7. august 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-133480
Tsiviilasi
Renovum OÜ hagi A. K. väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1448,72 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Renovum OÜ (registrikood lepinguline esindaja Irina Vassiljeva
vastu võlgnevuse
14042462),
Kostja A. K. (isikukood xxxxxxxxx) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Renovum OÜ loobumine hagist A. K. vastu intressi 101,65 eurot tasumise nõudes ning lõpetada nimetatud nõude osas menetlus.
2.Rahuldada osaliselt Renovum OÜ (registrikood 14042462) hagi A. K. (isikukood xxxxxxxxx) vastu.
3.Välja mõista A. K. Renovum OÜ kasuks 1408,33 eurot, sh põhinõue 1142,28 eurot, sissenõudmiskulud 19,40 eurot ja viivis 246,65 eurot.
4.Välja mõista A. K. Renovum OÜ kasuks viivis põhinõude (1142,28 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 8. augustist 2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
5.Jätta rahuldamata Renovum OÜ hagi A. K. vastu 9,68 euro väljamõistmiseks (sh sissenõudmiskulud 4,85 eurot ja viivis seisuga 29.08.2022 summas 4,83 eurot) ja alates hagi esitamisest, s.o alates 30.08.2022 viivise väljamõistmiseks osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra.
6.Jätta menetlusosaliste menetluskulud 81% ulatuses A. K. kanda ja 19% ulatuses Renovum OÜ kanda.
7.Rahuldada osaliselt Renovum OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
1 (9)
8.Välja mõista A. K. Renovum OÜ kasuks menetluskulud 534,60 eurot, sealhulgas riigilõiv 226,80 eurot ja lepingulise esindaja kulu 307,80 eurot.
9.Välja mõista A. K. Renovum OÜ kasuks viivis menetluskulude 534,60 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.Renovum OÜ (hageja) esitas 30.08.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. K. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Harju Maakohtule hagi 22.11.2022. Harju Maakohus edastas asja kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tartu maakohtule. Hageja esitas kohtule täiendatud hagi 06.04.2023.
1.1.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 1440,79 eurot, millest põhiosa on 1142,28 eurot, intress on 101,65 eurot, sissenõudmiskulud on 24,25 eurot ja viivis seisuga 22.11.2022 on 172,61 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 24,15% aastas põhivõlgnevuselt (1142,28 eurolt) alates 23.11.2022 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni (dtl 84, 85). Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (krediidiandja) ja kostja 13.04.2022 järelmaksulepingu nr 10874691, mille järgi sai kostja kauba järelmaksuga. Lepingu alusel võttis kostja laenu summas 1142,28 eurot. Intressimäär on 24,90% aastas, 0,069% päevas. Tagasimakseperiood on 55 kuud, kohustusega tasuda iga kuu 10. kuupäevaks laenu põhiosast, intressidest ja laenuhaldustasust koosnevaid makseid. Peale lepingu sõlmimist krediidiandjale ühtegi makset ei laekunud. Krediidiandja saatis kostjale 08.08.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles paluti võlgnevus tasuda 14 päeva jooksul. Krediidiandja saatis kostjale 23.08.2022 teatise lepingu ülesütlemise kohta. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1142,28 eurot. Kostja jättis tasumata enne lepingu ülesütlemist järgmised intressimaksed: 22,12 eurot, mille tasumise tähtpäev oli 10.05.2022;
2 (9)
23,47 eurot, mille tasumise tähtpäev oli 10.06.2022; 23,23 eurot, mille tasumise tähtpäev oli 10.07.2022; 22,98 eurot, mille tasumise tähtpäev oli 10.08.2022; 9,85 eurot perioodi 11.08.2022–23.08.2022 eest. Kostja intressivõlg on 101,65 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 11.05.2022–06.04.2023 eest 172,61 eurot. Lepingujärgne viivisemäär on 24,15% aastas, 0,0671% päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulud 24,25 eurot. Krediidiandja saatis kostjale meeldetuletused 12.05.2022, 01.06.2022, 13.06.2022, 04.07.2022, 02.08.2022, 09.08.2022 ja 23.08.2022. Tasuta meeldetuletused on automaatsed ja edastatakse SMS-i ja ekirja teel 2–3 päeva peale osamakse sissenõutavaks muutumist. Tegemist on massteavitusega. Krediidiandja edastas kostjale kolm tasulist meeldetuletust: 15.05.2022, 19.06.2022 ja 20.07.2022. Ühe kirja maksumuseks oli lepingu kohaselt 4,85 eurot. Lisaks saatis krediidiandja kostjale 08.08.2022 ülesütlemise hoiatuse, mis on sisult meeldetuletus ja mille eest palub hageja kostjalt välja mõista 4,85 eurot. Lisaks saatis krediidiandja kostjale 23.08.2022 ülesütlemise teatise, mis on sisult meeldetuletus ja mille eest palub hageja kostjalt välja mõista 4,85 eurot.
