Osaühingu Kihnu Puukoi hagi Eriku talu OÜ vastu võlgnevuse, kahju ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
5681 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Kihnu Puukoi (registrikood 11029484), lepinguline esindaja Anto Variku Kostja: Eriku talu OÜ (registrikood 14377047), lepinguline esindaja advokaat Ivo Kallas
Istungi aeg
16.09.2022, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Osaühing Kihnu Puukoi hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud hageja Osaühing Kihnu Puukoi kanda.
3.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
2-21-19786 olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud
1.Osaühing Kihnu Puukoi (hageja) esitas Pärnu Maakohtule hagi Eriku talu OÜ (kostja) vastu võlgnevuse, kahju ja viivise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista töövõtulepingust tulenev sissenõutavaks muutunud tasunõue 4554,26 eurot, kahju 712,50 eurot ning viivis. Menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja suulises vormis töövõtulepingu, mille aluseks oli hageja poolt kostjalt 11.10.2019 edastatud ja kostja poolt aktsepteeritud hinnapakkumine nr 20191110. Töövõtulepingu tingimuste kohaselt pidi hageja kostja omandis oleval Pärnumaal, Kihnu vallas, Lemsi külas asuval „Eriku“ kinnistul teostama abihoone saunamajapumpla ehitustööd alates madalvundamendi valamisest kuni saunamaja-pumpla sisustuse ja tehnika paigalduseni ning tarnima selleks poolte vahel kokkulepitud kogustes materjalid. Hinnapakkumise alusel kokkulepitud töövõtt sisaldas lisaks ehitustööde teostamisele ka nendega alustamiseks vajalikke lammutus- ja ettevalmistustöid. Poolte vahel kokkulepitud töövõtulepingu tingimuste kohaselt oli kogu töövõtu maksumuseks 27 431,06 eurot koos käibemaksuga. Hinnapakkumise nr 20191110 tingimused kehtisid ainult selles loetletud tööde ja materjalide osas ning lisatööde ja nende teostamiseks vajalike materjalide eest pidi kostja poolte kokkuleppe kohaselt tasuma eraldi hageja poolt koostatud kalkulatsiooni alusel. Kostja tegutses hagejaga ehituse töövõtulepingut sõlmides oma igapäevase majandus- ja kutsetegevuse raames. Hageja poolt ehitatud saunamaja-pumpla on planeeritud puhkemaju teenindavaks abihooneks, mille ehitamiseks ja kinnistul asuva basseini renoveerimiseks taotles kostja toetust Eesti maaelu arengukava LEADER-meetme programmi raames. Tänu LEADER-meetme rahastuse taotlemise menetlusega viibis ka töödega alustamine kuna PRIA otsustas alles 2020 kevadel tunnistada kostja projekti abikõlbulikuks ja anda sellele rahastuse. Paraku ei olnud hagejal sellel hetkel enam töödega alustamiseks vajalikku aega, mistõttu lepiti töödega alustamises kokku 2021 kevadeks, kuigi hinnapakkumise nr 20191110 kehtivusajaks oli 11.10.2020. Hageja alustas kokkulepitud töödega 04.04.2021 ning kuigi hinnapakkumise kehtivusaeg oli möödas ning tööde ja materjalide hinnad märgatavalt tõusnud, siis oli hageja nõus tööde teostamisega vanas hinnapakkumises toodud tingimustel. Pooled ei pidanud eraldi kirjaliku töövõtulepingu sõlmimist vajalikuks ja sõlmisid selle suulises vormis kuna hinnapakkumises olid piisava detailsusega ära toodud töövõtja poolt teostatavate tööde nimekiri ja ühikuhinnad. Poolte kokkuleppe kohaselt toimus arvete esitamine tehtud tööde eest jooksvalt ning tööd ei olnud jaotatud kindlatesse etappidesse. Tööde üleandmise ja vastuvõtmise kohta ei koostatud akte ning arved esitati hageja poolt siis kui oluline osa hinnapakkumises loetletud töödest on valmis ja kostjale üle antud. Kostjat esindas töövõtulepingu täitmisel juhatuse liige B.Z, kes kontrollis valminud tööde kvaliteeti ja