Võlaõigus › Töövõtulepingud

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 28.06.2022 kirjaliku töövõtulepingu nr 014-0205. Lepingu alusel esitas töövõtja tellijale töö kohta aktid ja tasumiseks arve nr 191-22 summas 8 523,06 eurot tähtajaga 19.10.2022. Kostja ei tasunud arvet kohaselt. Hageja saatis kostjale mitu e-kirja palvega arve tasuda. Kostja vastas, et on olnud kiire ning töös on leitud vead, mis tuleb parandada. Vigade kohta töös kostja ühtegi tõendit (nt fotosid) ei esitanud. Kostja lubas hagejale täpsustada, millal ja mis parandustööd peab hageja tegema. Seda aga kostja ei teinud, vaid esitas selle asemel tasaarvestuse akti väitega, et pidi tellima tööde paranduse kolmandalt isikult. Hageja vastas, et ei ole tasaarvestusega nõus, sest on olnud valmis ise oma tehtud töid parandama. Hageja esitas 28.02.2023 lepingulise esindaja abil kostjale nõudeavalduse. Hageja tasus õigusabi eest lepingulisele esindajale 500 eurot. Nõudega nõuti kostjalt kohustuste täitmist, tasuda lepingust tulenev põhivõlg 4261,53 eurot, lepingust tulenev viivis 852,30 eurot ja lepingu rikkumisega tekitatud kahju 500 eurot. Kostja vastas 21.03.2023, et tasus ära võlast 2424,33 eurot ja ülejäänud võlgnevuse osas märkis, et tasaarvestas selle. Kostja pidi andma hagejale võimaluse tööd parandada. Alles siis, kui hageja seda ei tee, oleks olnud kostjal õigus töö ise teha või tellida see kolmandalt isikult. Kostja ei võimaldanud hagejal tööd parandada. Seega saab jaatada väidet, et kostjale tehtud tööd saab VÕS § 638 alusel lugeda vastuvõetuks ja VÕS § 637 lg-st 4 tulenevalt on töövõtutasu sissenõutav ning VÕS § 635 lg 1 alusel on hagejal õigus seda nõuda. Kuigi kostja ei ole hagejale tõendanud, et töös üldse puudased olid, on hageja olnud tööde parandamiseks valmis. Kuna kostjal ei olnud õigust hageja asemel töö parandus tellida kolmandalt isikult, siis ei saanud kostjal tekkida ka sellest hageja vastu nõuet, mida oleks võimalik tasaarvestada. Hagi esitamise hetkes on töö eest tasumata 1837,20 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 19.10.2022, mistõttu kostjale nõudeavalduse esitamise hetkeseisuga 27.02.2023 oli tasumine viivituses 132 päeva ning tänaseks veelgi enam. Lepingu järgne viivis 132 viivitatud päeva eest on 2812,61 eurot. See on aga rohkem kui 10% arve summast (852,30). Järelikult on hagejal õigus lepingujärgsele viivisele summas 852,30 eurot. Võttes arvesse, et üksnes riigilõiv haginõudelt on 420 eurot ja hageja soovi kostjalt võlg kohtuväliselt kätte, saab nõudeavalduse koostamise eest tasutud õigusabi summas 500 eurot pidada õigustatuks. Selline kulu on samas suurusjärgus või isegi vähem kui keskmine õigusteenuse hind. Seetõttu on põhjendatud ka kahjunõue 500 euro ulatuses. Kostja vastunõude puhul on tegemist kunstlikult kujundatud nõudega. Hageja ei ole kostjale ehitaja, vaid ehitaja oli kostja ise, kellele hageja tegi üksnes allhanke korras maalritöid. Hageja tegi kostjale maalritöid ning hageja tööde alustamine ja lõpetamine sõltus ainult sellest, millal kostja ise sai oma ehitusobjekti töödeks valmis ja võimaldas hagejal töö teha. Hageja ei ole kostja määratud tähtaegu ületanud. Selles osas ei ole vaidlust olnud. Vaidlus seisnes vaid selles, kas hageja töös oli üldse vigu ning kas kostja pidi lubama hagejal ise hageja tehtud töö paranda või võis seda ise teha. Kostja väidab, et tellis tööde paranduse kolmandalt isikult samal ajal, kui ta hagejale teatas puudustest