1.2.Hageja teatas 26.06.2024 vastuses kohtule, et hageja loobub intressinõudest summas 101,65 eurot. Hageja loobus intressinõudest vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu. Hageja palub kostjalt välja mõista 1397,10 eurot, millest põhiosa on 1142,28 eurot, viivis seisuga 26.06.2024 on 230,57 eurot ja sissenõudmiskulud on 24,25 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt (1142,28 eurolt) alates 27.06.2024 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (dtl 185–187). Kostja vastuväited
2.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega, hagi täpsustus ja hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte17. septembril 2023 avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 17. oktoobril 2023. Kostja hagile ei vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja esitas 26.06.2024 menetlusdokumendis hagist osalise loobumise avalduse, millega hageja loobus intressinõudest summas 101,65 eurot. Hageja loobus intressinõudest vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu. Kohus võtab vastu hageja hagist loobumise intressinõude osas summas 101,65 eurot ning lõpetab nimetatud nõude osas menetluse. Muudest nõuetest hageja ei loobunud. Kohus märgib, et TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. TsMS § 486 lg 2 järgi loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates
3 (9)
maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o alates 30.08.2022. Hagi esitamise ajal 30.08.2022 oli hagihinnaks 1550,37 eurot, arvestades hageja 06.04.2023 täiendatud hagis esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse võttis. Hageja loobus intressinõudest summas 101,65 eurot. Seega on pärast intressinõudest loobumist on tsiviilasja hinnaks 1448,72 eurot.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses.
5.Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (TsMS § 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Kohus lahendab asja sisuliselt, sh hindab kohus hageja esitatud tõendeid.
6.VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
7.Hageja on esitanud kohtule tõendina TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel 13.04.2022 sõlmitud järelmaksulepingu nr 10874691. Leping on kostja poolt allkirjastatud. Lepingu kohaselt sai kostja kauba soetamiseks krediiti ostuhinna 1142,28 eurot ulatuses ning kohustus krediidi 1142,28 eurot tagastama osamaksetega ning tasuma intressi. Kostja kohustus krediidiandjale ajavahemikus 10.05.2022–10.11.2026 tegema 55 osamakset. Esimese osamakse suurus oli 44,86 eurot, 2.–54. osamaksete suurused olid 46,44 eurot ja 55. osamakse suurus oli 46,38 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 10-ks kuupäevaks (dtl 96–102). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks.
8.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Lepingu p 5.6.2. näeb ette, et pangal on õigus leping ennetähtaegselt ilma etteteatamiseta üles öelda juhul, kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja pank on andnud talle edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
4 (9)
Hageja tugineb sellele, et pärast lepingu sõlmimist ei ole kostja krediidiandjale ühtegi makset teinud. Kostjal olid tasumata 10.05.2022, 10.06.2022 ja 10.07.2022 osamaksed. Krediidiandja saatis kostjale 08.08.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, millest nähtub, et krediidiandja andis kostjale tähtaja 14 päeva graafikujärgse võlgnevuse tasumiseks ning hoiatas kostjat, et kui kostja nimetatud tähtaja jooksul võlgnevust ei tasu, siis ütleb krediidiandja lepingu üles. Krediidiandja saatis kostjale 23.08.2022 teatise lepingu ülesütlemise kohta, millest nähtub, et krediidiandja ütles lepingu erakorraliselt üles 23.08.2022. Kohus leiab, et lepingu erakorraline ülesütlemine vastab seaduses ja lepingus sätestatule. Lepingu ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest ja saab krediidiandja saab lepingu erakorralisel ülesütlemisel nõuda laenusumma kohest tagastamist. Kostjal on tasumata krediidi põhiosa 1142,28 eurot, mille välja mõistmist hageja taotleb. Kohus rahuldab hageja nõude põhiosa 1142,28 euro väljamõistmiseks kostjalt.