mahte. Kostja ei kaasanud töövõtu lihtsuse ja vähese mahu tõttu objektile omanikujärelevalvet, mis oleks ka hageja hinnangul osutunud ebavajalikuks. Vastavalt poolte vahel väljakujunenud tavale esitas hageja pärast hinnapakkumises loetletud tööde valmimist kostjale arved maksetähtajaga viis päeva. Enne vaidlusaluse arve esitamist oli hageja hinnapakkumise ja töövõtulepingu alusel esitanud kostjale 02.04.2021 arve nr 2021.022 summas 9000 eurot; 26.04.2021 arve nr 2021.029 summas 4500 eurot ja 03.05.2021 arve nr 2021.036 summas 4500 eurot (kõik summad koos käibemaksuga). Eelnimetatud arvete aluseks oleva tööde sisu ja mahtude ning arvete tasumise tingimuste osas ei olnud kostjal hagejale pretensioone ning need kostja poolt hagejale alati tähtaegselt. Pärast seda kui hageja sai teada, et saunamaja-pumpla on valmis ja kasutusel, esitas ta kostjale 15.10.2021 lõpliku arve nr 2021.199 summas 4554,26 eurot (koos käibemaksuga) maksetähtajaga 20.10.2024. Hageja arvestas kostjale saadetud arvest nr 2021.199 maha hinnapakkumises sisaldunud saunainventari maksumuse, mida ta kostjale ei tarninud ja tööde maksumused, mis
2-21-19786 jäid tal töövõtulepingu alusel teostamata kokku summas 6273,60 eurot (koos käibemaksuga). Kõik muud hageja poolt esitatud arve nr 2021.199 aluseks olnud tööd olid valmistatud ja tellijale üle enne 07.07.2021 ning kostjale ei olnud nende mahu ja kvaliteedi osas hagejale mingisuguseid pretensioone. Kostja vastas pärast viimase arve saatmist hagejale, et ta ei aktsepteeri seda tervikuna, kuna kostja väitel taganes hageja ühepoolselt töövõtulepingust. Kuigi poolte vahel ei olnud kokku lepitud tööde teostamise ajagraafikus, siis teavitas hageja esindaja 07.07.2021 saadetud e-kirjas kostjat, et tema objektijuht on haigestunud ning tööde lõpetamise tähtaega ei ole seetõttu võimalik prognoosida. Kuna tegemist oli turismi kõrghoojaga, siis andis hageja kostjale oma alltöövõtja kontaktid elektritööde lõpetamiseks ning lubas kostjal tööde kiiremaks lõpetamiseks kasutada mune teise töövõtja abi saunalava paigaldamiseks. Kostja leidiski saunalava paigaldamiseks Reilut OÜ ning kasutas hageja alltöövõtjat elektritööde lõpetamiseks. Hageja poolt kostjale 07.07.2021 saadetud e-kirja objektijuhi haigestumisest ja tööde peatumisest ei ole võimalik käsitleda ühepoolse taganemise või erakorralise ülesütlemisena ning algselt ei käsitlenud sellisena ka tellija ning lasi tööd hageja nõusolekul lõpetada kolmandal isikul. Hageja on seisukohal, et ta ei ole töövõtulepingu tingimusi rikkunud ning kostja poolt toodud asjaolu tasu maksmisest keeldumisel lepingust ühepoolse taganemise kohta on pahatahtlikult otsitud põhjus selleks, et hageja poolt teostatud tööde ja materjalide eest jätta tasumata. Lisaks eeltoodule palub hageja kostjalt välja mõista kahju seoses kohtueelse õigusabi ja nõudeavalduste esitamisega summas 712,50 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 57,90 eurot ning viivis alates hagiavalduse esitamisest
2.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega hagile. Hageja ei ole kunagi eitanud, et osad tööd jäid saunamaja-pumpla ehitamisel tema poolt teostamata. Kogu saunamaja-pumpla töövõtu puhul jäi hagejal paigaldamata saunalava, sauna sisustus ja toetamata osaliselt elektritööd. Hageja hinnangul jäi 07.07.2021 seisuga teostamata ainult tühine osa kokkulepitud siseviimistlustöödest. Kostja kasutas tööde lõpetamiseks kolmanda isiku Reilut OÜ ja hageja poolt kaastatud elektriku teenuseid ning tal ei olnud hagejale seetõttu mingisuguseid pretensioone. Kostjal ei ole olnud hagejale pretensioone tööde mahu ja kvaliteedi osas, samuti