nr 2-23-14480 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi S.K. (end. K-H. J.) vastu 31.07.2018 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 7034951487 tuleneva põhivõlgnevuse 5940,90 euro, intressi 402,19 euro, haldustasu 11,60 euro, võla sissenõudmiskulu 35, sissenõutavaks muutunud viivise 3801,18 euro ja viivise alates 11.10.2023 kuni põhinõude (5940,90 eurot) täitmiseni 19,9% aastas väljamõistmiseks hagimenetlus
Hagihind
11373,11 eurot
Kohtunik
Kadi Karting
Hageja
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood: 14304235, asukoht: Vabaõhumuuseumi tee 1, Tallinn)
5.Tunnistada kohtuotsus resolutsiooni p 2 osas viivitamatult täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).
6.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebe kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult
allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv 595 eurot tasuda kostjal Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (TsMS § 187 lg 6)
ASJAOLUD
1.Hageja on esitanud 11.10.2023 hagi kostja vastu tarbijakrediidilepingutest tuleneva põhivõlgnevuse 5940,90 euro, intressi 402,19 euro, haldustasu 11,60 euro, võla sissenõudmiskulu 35, sissenõutavaks muutunud viivise 3801,18 euro ja viivise alates 11.10.2023 kuni põhinõude (5940,90 eurot) täitmiseni 19,9% aastas väljamõistmiseks. Hageja palub jätta menetluskulud, s.o riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 507 eurot, kostja kanda. Lisaks taotleb hageja menetluskuludelt seadusjärgse viivise väljamõistmist.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejaga 31.07.2018 sõlminud tarbijakrediidilepingu nr 7034951487, mille alusel sai kostja laenu (dtl 78-86). Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 09.07.2020 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (Lisa 2), milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 23.07.2020 võlgnevuse tasumiseks. Kostjal jäid osaliselt või täielikult tasumata järgmised osamaksed: 10.04.2020, 10.05.2020, 10.06.2020, 10.07.2020. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 24.07.2020 lepingu üles. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 3 kontrollis hageja kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse (dtl 92). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse (dtl 93) ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Hageja esitas tõendina ingliskeelse krediidianalüüsi (dtl 94-95), krediidiinfo (dtl 95), elatusliku miinimumi 2018.a. elatusmiinimumi kohta (dtl 96) ja kostja konto väljavõtte (dtl 98113). Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut.
3.Laenulepingu alusel sai kostja laenu summas 7000 eurot, millele lisandus lepingutasu summas 350 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.09.2018 – 10.10.2023 (dtl 88-89). Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale perioodil 10.09.2018 – 10.03.2020, millest põhiosa katteks on arvestatud 1409,10 eurot. Kostjal on põhivõlgnevus alates 20. osamaksest so 10.04.2020. a kuni 23. osamakseni so 10.07.2020
Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 5940,90 eurot (7350-1409,1). Intressi arvestatakse vastavalt lepingus kokku lepitud kokku intressimäärale 19,9% aastas ja 0,055% päevas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 20. osamaksest 10.04.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 23. osamakseni so 10.07.2020, kokku summas 402,19 eurot (102,96+101,37+99,75+98,11). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on intressi võlgnevus summas 402,19 eurot. Vastavalt lepingu eritingimustele ja maksegraafikule on kostja kohustatud tasuma lepingu haldamise tasu, mis on laenuandmete kohaselt 2,90 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga so 24.07.2020.a. oli kostjal tasumata 10.04.2020-10.07.2020 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. kokku 11,6 eurot (4 x 2,90). Kostja laenuhaldustasu tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on laenuhaldustasu võlgnevus summas 11,60 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 5940,90 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates 25.07.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 11.10.2023 lepingu eritingimustes kokku lepitud viivise määras s.o 19,9%. Hageja nõuab viivist summas 3801,18 eurot. Hageja esitas viivise arvestuse lisana (dtl 114). Hageja sissenõudekulude summa 35,00 eurot kujunemine: 09.09.2020 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 19.10.2020 tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.