9.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võla sissenõudmiskulud 24,25 eurot. VÕS §-s 1132 lg 1 sätestab lepingu kehtivusajal sissenõudmiskulude hüvitamise tarbija poolt. Nimetatud lõige sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 6 kohaselt on VÕS § 1132 lg-s 1 sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et meeldetuletuskiri on tarbijale mis tahes vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk antud regulatsiooni tähenduses on tuletada võlgnikule meelde oma kohustust eelnev võlg ära maksta. Samuti on eelnõu seletuskirjas VÕS §-s 1132 lg 1 kohta selgitatud, et lepingu kehtivusajal võib võlausaldaja saata iga üksiku sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta ühe tasulise meeldetuletuskirja, mille eest on võimalik nõuda tarbijalt tekitatud kulude hüvitist maksimaalselt 5 euro ulatuses. Kohustuse sissenõutavaks muutumist tuleb hinnata VÕS §-de 82 ja 821 alusel. Iga sissenõutavaks muutunud kohustuse all mõeldakse osadena täidetava kohustuse korral iga üksikut osamakset. Kui võlausaldaja ja tarbija on leppinud kokku maksegraafikus, saab meeldetuletuskirja saata ja selle eest maksimaalselt 5 euro suurust hüvitist nõuda iga üksiku maksega hilinemise korral. Nimetatud maksimaalselt 5 euro suurust hüvitist saab võlausaldaja tarbijalt nõuda juhul, kui ta on enne saatnud tarbijale iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta mis tahes vormis ühe tasuta meeldetuletuse. Arve tasumiseks võib paljudel juhtudel olla piisav lühike, näiteks teatud kuupäeva saabumisel edastatav automatiseeritud või standardne meeldetuletus, et arve on jäänud tasumata. Sellisel juhul oleks ebamõistlik nõuda selle eest kohe hüvitist. Selliste olukordade vältimiseks ning tarbija õiguste täiendavaks kaitseks sätestataksegi eelnõus kohustus esitada tarbijale enne tasulise meeldetuletuse saatmist vähemalt üks tasuta meeldetuletus (võlaõigusseaduse, tarbijakaitseseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenuseaduse muutmise seadus 786 SE seletuskiri, lk 11, 13). Lepingu osaks saanud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt saadab krediidilepingu kehtivuse jooksul maksega hilinemise korral krediidiandja kliendile panga hinnakirja järgse võlgnevuse meeldetuletuse, mille tasu on 4,85 eurot.
5 (9)
Hageja on tõendanud, et hageja edastas kostjale 12.05.2022 tasuta meeldetuletuskirja ning seejärel 15.05.2022 tasulise meeldetuletuskirja (dtl 103, 104), 13.06.2022 tasuta meeldetuletuskirja ning seejärel 19.06.2022 tasulise meeldetuletuskirja (dtl 103, 105), 04.07.2022 tasuta meeldetuletuskirja ning seejärel 20.07.2022 tasulise meeldetuletuskirja (dtl 103, 106). Kohus leiab, et 08.08.2022 kostjale saadetud ülesütlemise hoiatust saab lugeda VÕS §-s 1132 lg 1 tähenduses tasuliseks meeldetuletuskirjaks, arvestades, et selles määrati täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ja tasuta meeldetuletuskiri saadeti kostjale 02.08.2022. Kohus leiab, et kostjale 23.08.2022 saadetud teatis lepingu ülesütlemise kohta ei ole VÕS §-s 1132 lg 1 tähenduses meeldetuletuskirjaks eelnev võlg ära maksta. Lepingu ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Eeltoodust tulenevalt on võla sissenõudmiskulud põhjendatud 19,40 euro ulatuses, mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõude 4,85 euro osas.