ei ole kostja eelnevalt maininud, et hageja tegevus oleks talle tekitanud mistahes kahju. Hageja soovib kostjalt saada tasu ainult teostatud tööde ja tarnitud materjalide eest, mitte teostamata jäänud tööde eest ning vastavad artiklid on kostjale esitatud arvest nr 2021.119 juba maha arvestanud. Poolte vahel ei olnud kokkulepet tööde täpse valmimise tähtaja osas, kuid hageja arusaamise kohaselt pidid tööd olema teostatud 2021 suve jooksul. Hageja leiab, et hageja poolt teostatud töö oli VÕS § 641 lg 2 punkti 2 tähenduses eesmärgipäraselt kasutatav kuna tööde tegemisega oli võimalik jätkata ning need ka probleemideta lõpetada. See tähendab, et tööd on hageja poolt teostatud nõutava kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 mõistes. Hageja hinnapakkumine ei sisaldanud kõiki saunamaja ehitamiseks vajalikke ehk nn „võtmed kätte“ paketti kuna ventilatsioonitööd pidi poolte kokkuleppel teostama kostja ise ja elektritööd kolmas isik, kelle hageja tööde teostamise käigus kaasas. Saunamaja-pumpla ehitamine toimus kostja poolt hagejale edastatud eskiisprojekti alusel, mida tööde teostamise käigus korduvalt muudeti ning sellest tulenevalt pidi hageja omakorda teostama lisatöid võrreldes 11.10.2019 hinnapakkumisega nr 20191110.
3.Hageja hagiavalduse täpsustuse kohaselt oli hageja poolt esitatud arve nr 2022.119 esitamise aluseks hageja poolt töövõtu käigus järgnevate tööde teostamine: 1) saunamaja siseseinte voodrilaud (materjali maksumus) summas 1063,42 eurot (koos käibemaksuga); 2) saunamaja siselae voodrilaud (materjali maksumus) summas 340,37 eurot (koos käibemaksuga); 3) siseseinte ja –lae voodrilaua paigaldus summas 393,67 eurot (koos käibemaksuga); 4) plaatimistööd summas 1360 eurot (koos käibemaksuga) teostati perioodil 10.06.2021 kuni 17.06.2021. Hinnapakkumises mittesisaldunud nn projektivälistest töödest teostas hageja 14.04.2021 ja 15.04.2021 järgmised arves nr 2022.119 kajastatud tööd: 1)
2-21-19786 põrandakütte toru ja elektrikaabli paigaldus summas 600 eurot (koos käibemaksuga); 2) Isotex 30mm tuuletõkke paneelide paigaldus 74m2 summas 796,80 eurot (koos käibemaksuga). Kõik eelnimetatud tööd lõpetati hageja poolt ning nendest ükski ei jäänud töövõtu katkestamise tõttu pooleli. Poolte vahel ei koostatud kunagi tööde üleandmise-vastuvõtmise akte kuna teostatud tööd vaatas objektil pidevalt jooksvalt üle seal viibinud kostja juhatuse liige. Antud juhul oli poolte tavaks anda tööd üle ja need vastu võtta jooksvalt ilma aktideta. Arved esitas hageja kostjale samuti enda äranägemisel, kuna ka nende esitamise korra ja tähtaegade osas puudus pooltel kokkulepe. Hageja ei pidanud teostama kõiki saunamaja valmimiseks vajalikke töid vaid ainult need tööd, mida sisaldas hinnapakkumine. Näiteks ei pidanud hageja teostama ventilatsioonitöid ja nende tegemise pidi korraldama kostja ise. Kostjal ei olnud hagejale alates 07.07.2021 tööde ajutise katkestamise teate edastamisest kuni 15.10.2021 arve esitamiseni töövõtulepingu rikkumise osas mingisuguseid pretensioone. Kostja ei ole hagejale esitanud pretensioone töödes esinevate puuduste kohta ehk nende mahu ja kvaliteedi osas ning on arve tasumisest keeldumisel asunud seisukohale, et see ei kuulu tasumisele põhjusel, et hageja taganes ühepoolselt lepingust (hilisemalt täpsustas kostja lepinguline esindaja oma vastuses hagile, et kostja pidas silmas siiski ühepoolset ülesütlemist hageja poolt). Hageja hinnangul on kostja praeguseks kaotanud võimaluse tugineda võimalikele töödes esinevatele puudustele kuigi hageja on seisukohal, et kõik tööd teostati kõigile normidele ja nõuetele vastavalt.