töös. Järelikult möönab kostja, et ei võimaldanud hagejal maalritöid parandada. Seaduse järgi peab töövõtja saama võimaluse ise lepingut täita. Tööde lõpetusakti sai kostja 08.08.2022. Kostja allkirjastas selle ise alles 29.09.2022. Leppetrahvinõuet ei ole kostja hagejale esitanud. Seaduse järgi ei saa seda nõuet enam esitada. Nõudeõigus on möödunud. Seda oleks pidanud tegema mõistliku aja jooksul. Hageja arvates oleks mõistlik aeg olnud, see esitada hiljemalt siis, kui hageja esitas kostjale (pool aastat peale arve tasumise ootamist) esindaja vahendusel kohtuvälise nõude oma arve tasumiseks ning kostja saatis selle vastuseks tasaarvestuse. Hiljemalt sel ajal oleks pidanud ka kostja oma kujundatud lepptrahvi nõude esitama. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv summas 420 eurot ja esindajakulu summas 2875 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused ning vastuhagi

rikkumisega, täitmatajätmisega või mittekohase täitmisega tekitatud kahju eest täies ulatuses. Lepingu punktis 3.1. on hageja ja kostja kokku leppinud lepingu hinnaks 17 699,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Summa koos käibemaksuga on 21 239,40 eurot. Leppetrahvi summa ühe viivitatud päeva eest on vastavalt lepingule 0,5% 21 239,40st eurost ehk 106,20 eurot iga tähtajaga viivitatud päeva eest. Kuna hageja viivitus töö üleandmisel oli 60 päeva, siis 106,20 x 60 = 6372 eurot ehk kostjal on hageja vastu leppetrahvi tasumise nõue töö üleandmisega viivitamise eest summas 6372 eurot. Hageja võttis lepinguga kohustuse töid teostada. Nüüd, olles viivituses tööde teostamisega, eksitab hageja kohut väitega, et ta ei saanud töid teha. Lepingu punkti

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus selgitas pooltele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist ning arutas pooltega vaidluse asjaolusid korraldaval istungil 16.04.2024.

Kohus tuvastab poolte poolt vaidlustamata asjaoludena (poolte omaksvõtt istungil) järgmise (vt dtl 216, 00:00:08):

Hageja (töövõtja) ja kostja (tellija) sõlmisid kirjaliku töövõtulepingu nr 014-02-05 (dtl 10-12, selle lisad dtl 13-50) (edaspidi otsuse nimetatud ka „leping“).

Pooled on 29.09.2022 allkirjastanud alltöövõtu lõpetusakti, mille kuupäevaks on märgitud 21.08.2022 (dtl 61-62).

Hageja on esitanud kostjale 28.09.2022 kuupäevaga arve nr 191-22 summas 8523,06 eurot tasumise tähtajaga 19.10.2022 (dtl 63), millest on tasumata 1837,20 eurot.

Kostja vastuväite kohaselt on see vaidlusaluse arve tasumata summa tasaarvestatud kostja nõudega tulenevalt hageja poolt puuduste mittelikvideerimisega tekkinud kuludest (vt kostja 15.02.2023 tasaarvestusakt dtl 73). Hageja ei tunnista seda vastunõuet ega tasaarvestust.

Poolte vahel on vaidlus järgmiste asjaolude üle:

Kas kostja võttis tööd vastu või loeti need vastuvõetuks varem kui 29.09.2022, mil allkirjastati tööde üleandmise lõppakt.

Kas hageja teostatud töödes olid puudused (kas hageja on selle asjaolu tõendanud).

