalt märgitud tema lepinguliseks esindajaks. Tsiviilasja toimikust Anto Variku esindusõigust tõendava volikirja olemasolu ei nähtu. Kuigi maakohus on asjas 16.09.2022 korraldatud kohtuistungi protokolli märkinud, et hagejat esindab lepingulise esindajana vandeadvokaat Anto Variku, on ringkonnakohus Advokatuuri koduleheküljelt ja Ametlikest Teadaannetest tuvastanud, et Anto Variku ei ole Advokatuuri liige ning on sellest välja arvatud juba 20.06.2017. Protokollist ei nähtu, et kohtuistungil hageja seadusliku esindajana osalenud X.K oleks Anto Varikule andnud volituse hageja nimel apellatsioonkaebuse esitamiseks.
10.Kuna apellatsioonkaebuse esitanud isiku esindusõigust tõendavat dokumendi tsiviilasja materjalidest ei nähtunud, jättis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse 10.07.2024 määrusega käiguta ning kohustas apellanti 20 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest esitama mh tema lepingulise esindaja esindusõigust tõendav dokument. Ringkonnakohus hoiatas, et puuduse tähtaegselt kõrvaldamata jätmise korral võib kohus keelduda apellatsioonkaebust TsMS § 637 lg 1 p 4 alusel menetlusse võtmast.
11.Nimetatud määruse sai apellandi nimel apellatsioonkaebuse esitanud Anto Variku kohtute infosüsteemi andmetel kätte 11.07.2024 kell 12:13. Kohtumäärus on 10.07.2024 nähtavaks tehtud ka kõigile hageja seaduslikele esindajatele (sh maakohtu istungil osalenud X.K-le ).
12.TsMS § 62 lg 1 järgi kohaldatakse menetlustähtaja arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 2 järgi lõppeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 6 kohaselt ajavahemiku viimasel päeval. TsÜS § 137 lg 1 kohaselt möödub tähtaeg tähtpäeva saabumisel kell 24.00. Ka TsMS § 62 lg 2 esimese lause kohaselt võib üldjuhul menetlustoimingut teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Nendest sätetest tulenevalt peab menetlusdokument jõudma kohtusse kohtu määratud tähtpäeva jooksul, st kuni kella 24.00-ni (vt RKTKm, 16.05.2011, 3-2-1-40-11, p 12 ning RKÜKm, 21.04.2015, 3-2-1-75-14, p 56).
13.Eeltoodust tulenevalt hakkas puuduste kõrvaldamiseks ringkonnakohtu poolt määratud 20-päevane tähtaeg apellandi jaoks kulgema alates 12.07.2024 ning lõppes 31.07.2024 kell
14.Kuigi apellandi nimel apellatsioonkaebuse esitanud Anto Variku esitas ringkonnakohtule 11.07.2024 maksekorralduse puudu oleva riigilõivu summas 170 eurot tasumise kohta, ei ole ülejäänud apellatsioonkaebusel esinenud puudusi käesoleva hetkeni kõrvaldatud. Sealhulgas on ringkonnakohtule esitamata Anto Variku esindusõigust tõendav dokument.
15.Kohtupraktikas on sedastatud, et lepinguliseks esindajaks ei saa TsMS § 218 mõttes pidada isikut, kelle kohta ei ole toimikus andmeid esindajaks olemise lubatavuse kohta (vt RKTKm 10.02.2010, 3-2-1-161-09, p 12).
2-21-19786
16.Kuna apellatsioonkaebuse apellandi nimel esitanud Anto Variku ei ole oma esindusõiguse olemasolu põhistanud, toimikus ei ole andmeid Anto Variku esindajaks olemise lubatavuse kohta, mis võimaldaks teda lugeda hageja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 mõttes apellatsioonimenetluses ning apellant ei ole ka tema nimel apellatsioonkaebuse esitamist Anto Variku poolt heaks kiitnud, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda.
17.Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus kaebust vastustajale kätte. Arvestades, et kaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, ei tagasta ringkonnakohus apellatsioonkaebust.
18.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud apellandi kanda (TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1). Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.
19.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 638 lg-st 9.