4.Kostjal ei oleks isegi nn „võtmed kätte“ kokkuleppe olemasolul õigust jätta tasumata hageja poolt juba teostatud ja kostjale üle antud tööde ja tarnitud materjalide eest. Kostja on esmakordselt tuginenud asjaolule, et kokkulepitud tööd olid puudustega, ligi 1,5 aastat pärast tööde teostamist. Mitte ühegi kostja poolt loetletud puuduse puhul ei ole tegemist varjatud puudusega kuna pesuruumis vee ebaõige valgumise, ukse vale paigaldamise tõttu õhu liikumise puudumine ja koristamise võimatus ning tugitalade vale kõrgus oleks pidanud ilmnema kohesest pärast saunamaja kasutuselevõttu. Hageja leiab, et kostja on kaotanud õiguskaitsevahendi, mis lubaks tugineda puudustele isegi juhul kui need oleksid eksisteerinud tulenevalt VÕS § 644 lg 3. Pärast arve nr 2021.119 kättesaamist 15.10.2021 ei tekkinud kostjal kuni käesoleva menetluseni kordagi küsimust selles, et hageja poolt ei oleks arves loetletud töid teostatud. Kostja on keeldunud arve tasumisest põhjusel, et kostja väitel taganes hageja ühepoolselt töövõtulepingust. Hageja arvates ei saa eluliselt usutavaks pidada olukorda kus töövõtja on väidetavalt teostamata jäänud tööde osas esitanud arve kuid tellija ei esita seepeale pretensiooni või vähemalt ühtegi küsimust tööde spetsifikatsiooni kohta. Hinnapakkumises loetletud tööd ei olnud jaotatud etappideks ning hageja esitas tellijale jooksvalt vahearveid. Arvete esitamise sagedus ja nende suurus ei olnud seotud mõne konkreetse töö valmimisega.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 6095 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited
6.Kostja oma vastuses hagile palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt pidid poolte kokkuleppe järgi hinnapakkumises loetletud tööd olema valmis juuliks 2021, kuid hageja jättis töövõtulepingust tulenevad kohustused täitmata. Hageja hinnapakkumine, mille alusel pooled ehituse töövõtulepingu sõlmisid, sisaldas kõiki saunamaja valmimiseks vajalikke töid, s.o alates pinnase koorimisest kuni sauna viimistluseni ja sisseseadete paigaldamiseni. Kostja hinnangul sõlmisid pooled töövõtulepingu saunamaja terviklahenduse saamiseks, s.o nn võtmed kätte lepingu. Hageja poolt teostatud tööde tulemus ei vasta lepingutingimustele. Hageja ei ole kostjale kokkulepitud töid üle andnud ning neid ei saa pidada töövõtulepingu järgi teostatuks. Kostja leiab, et hageja esitas 07.07.2021 kostjale selge tahteavalduse saunamaja ehituse töövõtulepingu ülesütlemiseks ning hageja ja kostja vahel
2-21-19786 kokkulepitud tööd jäid hageja poolt tegemata. Lisaks leiab kostja, et antud juhul on hageja jätnud töö lõpetamata teostades tööd puudustega. Hageja vastutab töö puuduste eest. Kostja oli sunnitud leidma teise ettevõtte, kes kostja poolt pooleli jäetud tööd lõpetas ning pidi seoses sellega kandma märkimisväärset lisakulu. Hageja ei ole esitanud ega tõendanud tööde valmimist ega ka kostjale tööde ja dokumentatsiooni üleandmise asjaolu, millal on hageja väidetavalt tööd ja vastava ehitusdokumentatsiooni kostjale üle andnud, mistõttu on hagiavaldus esitatud oluliste puudustega - hagiavaldus ei ole põhinõuete osas põhjendatud ega ka tõendatud. Kuna hageja põhinõue ei ole tõendatud ega põhjendatud, ei ole põhjendatud hageja kahjuhüvitise ja viivise kulud.