Kas kostja nõudis hagejalt nende kõrvaldamist, millal ta vastava nõude esitas, kas ta võimaldas hagejal neid kõrvaldada – kas kostjal oli õigus teha tööd ise või tellida need kolmandalt isikult ja nõuda kulude hüvitamist kostjalt.

Seoses vastuhagiga, kas kostjal on õigus nõuda leppetrahvi hagejalt seoses tööde tähtaja ületamisega.

Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping ja kohus nõustub sellega (dtl 216, viimane lõik).

VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooltevahelise lepingu esemeks oli lepingus kokkulepitud tähtpäevaks Viljandis Hariduse 12 kortermaja korterite 9, 10, 11, 25 ja trepikoja krohvimis- ja viimistlustööde teostamine (dtl 10, lepingu p 2.1). Järgmiseks analüüsib kohus tööde üleandmist ja selle toimumise kuupäeva ning hageja nõude sissenõutavust.

VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest või VÕS § 637 lg 4 alusel töö üleandmisest. VÕS § 636 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda.

Vastavalt lepingu punktile 2.4 (dtl 10) antakse töö tellijale üle üleandmisevastuvõtmise aktiga, mille allkirjastavad mõlemad pooled. Lepingu punkti 2.5 alusel võib tellija keelduda töö ülevõtmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest juhul, kui töövõtja ei ole tööd teostanud nõuetekohaselt. Lepingu p 3.2 sätestab: „Töö eest tasumine toimub vastavalt teostatud tööde aktidele. Töövõtja esitab Tellijale igakuiselt 25-daks kuupäevaks teostatud tööde akti tehtud tööde faktilise töömahtude ja maksumuse kohta. Tellija on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates aktide esitamisest aktis nimetatud tööd üle vaatama ja andma kirjalikult oma aktsepti (allkirjastama) või esitama põhjendatud vastulause. Nimetatud aktide aktsepteerimine Tellija poolt on Töövõtjale aluseks vastava arve esitamisele Tellijale.“

Seega olid pooled lepingus leppinud kokku töö üleandmises, mistõttu muutub hageja tasunõue vastavalt VÕS § 637 lg 4 sissenõutavaks töö üleandmisest.

Riigikohus on 03.06.2016 kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks

nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

Vaidlus puudub, et pooled on 29.09.2022 allkirjastanud alltöövõtu lõpetusakti, mille kuupäevaks on märgitud 21.08.2022 (dtl 61-62). Kostja nõustub, et tööd on hagejalt vastu võetud ja tema väitel on tööde vastuvõtmise kuupäevaks akti allkirjastamise kuupäev ehk 29.09.2022 (dtl 93, p 3). Hageja väitel saatis ta akti kostjale esimest korda ülevaatamiseks/allkirjastamiseks ekirjaga 08.08.2022 (dtl 200), mistõttu hageja arvates tuleb vastavalt 16.04.2022 kohtuistungil väljendatule (dtl 217, p 3.1) tööde üleandmise kuupäevaks lugeda 16.08.2022, viidates lepingu punktile nr 3.2.

Kohus tuvastab, et vaidlusaluse alltöövõtu lõppakti (dtl 62 ja sama ka kostja poolt esitatuna 141) kuupäevaks on märgitud 21.08.2022. Aktis on täitedokumentatsiooni ja materjalide vastavustunnistuste esitamise kuupäevaks märgitud 21.08.2022. Aktis on märgitud, et garantiiperiood on 21.08.2022 – 21.08.2024 ja garantiiperioodi tagatiseks jääv summa on 415,74 eurot.

Lepingu punkt 6.2 sätestab (dtl 12), et garantiiaeg (garantiiperiood) 24 (kakskümmend neli) kuud algab alates töö üleandmisest tellijale (kostjale).