4.Kohtu 28.11.2023 nõudele (dtl 127-128) vastates märgib hageja 20.12.2023 menetlusdokumendis (dtl 131-133) täiendavalt, et lepingu jõukohasust tõendab muuhulgas asjaolu, et kostja täitis lepingut probleemideta pea kaks aastat. Hageja arvestas, et kostja igakuine sissetulek on 654 eurot. Kostja kohustustena võttis hageja arvestusse 290 eurot kuus. Hageja arvestas kohustustena Bigbank AS kohustus SL16-01-1436561 oli ca 135-200 eurot ja SL18-011521912 ca 20 eurot kuus ning lepingu 17-121428-VL alusel 50 eurot kuus ehk kokku keskmiselt ca 290 eurot kuus. Hageja märgib, et juunis 2018 kostja poolt võetud laenuga COOP pangast L3701451421, on tasutud varasemad laenulepingute kohustused sh Bigbank lepingut SL16-01-1436561 ja SL16-01-1436561ning tagastatud lepingu 18-037531-VL laenujääk. Juulist 2018 alates on kostja kohustusteks Coop pank laen L3701451421 summas 128 eurot kuus. Seega Coop pangast võetud laenuga refinantseeriti osaliselt Bigbank ja 18-037531-VL lepingu kohustusi ning kohustuste summa oluliselt Coop pank laenuga ei suurenenud. Hagis on hageja välja toonud, et arvestuse kujunemise ning leidnud seega et kostja kohustused kokku peale laenu väljamaksmist on 438,46 eurot ehk 67,04% sissetulekust. Ehk et kostjale jääb kätte ca 33% sissetulekust. Ehk siis leping ei ole kuidagi sõlmitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkudes ning kohustused olid kostjale igati jõukohased. Seega on hageja seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid ei ole rikutud. Vaatamata eeltoodule täitis hageja kohtu nõude ümberarvestuse osas. Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 3422,72 eurot, mille kohta lisas hageja väljavõtte laekumistest (dtl 134-135). Hageja on algselt arvestanud laekumised vastavalt graafikus kokku lepitule, nii intressi, põhiosa kui ka laenuhaldustasu katteks. Käesoleval juhul vastavalt lepingu maksegraafikule tuli laen tagastada perioodil 10.08.2018 - 10.07.2023 ehk kõikide osamaksete tähtaeg oli hagi esitamisega saabunud. Käesoleval juhul vastavalt hagivaldusele sai kostja laenu kokku summas 7000 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (millega hageja ei nõustu), siis tuleb kõik tasumised 3422,72 eurot, arvestada põhiosa katteks ning kostjal tuleb tagastada lepingute alusel saadud summa 3577,28 eurot (7000-3422,72).
5.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 19.01.2024 elukoha aadressil. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. (TsMS § 407 lg 1).
7.Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses
ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6).
8.Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 23).
9.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik hageja põhinõue rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega, kuid ülejäänud osas võtta seisukoht n-ö sisulise otsusega.
10.Kohtu hinnangul on kohtule esitatud tõendite alusel tuvastatav, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t hagejaga sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses. Kokku on kostja saanud laenu hagiavalduse kohaselt 7000 eurot.
11.VÕS § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb krediidiandjal lähtuda ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lõike 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul oluliselt TsMS § 230 lõikes 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus nr C-679/18, p-d 20–23). Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet ega seda sisustama.
12.Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on hageja tarbijakrediidilepinguid sõlmides tuginenud mh kostja pangakonto väljavõttele (dtl 98-113). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo 8.11.2021 nr 2-20-106661, p 55). Seega iseenesest on hageja teinud konto väljavõtet nõudes õigesti. Samas, nagu ka hageja ise oma täiendavas seisukohas märgib ja mis nähtub ka kohtule esitatud tõendist, oli juba 31.07.2018 tarbijakrediidi sõlmimise ajaks ilmne, et kostja ei suuda vaatamata oma sissetulekutele rahadega majandada ning elab laenurahast. Kostja püsivaks sissetulekuks sai pidada üksnes xx-st xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx laekuvat töötasu, mis jäi perioodil 05.01.2018 – 22.07.2018 vahemikku 580-705 eurot. Muud väidetava sissetulekuna saadud maksed on kas laenumaksed (nt 09.04.2018 summas 1850 eurot, 08.06.2018 Coop Finants AS summas 5145 eurot), millega on refinantseeritud jällegi varasemaid laenumakseid (nt 09.06.2018 AS-le Bigbank tagastatud laen 1890 eurot, 10.06.2018 18-037531VL tagastamine 1 836,86 eurot). Seega ilmneb kostja muster kasutada oma elamiskulude katmiseks ebapiisava regulaarse sissetuleku tõttu järjekindlalt laenuraha. Kohus on seisukohal, et sellisel moel kostjale jätkuvalt laenu andes ei tegutsenud hageja vastutustundliku laenamise printsiipi järgides, vaatamata asjaolule, et kostja 2 aastat hagejale laenumakseid tagastas. Sealjuures ei ole välistatud, et kostja pidi hagejale laenumakseid tagastades võtma uuesti laenu kolmandatelt isikutelt, arvestades, millised olid hageja püsivad töötasu ning väljaminekud.
13.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning
muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli esialgse lepingu sõlmimise ajal 0% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja hagejale muid kulusid ega tasusid. Vastavad nõuded (sh viivis, haldustasud, sissenõudekulud) jätab kohus rahuldamata.
14.Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult välistatud. Kuivõrd kostja sai hagejalt laenuraha 7000 euro ja on tagastanud sellest hagejale 3422,72 eurot (dtl 134135), mis tuleb kõik arvestada põhivõla katteks, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3577,28 eurot.
MENETLUSKULUD
15.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hagi rahuldamise ulatust silmas pidades põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Kadi Karting kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.