7.Kostja oma 13.10.2022 kohtule esitatud seisukohas märgib, et hageja poolt objektil osaliselt teostatud ja pooleli jäänud töö oli lisaks veel ka oluliste puudustega. Nii on hageja sauna pesuruumi põranda valamisel teinud tüüpilise vea – valatud on isetasanduv segu põranda keskele ja nii on see ka jäetud. „Tulemuseks“ on põranda keskkoht jäänud kõrgem ning ääred madalamad, mis tingib vee ebaõige valgumise. Lisaks põranda ebatasasusele on ka sauna uks paigaldatud viisil, mis ei võimalda saunaruumis õhu liikumist ja takistab saunaruumi koristamist. Samuti on ebaõigele kõrgusele paigaldatud saunalava tugitalad, mis tuleb uuesti paigaldada. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega sellest, et kostjal lasub kohustus tasuda hagejale viimase poolt saunamaja valmimiseks teostatava pooleli jäänud töö eraldi etappide eest ja seda sõltumata sellest, kas hageja töövõtulepingus kokkulepitud eesmärgi, s.o saunamaja ehitustöö teostamise, saavutas või jättis töö pooleli. Poolte vahel puudub kokkulepe töövõtulepingu muutmiseks, sh puudub kokkulepe poolelioleva töö või selle etappide eest eraldi tasumise kohta. Hageja ei ole kostjale esitanud mitte ühtegi ehitustöö üleandmise-vastuvõtmise akti, ega pakkunud valmis tööd ülevaatamiseks. Hageja ei ole kokkulepitud tööd lõpuni teostanud, s.o saunamaja ehitustööd, ega tööd kostjale üle andnud, mistõttu ei saa töövõtjast hageja tasunõue olla muutunud tellijast kostja suhtes sissenõutavaks. Hageja töö ei ole osadeks jagatav ja eraldi tasustatav – hageja on töövõtulepingut rikkunud ja ei ole tulemust saavutanud. On ebamõistlik eeldada, et töövõtulepingu sõlmimise eesmärk oli hageja poolt tööde ükshaaval ja kostja vabal valikul teostamine, töövõtulepingu sõlmimise eesmärk oli saunamaja valmimine, kui tulemuse saavutamine. Eelnevat ei muuda asjaolu, et kostja tellis sauna ventilatsioonitööd kolmandalt isikult. Hagejal puudus pädevus ventilatsioonitööde teostamiseks ja seetõttu kostja hagejalt ventilatsioonitöid ei tellinud
8.Hageja kohustus saunamaja ehitustööd teostama vastavalt PRIA-le esitatud hinnapakkumisele. Hageja tasunõue ei ole kooskõlas hageja enda hinnapakkumisega ega ka hageja arvega nr 2021.119. Hageja on asunud nõudma tasu plaatimistööde eest, kuigi arvel nr 2021.119 on hageja plaatimistööd märkinud mitteteostatuks, s.o plaatimistööd (summas 1041,60 eurot) on märgitud hageja poolt tegemata jäänud tööde lahtris. Kostja leiab, et hagejal puudub õigus tasule tööde eest, mida hageja ei ole kostjale üleandmiseks pakkunud, liiati veel nende tööde eest, mille teostamata jätmist on hageja ise enda arvel kinnitanud. Teiseks ei kattu voodrilaua paigalduse tööde ja materjalide maksumus (kokku 1 797,46 eurot) hinnapakkumuses toodud hinnaga (kokku 1 403,79 eurot), olles koos käibemaksuga põhjendamatult 393,67 eurot kõrgem. Hageja ei ole esile toonud, et pooled oleksid kokku leppinud töömahtude suurendamises või hindade kallinemises ega ole esitanud ka sellise kokkuleppe sõlmimise kohta asjaolusid ega tõendeid. Lisaks eelnevale on kostja hinnangul hageja hinnapakkumise alapunktis 5 „Ruumitarindid ja pinnakatted“ nimetatud tööd, s.o siseseinte ja lagede pinnakatted (hageja hinnapakkumise p-id 53, 54 ja 56) teostanud mitte hageja, vaid Reilut OÜ, kellega sõlmis kostja peale hageja objektilt lahkumist uue töövõtulepingu hageja poolikute, ebakvaliteetsete ja tegemata jäänud tööde parandamiseks ja lõpuni tegemiseks. Reilut OÜ on vastavate tööde eest esitanud kostjale arve nr 210026 ning kostja on arve tasunud. Kostja leiab, et hagejal puudub igasugune seaduslik alus ja põhjus nõuda tasu tööde eest, mille teostas Reilut OÜ. Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et poolte