Hageja esitatud poolte e-kirjavahetusest nähtub, et hageja saatis kostjale akti kostjale esimest korda ülevaatamiseks/allkirjastamiseks e-kirjaga 08.08.2022, millele kostja vastab: „Tervist! Mahud on kontrollitud. OK. Palun vormistada Lepingu Lisa nr. 7 Lepingu lõpetusakt ja saata kasutatud materjalide sertifikaadid kasutusloa vormistamiseks. Seejärel saame akti aktsepteerida.“ (dtl 199-200). Seejärel küsib hageja mitmel korral, kas ta on kõik vajalikud dokumendid saanud ja millal kostja akti allkirjastab. Mingeid sisulisi vastuväiteid kostja aktidele ei esitanud. 13.09.2022 kirjutab kostja, et „Olime sunnitud kiirkorras parandama mõrasid ja meie kulu on 754 eurot + km. [---] Kui arvestate akt nr.2 -st selle summa maha , siis saame akti vormistatud.“ (dtl 197). Hageja saadab 15.09.2022 e-kirja, mille kohaselt parandas ta lisa 7 ja akti vastavalt kokkuleppele ja palus kostjal selle allkirjastada. 26.09.2022 saadab hageja kostjale küsimuse, miks aktide allkirjastamisega nii kaua venitatakse (dtl 197).

Teostatud tööde akt nr 2 (dtl 54) on allkirjastatud hageja esindaja poolt 15.09.2022 ja kostja poolt 27.09.2022 (dtl 51). Selle kohaselt on tellija kuludeks, mis kuulus hageja tasust mahaarvamisele, kokku lepitud 377 eurot, lisandub käibemaks. Sama maha arvatav summa on kajastatud ka alltöövõtu lõppaktis 21.08.2022 (dtl 62).

Kohus teeb eeltoodu põhjal järelduse, et tööd loeti kostjale üle antuks 21.08.2022. See kuupäev on märgitud aktis ning siis on üle antud töödega seotud dokumentatsioon. Aktis on sätestatud, et garantiiperiood algas 21.08.2022, mis vastavalt lepingu p-le 6.2 oli seotud tööde tellijale (hagejale) üle andmise kuupäevaga. Poolte ekirjavahetuses tuleneb, et kostjal ei olnud sisulisi vastuväiteid hageja tehtud tööde mahtude ega kvaliteedi kohta. Kostja viivitas lõppakti allkirjastamisega kuni 29.09.2022 seetõttu, et soovis hagejaga kokku leppida hageja tasust maha arvatava summa suuruses, mis ei ole aga lepingu punkti 2.5 kohaselt selle allkirjastamisest keeldumise aluseks. Kostja ei esitanud vastavalt lepingu punktile 3.2 aktile sisulisi vastuväiteid viie tööpäeva jooksul, vaid e-kirja teel aktsepteeris selle sisu 10.08.2022.

Lõppakti tuleb tõlgendada vastavalt VÕS § 29, mistõttu ei saa lähtuda selle sisustamisel ainult selle allkirjastamise kuupäevast.

Eelnevalt viidatud asjaolude põhjal seega tuvastab kohus, et hageja andis tööd kostjale üle 21.08.2022. Lepingu punkti 3.2. viimase lause alusel on aktide aktsepteerimine kostja poolt hagejale aluseks vastava arve esitamisele Tellijale. Vastavalt lepingu punktile 3.3 tellija (kostja) tasub töövõtja (hageja) poolt esitatud arve 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul alates arve kättesaamisest ülekandega hageja arveldusarvele (dtl 10). Hageja esitas kostjale aktile vastava vaidlusaluse arve 28.09.2022, tasumise kuupäevaga 19.10.2022 (dtl 63). Arve esitamise hetkeks oli kostja töö vastu võtnud ning seega muutus hageja tasunõue vastavalt lepingus kokkulepitule sissenõutavaks arve tasumise tähtpäeval ehk 19.10.2022.

Pooled ei vaidle, et vaidlusalusest arvest on tasumata 1837,20 eurot. Kuna kostja oli hagejalt tööd 21.08.2022 vastu võtnud, siis oli kostja tasunõue lepingu ja VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutav ning kostja pidi lepingus kokkulepitud summa tasuma vastavalt hageja esitatud arvele ehk hiljemalt 19.10.2022. Seetõttu on hageja nõue põhjendatud.

