Võlaõigus › Töövõtulepingud

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt teostas hageja kostjale töid Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis, mille raames oli kohustuseks taastada elektriliinid ja kõrvaldada rikked

Puurimistöid teostati kostja teadmisel ja soovil, kusjuures kostjat oli eraldi informeeritud tööde käigus tekkivatest võimalikest katkestustest. Seega kannab katkestuste likvideerimisest tulenevat riski kostja ise ning kostja poolt selle seadmine hagejale on alusetu, mistõttu on kostja väidetav nõue kahju hüvitamiseks alusetu. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv summas 245 eurot ja esindajakulu summas 3010 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 2125 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Käesoleva asja hagihind on 876,98 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel.

Hageja on esitanud kostja vastu raha maksmise nõude, tuginedes asjaolule, et kostja ja hageja sõlmisid suulise töövõtulepingu, mille alusel kostja tellis hagejalt Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis elektriliinide taastamise ja rikete kõrvaldamise 1. ja 3. korrusel ning hageja on need tööd teostanud (dtl 18, p 1.2). Hageja on väljastanud selle eest kostjale arve nr 2221900 summas 420 eurot tasumise tähtajaga 23.08.2022 (dtl 21) ja arve nr 2221909 summas 294 eurot tasumise tähtajaga 24.08.2022 (dtl 22). Kostja on arvete tasumist ka kinnitanud pärast nende esitamist. Kostja vaidleb nõudele vastu. Hageja tegi Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi objektil töid Qsys Eesti OÜ alltöövõtjana (kellega kostjal oli leping), kostja ei ole hagejalt midagi tellinud ega hagejaga töövõtulepingut vaidlusaluste tööde tellimiseks sõlminud (dtl 47, p-d 2.1-2.3). Kostja kinnitas arvete tasumist ekslikult, vea avastamisel teavitati hagejat sellest koheselt. Seega on vaidluse all, kas kostja tellis hagejalt vaidlusalustel arvetel nr 2221900 ja nr 2221909 näidatud tööd ehk kas nad sõlmisid selleks töövõtulepingu; milliste tööde tegemises mis hinnaga kokku lepiti; milliseid töid hageja teostas; kas hageja poolt teostatud töö on antud kostjale kui tellijale üle ehk kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Samuti on vaidluse all, kas kostja on tunnistanud võlga hageja ees ehk arve tasumise kohustust. Kohtul tuleb analüüsida ka hageja alternatiivset käsitlust, et hageja nõuet saab rahuldada käsundita asjaajamise sätete aluse.

Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised peamised asjaolud: Kostja sõlmis Qsys Eesti OÜ-ga 26.04.2022 töövõtulepingu nr xxxx, mille raames oli töö tegemise kohustuseks nõrkvoolu kaabeldustööd Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis (dtl 51-64). Kostja esindajaks projektijuhina selle lepingu täitmisel oli M. T. ning Qsys Eesti OÜ kontaktisikuks N. W. e-posti aadressiga xxxx (dtl 72).

Qsys Eesti OÜ kaasas eelviidatud töövõtulepingust nr xxxx tulenevate kohustuste täitmiseks hageja alltöövõtjana ehk hageja teostas objektil töid Qsys Eesti OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu alusel. Sellele asjaolule ei ole hageja vastuväiteid esitanud (v.a. osas, et vaidlusaluste arvete aluseks olevad tööd tellis kostja hagejalt eraldi ja otse, mida kohus käsitleb allpool). Hageja kinnitusel oli hageja esindajaks tööde tellimisel ja kostjaga töövõtulepingu sõlmimisel tema töötaja, hooldusjuht N. W. e-posti aadressiga xxxx (dtl 101, p 2.1).

Hageja on väljastanud kostjale arve nr 2221900 summas 420 eurot tasumise tähtajaga 23.08.2022 (dtl 21) ja arve nr 2221909 summas 294 eurot tasumise tähtajaga 24.08.2022 (dtl 22). Kostja ei ole neid tasunud.

Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Hageja kui töövõtja nõuab kostjalt kui tellijalt töövõtulepingujärgset tasu, seega töövõtulepingujärgse põhikohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 ja § 635 lg 1 alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi tuleb hagejal tõendada õiguskaitsevahendi kohaldamise eeldusi: töölepingu sõlmimist kostjaga, selle tingimusi ja kostjapoolset kohustuse rikkumist.