2-21-19786 vahel oli sõlmitud kokkulepe või oli välja kujunenud tava vm, mille järg oleks hageja justkui „jooksvalt“ ja suuliselt objektil kohal viibides ehitustööd kostjale üle andnud. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid pidid olema vormistatud kirjalikult ning pelgalt asjaolu, et kostja on enne tööde lõpetamist tasunud hageja ettemaksuarveid, ei anna alust eeldada, et hageja tööd olid kostja poolt aktsepteeritud ja vastu võetud. Hageja arvetel oli üldsõnaliselt märgitud „Sauna ehitus“, mitte konkreetsed ehitustööd. Hageja väited tööde jooksva ja suulise vastuvõtmise kohta on valed ja täielikult tõendamata - ilma kirjalike aktideta ei oleks kostja saanud toetusraha saamise eelduseks olevaid asjaolusid, s.o tööde valmimist, PRIA-le tõendada, kirjalik akt tuli lisada LEADER-projektitoetuse maksetaotlusele/kulutuste aruandele. Käesolevas asjas ei ole hageja isegi väitnud, et ta oleks töid kostjale vastuvõtmiseks pakkunud ning andnud selleks tähtaja. Samuti ei ole pooled kokku leppinud VÕS §-st 638 kõrvale kalduvas lahenduses. Hageja teostatud tööd olid ebakvaliteetsed ja puudustega. Hageja on kostjale esitamata jätnud teostusjoonised, ehituspäeviku, kaetud tööde aktid, töökoosolekute protokollid ja kasutatud materjalide sertifikaadid. Kostja hinnangul ei saavutanud hageja oma tööga kokkulepitud eesmärki, s.o saunamaja-pumpla valmisehitamist, ega ka üksikute töölõikude, mille teostamise eest hageja käesolevas tsiviilasjas nõude on esitanud, valmimist, mistõttu ei ole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ja hagi tuleb nii tasu, viivise kui ka kahjuhüvitise nõudes jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole saavutanud töövõtulepinguga kokkulepitud eesmärgi, s.o saunamaja-pumpla ehitustööde (v.a ventilatsioonitööd) teostamist, hageja ei ole kostjale valmis töid (ka neid lõike töödest, mille eest hageja käesolevas menetluses tasu nõuab) üle vaatamiseks ja vastuvõtmiseks pakkunud, hageja ei ole tõendanud tööde, mille eest hageja käesolevas menetluses tasu nõuab, valmidust ja lepingukohasust hageja objektilt lahkumise hetkel ning hageja ei ole kostjale esitanud ehitusdokumentatsiooni (ennekõike teostusjooniseid, ehituspäevikut, kaetud tööde akte, töökoosolekute protokolle, kasutatud ehitusmaterjalide sertifikaate ja muud ehitamist iseloomustavaid dokumente), mille alusel oleks üldse võimalik asuda tööde nõuetele vastavust hindama.
9.Kostja palub hagejale välja mõista menetluskulud 6064,38 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning esitatud tõenditega, kuulanud menetlusosalised kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.
12.Hagi kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu, mille alusel pidi hageja teostama abihoone saunamaja-pumpla ehitustööd alates madalvundamendi valamisest kuni saunamajapumpla sisustuse ja tehnika paigalduseni ning tarnima selleks poolte vahel kokkulepitud kogustes materjalid. Hagiavalduse kohaselt on hageja tööd teostanud osaliselt ning palub kostjalt välja mõista teostatud tööde eest võlgnevus 4554,26 eurot, kahju 712,50 eurot ja
2-21-19786 viivis. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjusel, et hageja ei ole kostjale töid üle andnud ning teostatud tööd olid puudustega.