Kostja on esitanud hagejale kohtueelselt tasaarvestusavalduse 15.02.2023 summale 1837,20 eurot (dtl 73 ja dtl 78-79), kuna peale tööde üleandmist kostjale ja vahetult enne korteriomandi aadressil Viljandi, Hariduse 25-15, üleandmist selle ostnud omanikule ilmnes ehituspraak (suured laigud seintel), millest kostja teavitas hagejat 07.11.2022 ekirjaga (dtl 70), milles oli välja toodud täpne loetelu töödest, mida on vaja korda teha. Kuna hageja puuduseid ei kõrvaldanud, siis kostja tegi seda ise ja tellis töid ka kolmandalt isikult, mistõttu tekkis kostja väitel tal hageja vastu kahju nõue summas 1837,20 eurot.

Kohus asub seisukohale, et kostja tasaarvestusavaldus ei ole sisuliselt ehk materiaalselt põhjendatud, sest tal hageja vastu tasaarvestatav nõue puudub.

Kostja saatis hagejale 07.11.2022 e-kirja (dtl 70), et korteriomanik on tuvastanud puudused korteri viimistluses, tuues selle kohta välja neli punkti. Kostja kirjutas samas, et täpsustab järgmise päeva jooksul probleemid ning palus hagejal olla valmis vigade paranduseks garantii korras. Hageja vastas sellele 08.11.2022, et ootab vajaminevate tööde nimekirja, viidates ka sellele, et tööd olid tehtud augustis, kuid arve on senini maksmata. Asjas ei ole tõendeid, et kostja oleks nende puuduste osas veel hiljem hageja poole pöördunud.

Kohus eelnevalt tuvastas, et tööd olid kostjale üle antud 21.08.2022 ning alates nimetatud kuupäevast kehtis töödele töövõtugarantii vastavalt lepingu punktile 6.1. Lepingu punkti 6.2 kohaselt lepitakse [garantii]puuduse likvideerimise tähtaeg poolte poolt kokku kahepoolselt allkirjastatud protokollis hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates töövõtjale teatamisest. Sellise kokkuleppe kohta käesolevas asjas tõendid puuduvad. Esitatud 07. ja 08.11.2022 e-kirjavahetusest nähtuvalt oli hageja valmis puuduste kõrvaldamisele asuma, ta ei keeldunud sellest. Kostja oli lubanud „homse päeva jooksul täpsustada probleemid“, mistõttu võis hageja kohtu hinnangul mõistlikult eeldada, et kostja pöördub hageja poole veel täiendavalt täpsustatud nimekirjaga ja/või ettepanekuga kokku leppida puuduste ülevaatamises ja/või nende kõrvaldamise korras ja tähtajas. Kohus märgib, et üldjuhul puudub alltöövõtjal garantiiperioodil ehitusobjekti valdus ja isegi juurdepääs sellele ning ta on objektilt lahkunud. Kostja on küll käesolevas vaidluses leidnud, et hageja pidi ise leidma olukorrale lahenduse, kuid ei ole

selgitanud, kuidas hageja mõistlikult võttes seda oleks saanud ise, ilma kostjata (kes enda kinnitusel suhtles pretensioonid esitanud korteriomanikuga) teha. Hagejal puudus korteriomaniku ees lepinguline garantiikohustus. Kuna kostja oli lubanud pärast 07.11.2022 e-kirja probleeme täpsustada, kuid enam hageja poole seoses garantiipuudustega ei pöördunud, siis ei saa kostjale ette heita, et ta ise initsiatiivi üles ei näidanud (peale kinnituse, et ta on puuduste kõrvaldamiseks valmis). Kuna lepingu punkt 6.2 nägi ette puuduste kõrvaldamise kahepoolse kokkuleppimise ja kostjal oli info puuduste ja nende kõrvaldamise võimaluste kohta (näiteks, millal on võimalik puuduseid kõrvaldama minna kolmandale isikule kuuluvasse korterisse), siis loogiliselt võttes pidi ka kostja hagejale esmase kokkuleppe ettepaneku tegema. Kostja ei ole andnud hagejale puuduste kõrvaldamiseks ka täiendavat tähtaega.