Hagiavaldusest ja kokkuvõetult 23.04.2024 menetlusdokumendi p-st 2.1 (dtl 157) nähtuvalt tuleneb hageja nõue poolte vahel väidetavalt kostjaga sõlmitud suulisest tellimusest lõhutud kaablite parandamiseks.

Hageja võiks nõuda kostjalt VÕS § 635 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 alusel tehtud töö eest tasumist, kui täidetud on järgmised eeldused: hageja ja kostja on sõlminud kehtiva töövõtulepingu ja töövõtulepingust tulenev tehtud töö eest tasumise kohustus on muutunud sissenõutavaks.

VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping täitmiseks kohustuslik selle pooltele. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Töövõtulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel, kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on selgitanud 26.03.2024 toimunud kohtuistungil, et hageja peab tõendama „lepingu sõlmimise fakti ja lepingu sõlmimise tingimused ja teiseks, et see töö on tehtud ja selles kvaliteedis, mis leping ette nägi ja et need tööd on kostjale üle antud ja tasunõue on sissenõutavaks muutunud“ (dtl 150, 00:00:05).

Seega esmalt tuvastab kohus, kas hageja on tõendanud kostjaga töövõtulepingu sõlmimise, kuna kostja eitab seda. Hageja on 23.04.2024 menetlusdokumendi p-s 2.1 (dtl 157) viidanud lepingu sõlmimise fakti tõendamiseks järgmistele asjaoludele:

Kostja projektijuht M. T. teatas 28.07.2022 kl 15:25 e-kirjas (dtl 89), et paaris kohas on vaja lahti koputada krohv, et paranda ära elektrikaablid, mille freesijad puruks freesisid. Lõppkliendile EI SAA ÖELDA, et see ei ole meie mure. Selleks palus ta koputada läbipuuritud/freesitud kohtades krohv lahti, panna lapid peale ning kooskõlastada see käidujuhiga.

Sellele vastab N. W. 28.07.2022 kl 15:42 e-kirjas (dtl 88): „Mitte keegi ei öelnud, et see “ei ole meie mure”. Oli öeldud, et ei saa vältida seda mis meil praegu käes on ning kõik olid sellest teavitatud, et niimodi võib juhtuda. Aga käidujuht sai aru nii nagu ta sai“ ja küsis, kes lõpuks parandab need kaablid.

Sellele vastas kostja projektijuht M. T. 28.07.2022 kl 15:44 e-kirjas (dtl 161): „Ma tsiteerisin käidujuhi sõnu, aga las olla. Parandage ise palun hetkel ära! See, et juhtus, see on okei, sellest polegi probleemi.“

04.08.2022 kl 14:38 küsib N. W. e-kirjas (dtl 106): „Võime proovida elektritööd teostada oma jõuga tunnitasu alusel. Kas sobib?“

14.09.2022 kirjutab N. W. e-kirjas kl 14:25 (dtl 23), et avastati, et jäid kostja poolt maksmata arved nr 2221900 ja 2221909 (vaidlusalused arved) ja et kostja need üle vaataks. Kostja projektijuht M. T. vastab samal päeval kl 14:31, et need tasume, kui objekt on lõpetatud, niimoodi sai K. kokku lepitud.

Hageja töötaja ja hooldusjuht N. W. kirjutas kohtule esitatud 13.04.2023 kinnituskirjas (dtl 105), et „puurimistööde käigus tekkinud rikete kõrvaldamise tellis Datel AS CitySecurity OÜ-lt otse.“