13.Antud juhul on poolte vahel vaidlus järgmises: 1) kas hageja on kostjale tööd üle andnud ja kas kostja on hageja poolt teostatud tööd vastu võtnud; 2) kas hageja teostas kokkulepitud tööd vastavalt lepingutingimustele.
14.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool omaks võttis või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldusest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: -
hageja ja kostja vahel oli kevadel 2021 hageja 10.11.2019 hinnapakkumise nr 20191110 alusel sõlmitud suuline ehituse töövõtuleping saunamaja-pumpla ehitamiseks kostjale kuuluval kinnistul asukohaga Pärnumaa, XXX asuvale objektile;
-
hinnapakkumise järgi oli kokkulepitud tööde ja kulude maksumuseks kokku 27 431,06 eurot (käibemaksuga) (tl 10-13);
-
hageja asus kostja tellitud töid teostama ning esitas kostjale arveid, mida kostja tasus;
-
kostja on hagejale saunamaja-pumpla ehitustööde eest tasunud kokku 18 000 eurot järgnevalt: o 9000 eurot 04.04.2021 vastavalt hageja arvele nr 2021.022 (tl 134-136); o 4500 eurot 26.04.2021 vastavalt hageja arvele nr 2021.029 (tl 137-139); o 4500 eurot 07.05.2021 vastavalt hageja arvele nr 2021.036 (tl 140-142);
-
hageja teostas ehitustööd osaliselt ning lahkus objektilt teatades 07.07.2021 saadetud e-kirjaga kostjale: „kahjuks on asi jäänud tervislikel põhjustel venima, olen rivist väljas teadmatta ajaks. /.../ kui asjaga on kiire ,leiad uued mehed või saaksite ise ära lõpetada.“ (tl 19, 73);
-
hageja ei ole kostjale saunamaja-pumpla ehitusdokumentatsiooni pakkunud ega üle andnud;
-
hageja poolt lõpetamata tööd teostas Reilut OÜ (tl 144-145);
-
hageja esitas 15.10.2021 kostjale lõpliku arve nr 2021.199 summas 4554,26 eurot (käibemaksuga), mis on kostja poolt tasumata (tl 16);
15.Vastavalt VÕS 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 8 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Töövõtulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Seega on töövõtulepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud kokkuleppe.
16.Hageja esitas kostja vastu lepingulise tasu nõude. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Eeltoodust tuleneb, et lepingulise nõude esitamisel tuleb poolel välja tuua, millise lepingu nad sõlmisid ja milles
2-21-19786 kokku leppisid. VÕS § 76 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Eeltoodust tuleneb, et kui võlausaldaja ei ole talle täitmisena pakutut vastu võtnud, ei saa eeldada, et täitmine oli täielik ning nõuetekohane. Seega juhul, kui tellija ei ole töövõtjalt töid vastu võtnud, ei saa eeldada tehtud tööde nõuetele vastavust, vaid seda tuleb töövõtjal tõendada.
17.VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
18.Hageja tasunõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Kohtu hinnangul on hageja teostatud ehitustöödega sarnaste tööde puhul töö vastuvõtmine tavapärane. VÕS § 638 teise lause järgi loetakse tööd vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis töid vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul (vt nt Riigikohtu 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-09, p 19).
19.Hageja väite kohaselt toimus arvete esitamine tehtud tööde eest jooksvalt ning tööd ei olnud jaotatud kindlatesse etappidesse. Tööde üleandmise ja vastuvõtmise kohta ei koostatud akte ning arved esitati hageja poolt siis, kui oluline osa hinnapakkumises loetletud töödest oli valmis ja kostjale üle antud. Kostja on nimetatud väidetele vastu vaielnud ning leidnud, et hageja ei ole kostjale teostatud töid üle andnud. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepped tasunõude sissenõutavuse või tööde vastuvõtmise osas. Kohus nõustub, et asjaolu, et kostja tasus hageja esitatud arveid ka tööde tegemise käigus (st enne tööde valmis tegemist), ei muuda VÕS § 637 lg-test 3 ja 4 tulenevaid poolte õigusi ning kohustusi. Seega eeldab hageja tasunõude sissenõutavus käesoleval juhul selle tuvastamist, et kostja on tööd vastu võtnud või saab need lugeda vastuvõetuks (VÕS § 637 lg 4).