Seega kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks keeldunud puuduseid kõrvaldamast ning et hageja oleks oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Seetõttu ei ole kostjal ka tasaarvestatavat kahju nõuet hageja vastu.

Samuti ei ole kostja kohtu hinnangul tõendanud, et hageja tehtud tööd ei vastanud lepingus kokkulepitud tingimustele ning esinesid garantii korras kõrvaldatavad puudused. Kohus selgitas 16.04.2024 istungil, et kui kostja on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama kostja (dtl 217). Kostja poolt 07.05.20224 esitatud menetlusdokumendi lisadest 1 ja 2 ja neile lisatud fotode põhjal ei ole kohtul võimalik puuduste olemust ja nende kõrvaldamiseks vajaminevaid töid tõsikindlalt tuvastada, kuna see vajaks mitteõiguslikku eriteadmist, kuid kohtul maalritööde kvaliteedinõuete osas need puuduvad. Menetlusdokumendi punktis 6 (dtl 225) kirjeldatud väidetavate kvaliteedinõuetele mittevastavuste kohta ei ole kostja esitanud ühtegi tõendid, tegemist on kostja seletusega, mis ei ole tõendiks.

Seetõttu kuulub hagiavaldus rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 1837,20 eurot.

Hageja on esitanud ka viivise nõude. Lepingu järgi on töövõtjal arvete mitteõigeaegse tasumise korral õigus nõuda tellijalt viivist 0,5% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest esitatud arvete alusel, kuid mitte enam kui 10% vastava arve summast. Seega on lepingujärgne viivis (0,5% arve tasumata summast 4261,53 eurot) 21,30 eurot päevas, kuid mitte rohkem kui 852,30 eurot (10% arve kogusummalt 8523,06 eurot). Maksimaalse viivise summa on ületatud juba 41. päeval arve tasumise kuupäevast (852,3€:21,3€=40,1 päeva) ehk 30.11.2022. Vaidlus puudub, et selleks hetkeks arvet tasutud ei olnud. Järelikult on hagejal õigus lepingujärgsele maksimaalsele viivisele summas 852,30 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.

Hageja on esitanud kostja vastu ka kahju nõude 500 eurot tulenevalt kohtueelsest õigusabist. Hageja esitas 28.02.2023 lepingulise esindaja abil kostjale nõudeavalduse (dtl 75-76). Hageja tasus õigusabi eest lepingulisele esindajale 500 eurot (dtl 77). Nõudega nõuti kostjalt kohustuste täitmist, tasuda lepingust tulenev põhivõlg 4261,53 eurot, lepingust tulenev viivis 852,30 eurot ja lepingu rikkumisega tekitatud kahju 500 eurot. Kostja vastas 21.03.2023, et tasus ära võlast 2424,33 eurot ja ülejäänud võlgnevuse osas märkis, et tasaarvestas selle (dtl 78 ).

Kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud 500 eurot on osaks lepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahjust VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende väljamõistmine hageja kasuks kostjalt on praegusel juhul õiguslikult võimalik.