Kohus asub seisukohale, et ühestki hageja poolt eelviidatud e-kirjast ei nähtu selget kokkulepet selle kohta, et kostja oleks hagejalt tellinud vaidlusalused tööd. Hageja 04.08.2022 kl 14:38 saadetud e-kirja võiks käsitleda pakkumusena (oferdina) lepingu sõlmimiseks (VÕS § 16 lg 1), kuid hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks selle aktsepteerinud. Samuti ei ole see ka piisavalt määratletud, et see vastaks VÕS § 16 lgs 1 toodud oferdi mõistele, kuna selles ei ole näidatud tööde ega hageja tunnitasu hinda. Samuti on vaidlusalustes arvetes toodud töö hind tükina, mitte tunnihinnana, mis viitab, et selle oferdi alusel lepingut ei sõlmitud. Kohtu hinnangul nähtub hageja poolt eelviidatud e-kirjadest, et peeti kirjavahetust kostja ja QSys Eesti OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu täitmise käigus esile kerkinud probleemi (läbilõigatud või -freesitud kaablid) lahendamiseks. Nagu eelnevalt kohus tuvastas, siis N. W. oli QSys Eesti OÜ esindaja projektijuhina ja ka hageja töötaja, kes kasutas mõlema äriühingu nimel esinemisel sama e-posti aadressi. Kostjal puudus hagejaga sellele objektil tööde tegemiseks leping. Seega on asjakohane ka kostja vastuväide selles osas, et kui kostja töötaja (ja QSys Eesti OÜga sõlmitud töövõtulepingu kontaktisik) M. T. palus kaablid parandada, siis ei pruukinud ta isegi aru saada, et esitab tellimust hagejaga töövõtulepingu sõlmimiseks. M. T. on seda eitanud ja öelnud 20.06.2024 tunnistajana kohtus, et ta ütles N. W.ile, et vastavalt Qsys Eesti OÜ ja Aktsiaselts Dateli vahelisel lepingule peavad nad olukorra taastama ja „et see on Teie kohustus see korda teha Qsys Eesti OÜ ja Aktsiaselts Dateli vahelist töövõtulepingu raames“ (dtl 181). Seega oli M. T. kirjavahetust pidades seisukohal, et suhtleb N. W.i kui kostja olemasoleva lepingupartneri ehk QSys Eesti OÜ esindajaga. N. W.i poolt antud kirjalik ühelauseline kinnitus väidatava eraldi töövõtulepingu sõlmimise kohta hageja ja kostja vahel (dtl 105) on liiga üldsõnaline (millele on kohus hageja tähelepanu

juhtinud 26.03.2024 istungil – dtl 152, 00:16:11), et see lükkaks ümber tunnistaja M. T. ütlused. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja võttis vastu hageja oferdi eraldi töövõtulepingu sõlmimiseks kaablite parandamiseks ja et pooled oleksid selle lepingu sõlminud.

Kohus ei nõustu hageja tõlgendusega (dtl 157, p 2.1), et M. T. 28.07.2022 kl 15:44 e-kirjas (dtl 161) kinnitab AS Datel tööde tellimise ning seda, et täiendavad kaablite parandustega seonduvad tööd on uued tööd ega ole hõlmatud kostja ja toonase töövõtja QSys Eesti OÜ lepinguga. Kohtu hinnangul pole võimalik sellist järeldust e-kirjast tuletada.

Kohus asub eeltoodud tõendeid, sh tunnistaja M. T. ütluseid hinnates ja analüüsides seisukohale, et hageja väide, et ta kostjaga töövõtulepingu sõlmis, tõendatud ei ole. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes ning neid ei muuda ebausaldusväärseks väheolulised vastuolud võrreldes eelnevalt antud kirjaliku kinnitusega. Kohus leiab, et hageja, kes tegutseb oma majandus- või kutsetegevuses, peab vaidluse korral varustama ennast tõenditega, et tõendada, kellega tal on leping sõlmitud.

Hageja ei ole ka tõendanud, et ta oleks need tööd kostjale üle andnud. Hageja on esitanud kohtule tööde aktid nr 5392 (dtl 163) ja nr 5467 (dtl 164), mida kostja ei ole hageja väitel vaidlustanud (dtl 158, p 2.2). Samas on aga kostja eitanud nende aktide saamist enne nende esitamist kohtumenetluses 23.04.2024 menetlusdokumendiga (dtl 171, p 2.12) ning hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta on need aktid kostjale varem saatnud või muul moel üle andnud. Puuduvad tõendid, et kostja oleks need aktid saanud või nendel viidatud tööde saamist hagejalt aktsepteerinud. Seega ei saa nende aktide põhjal teha järeldust, et kostja oleks nende alusel töö vastu võtnud ja sellega aktsepteerinud tööde tellimist hagejalt. Hageja ei ole tõendanud ka, millal ta vaidlusalused arved kostjale saatis või üle andis. Kohus juhtis sellele asjaolule hageja tähelepanu 26.03.2024 istungil (dtl 152, 00:14:43).