20.Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõuetavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 19, 22, 24; 18. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-61484, p 18). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et kostja oleks töö vastu võtnud. Seetõttu peab töö lepingukohasust käesolevas asjas tõendama hageja (kui töövõtja).
21.VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele, lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Kohtu hinnangul ei ole hageja töö lepingukohasust tõendanud. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud üksnes kostjale lepingu täitmise käigus edastatud arved ning fotod töödest (tl 185, 191-196), kuid kohus nõustub kostjaga, et fotodelt ega ka faili metaandmetest ei nähtu, millal fotod on tehtud ning samuti ei nähtu fotodelt, et tööd oleksid valmis. Kohtu arvates on sellised tõendid tööde lepingukohasuse tuvastamiseks ebapiisavad.
22.Ainuüksi asjaolust, et hageja võib olla teinud mingi osa töödest valmis, ei saa järeldada, et tööd tuleb lugeda kostja poolt vastu võetuks. Esiteks tekib töö vastuvõtmise kohustus tellijal
2-21-19786 eeldusel, et töövõtja on valmis töid vastuvõtmiseks pakkunud ning andnud vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja (VÕS § 638). Käesolevas asjas ei ole hageja isegi väitnud, et ta oleks vaidlusaluseid töid kostjale vastuvõtmiseks pakkunud ning andnud selleks tähtaja. Asjas puuduvad ka sellekohased tõendid. Ka 07.07.2021 hageja poolt saadetud e-kirjast nähtub, et hageja üksnes teavitas kostja, et ei saa juhatuse liikme tervislikel põhjustel töödega jätkata, kuid juba valminud töid vastuvõtmiseks ei pakkunud. Teiseks tuleb arvestada, et tellija võib keelduda mitte ainult lõpetamata töö, vaid ka puudustega töö vastuvõtmisest. Kostja on kohtumenetluses selgitanud, et hageja teostatud tööd olid puudustega, mh hageja on jätnud kostjale esitamata kasutatud materjalide sertifikaadid ja kaetud tööde aktid. Hageja ei ole tõendanud, et kostja viidatud puudusi töödel ei esine.
23.Töö valmimist (ja kostja kohustust see vastu võtta) ei tõenda see, et kostja on mõned vaidlusaluse töölepingu alusel esitatud arvetest hagejale tasunud. Samuti see, et saunamajapumpla on võetud kasutusele, kuna poolte vahel ei ole vaidlust, et tööd lõpetas Reilut OÜ. Üksnes arvete esitamisest ei saa järeldada, et hageja tasunõue on hagis märgitud osas sissenõutavaks muutunud. Arve esitamisel on üldjuhul eelkõige raamatupidamislik tähtsus ning lepingu täitmise seisukohalt võib arve esitamise hetk olla oluline eelkõige selle määratlemisel, millal tekib võlausaldajal õigus nõuda viivist (vt Tartu Ringkonnakohtu 18.09.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-141581, p 13).
24.Tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 644 lg 1 esimene lause). Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust ka piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS § 644 lg 2). Kohus leiab, et need kohustused tekivad tellijal alles pärast seda, kui tööd on vastu võetud või saab neid lugeda vastuvõetuks. Praegusel juhul ei ole need eeldused täidetud.
25.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi, sh teostatud tööde lepingukohasust. Seetõttu tuleb hageja põhinõue jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude, on põhjendamatu ka hageja kahjunõue ja viivisenõue. Menetluskulud
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
27.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
28.TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik hageja menetluskulud määrata kindlaks mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist.
29.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg Kohtunik
2-21-19786
Tallinna Ringkonnakohtu 09.08.2024 määruse RESOLUTSIOON:
1.Keelduda menetlusse võtmast Osaühing Kihnu Puukoi 03.07.2024 apellatsioonkaebust Pärnu Maakohtu 03.06.2024 otsuse peale.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
4.Pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist tagastada apellatsioonkaebus selle esitajale (elektrooniliselt esitatud dokumentide puhul tagastamist ei toimu).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.