Kahju on hõlmatud VÕS § 127 lg-tega 2 ja 3. Kohus leiab, et nimetatud kulu kandmine oli hagejal põhjendatud ja vajalik, kohus rahuldab selles osas hagi. Kostja oli kohtueelse 28.02.2023 nõude esitamise hetkeks väga pikalt olnud viivituses arve tasumisega ning 15.02.2022 esitanud hagejale tasaarveldusakti. Sellises olukorras oli hagejal õigus enda õiguste kaitseks pöörduda juristi poole ja teha selleks kulutusi. Kohtueelse nõude tulemusel kostja vähemalt osaliselt oma rahalise kohustusi ka täitis. Kohtueelse õigusabi tunnihind oli 100 eurot, mis on tavapärane õigusabi hind. Kohtueelse õigusabi maht („Kliendi dokumentatsiooniga tutvumine ja nõudeavalduse koostamine“ vastavalt arve sisule, dtl 77) on kohtu hinnangul tavapärane, põhjendatud ja vajalik sellise töö jaoks.

Kokkuvõtvalt, hageja hagiavaldus kuulub rahuldamisele summas 3189,50 eurot, mis koosneb: 1) põhivõlg 1837,20 eurot; 2) lepingujärgne viivis 852,30 eurot; ja 3) kohtueelne õigusabikulu 500 eurot.

Kostja on esitanud vastuhagi 6372 euro väljamõistmiseks hagejalt, kuna kostja väitel viivitas hageja tööde üleandmisega 60 päeva (31.07.-29.09.2022) ning vastavalt lepingu punktile 5.2 on kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi 0,5% lepingu hinnast iga tähtaega ületanud päeva eest (ehk summas 106,20 eurot päevas, arvestatuna lepingu hinnalt 21 239,40 eurot), alates tähtpäevale järgnevast päevast. Kohus leiab, et see nõue põhjendatud ei ole ja jätab selle rahuldama alljärgnevatel põhjustel.

Lepingu p 5.2 sätestab, et tellijal on õigus nõuda töövõtjalt tööde üleandmise vaheetappide ja/või lõpptähtpäeva ületamise eest leppetrahvi, mille suuruseks on 0,5% lepingu hinnast iga tähtaega ületanud päeva eest, alates tähtpäevale järgnevast päevast. Tellija teatab Töövõtjale leppetrahvi nõudmisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul kohustuse rikkumisest teada saamisest.

VÕS § 159 lg 2 järgi kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

Kohus eelnevalt tuvastas, et töö oli valmis ja anti kostjale üle 21.08.2022. Sellega oli töövõtuleping tööde tegemise osas kohaselt täidetud ja lõppenud (VÕS § 186 p 1). Seega pidi kostjal hiljemalt 21.08.2022 ka olema selge, kas ja kui palju hageja tööde üleandmisega hilines ning kas kostjal on õigus nõuda hagejalt leppetrahvi tasumist. Samas ei ole asjas ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks enne vastuhagiavalduse hagejale kohtu poolt kättetoimetamist 03.11.2023 teavitanud hagejat leppetrahvi nõudmisest. 15.02.2022 tasaarveldusaktis (dtl 73) ega 21.03.2023 e-kirjas tasaarvestusavaldusega ei ole kostja leppetrahvi maininud. Muid tõendeid kostja kohtule leppetrahvi hagejalt nõudmise kohta esitanud ei ole. Leppetrahvist hageja teavitamine aasta ja kaks kuud pärast rikkumise kindlakstegemist mõistlik tähtaeg ei ole VÕS § 159 lg 2 tähenduses.

kuu 21.09.2022. Vaidlus puudub selles, et kostja nimetatud tähtajaks leppetrahvi nõudest hagejat ei teavitanud.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on kaotanud leppetrahvi nõude õiguse hageja vastu tulenevalt VÕS § 159 lg 2 ja lepingu p 5.2 ning kostja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 420 eurot ja esindajakulu summas 2875 eurot (dtl 246).

Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu summas 420 eurot. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub nimetatud riigilõiv kostja poolt hagejale hüvitamisele.

Hageja esindaja tunnitasu määr on 125 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 125 eurot, ei ületa sarnase õigusteenuse turu hinda ja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).

Hageja esindaja on ajakulu antud vaidluse lahendamisel on kokku 23 tundi.

Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kogusummas 3295 eurot, s.o riigilõiv summas 420 eurot ja esindajakulu summas 2875 eurot

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.