10.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise 230,57 eurot perioodi 24.08.2022– 26.06.2024 eest. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt (1142,28 eurolt) alates 27.06.2024 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (dtl 185–187). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja viivisenõue on tervikuna esitatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (dtl 187). Kostja jättis tasumata laenu põhiosa 1142,28 eurolt. Hageja palub viivise välja mõista lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 24.08.2022. Kohus märgib, et TsMS § 486 lg 2 järgi loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o alates 30.08.2022. Perioodi 24.08.2022–29.08.2022 eest on põhinõudelt 1142,28 eurolt arvutatava viivise suurus 1,5 eurot, mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o 245,15 eurot perioodi 30.08.2022–07.08.2024 eest. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude (1142,28 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 08.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja loobus 26.06.2024 vastuses intressinõudest. Samuti vähendas hageja viivisenõuet, nõudes viivist lepingujärgse viivisemäära asemel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid hageja ei loobunud ega võtnud viivisenõuet vähendatud osas tagasi. Seetõttu tuleb viivisenõue jätta osaliselt rahuldamata. Hageja palus 06.04.2023 täiendatud hagis kostjalt välja mõista viivise määraga 24,15% aastas perioodi 11.05.2022–23.08.2022 eest 1,80 eurot ja perioodi 24.08.2022–29.08.2022 eest 4,53 eurot (dtl 88). Kohus arvestab viivisenõude osas seda, et TsMS § 486 lg 2 järgi loetakse hagi
6 (9)
hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o alates 30.08.2022. Arvestades, et kohus mõistis hagejalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise välja 1,5 euro ulatuses, siis jääb hageja viivisenõue rahuldamata 4,83 euro ulatuses. Samuti jääb hagi rahuldamata alates hagi esitamisest, s.o alates 30.08.2022 viivise väljamõistmiseks osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja loobus intressinõudest vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu, mistõttu jäävad loobutud nõude osas menetluskulud hageja kanda. Kohus märgib, et hagi esitamise ajal 30.08.2022 oli hagihinnaks 1550,37 eurot, arvestades hageja 06.04.2023 täiendatud hagis esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse võttis. Hageja loobus intressinõudest summas 101,65 eurot. Seega on pärast intressinõudest loobumist tsiviilasja hinnaks 1448,72 eurot.
12.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja esitas hagiavalduse, mille hagihind enne intressinõudest loobumist oli 1550,37 eurot. Kohus jättis loobutud nõude osas menetluskulud hageja kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt nõuetes, millele vastav hagihind on 1254,56 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 81% ulatuses ning jättis rahuldamata 19% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud 81% ulatuses kostja kanda ja 19% ulatuses hageja kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
13.1.Hageja esitas menetluskulude nimekirja 26.06.2024. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 315 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu 250 eurot. Hagihinnaks on 1448,72 eurot, millelt kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 280 eurot. Riigilõiv 280 eurot on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Lõike 3 kohaselt hagist loobumise tõttu ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Arvestades, et pärast hagist loobumist on hagihinnaks 1448,72 eurot, siis kuulus hagiavalduse esitamisel tasumisele täiendav riigilõiv 215 eurot, lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud 65 euro suurusele riigilõivule. Seega pärast hagist loobumist on hageja tasunud riigilõivu 35 euro võrra enam, millest poole, s.o 17,50 euro tagastamist saab hageja taotleda TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel. Arvestades, et loobutud nõude osas jättis kohus menetluskulud hageja kanda, siis ülejäänud loobutud osa puudututav riigilõiv jääb 1⁄2, s.o 17,50 euro osas hageja kanda.
7 (9)
13.2.Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuludena välja mõista 360 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 17; RKTKm 11.022015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9).
13.2.1.Hageja esindaja on teinud järgmisi toiminguid ja neile kulunud aeg on olnud järgmine: dokumentidega tutvumine; hagiavalduse koostamine; materjalide komplekteerimine; vastuse koostamine kohtunõudele; kohtumäärusega tutvumine; hageja lõpliku seisukoha koostamine; menetluskulude nimekirja koostamine, kokku 3 tundi. Kohus leiab, et nimetatud toimingud on vajalikud ning toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu (hagi sisuline pikkus 10 lk, esitatud tõendite maht üle 10 lk). Tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga.
13.2.2.Hageja esindaja tunnitasu suurus on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele). Arvestades, et hageja tegi menetluses toiminguid 3 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 360 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise esindaja tasu (ilma käibemaksuta), arvestades maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise vajadust.
13.3.Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 660 eurot, sealhulgas riigilõiv 280 eurot, lepingulise esindaja kulu 360 eurot (ilma käibemaksuta) ja lepingulise esindaja kulu 20 eurot (ilma käibemaksuta).
13.4.Arvestades, et poolte menetluskulud jäid 81% ulatuses kostja kanda ja 19% ulatuses hageja kanda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 226,80 eurot (280*81%) ja lepingulise esindaja kuluna 307,80 eurot (380*81%).
8 (9)
Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
14.Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei ole kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata. Seetõttu kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
15.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.