Hageja ei ole tõendanud, et kostja töötajal M. T. oli õigus kostja nimel sõlmida kostjaga töövõtuleping (võtta kostjale rahalisi kohustusi) või võtta kostja nimel kohustus mingite arvete tasumiseks. M. T. ei olnud kostja juhatuse liige ja tal ei olnud volitust (volikirja) kostja esindamiseks. M. T. oli vastavalt kostja ja Qsys Eesti OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu nr xxxx raames kostja esindajaks projektijuhina selle lepingu täitmisel.

M. T. andis tunnistajana 20.06.2024 istungil selles osas järgmised ütlused (dtl 181): M. T.l ei olnud õigust kostjat esindada. Volikirja tal ei ole. Tema olin määratud selle (QSys Eesti OÜ-ga sõlmitud – kohtuniku täpsustus) lepingu projektijuhiks. Lepingu allkirjastasid juhatuse liikmed. Projektijuhi ülesanded on materjalide tarnimine vastavalt Qsys Eesti OÜ tellimustele. Lisaks objekti regulaarne kontroll, et tööd oleks tehtud vastavalt lepingus ette nähtud plaanile. Kui kõik tööd olid tehtud, siis lepinguga oli talle antud volitus akti allkirjastamiseks. Lisatööde puhul tuli lepingu lisa vormistada Qsys Eesti OÜ-ga. Lisa oleks pidanud allkirjastama juhatuse liikmed. Uute tellimuste tegemiseks ei olnud mingit vajadust. Kolmandaid osapooli meie poolt ei olnud vajadust kaasata. Kõik materjalid olid meil laos olemas. Kui oleks tekkinud vajadus, siis kostja nimel ei olnud minul õigust tellimust teha. Kohus tuvastab, et kostja ja QSys Eesti OÜ vahel sõlmitud lepingust ei tulenenud M. T.le volitust kostja nimel uute töövõtulepingute sõlmimiseks või uute tellimuste tegemiseks või kolmandate isikute ees rahaliste kohustuste võtmiseks.

Samuti ei ole hageja tõendanud, et M. T. volitus kostja nimel hageja ees kohustuste võtmiseks tulenes TsÜS § 118 lg-st 2. Hageja ei ole vastavaid asjaolusid esile toonud. Asjaolu, et M. T. oli QSys Eesti OÜ lepingus nimetatud projektijuhiks ja projekti teostuse kontaktisikuks, ei tähenda seda, et hageja sai seda mõista nii, et kostja on andnud M. T.le ka volituse tellida uusi töid kolmandatelt isikutelt ja võtta nende ees uusi rahalisi kohustusi. Tööde tellimise õigust ei saa tuletada ka hageja viidatud asjaolust (dtl 159, p 2.4), et M. T. kasutas kostja antud e-posti aadressi, millel oli kujutatud kostja logo.

Eeltoodu alusel järeldab kohus, et M. T.l ei olnud volitust kostja nimel sõlmida hagejaga töövõtulepingut ega vaidlusaluste arvete aktsepteerimisega võtta kostjale rahaline kohustus. Seega ei tulene M. T. 14.09.2022 e-kirjast (dtl 23), et kostjal on selle alusel tekkinud kohustus summa tasuda.

M. T. andis tunnistajana 20.06.2024 istungil selle kirja saatmise osas järgmised ütlused (dtl 182), et ta pidas hageja meeldetuletuses saadetud arvete numbreid QSys Eesti OÜ arveteks, kuna need kasutasid sarnaseid arveid ning kostja ootas sel ajal QSys Eesti OÜ-lt arveid. Kui ta hiljem märkas, et need on hoopis CitySecurity OÜ kaabelduse arved, siis ta koheselt teavitas K. K. sellest, et kostja keeldub nende arvete maksmisest.

Kohtule tundub see M. T. selgitus usutav, kuna hageja meeldetuletavale e-kirjale ei ole vaidlusaluseid arveid endid lisatud (kuna hageja saadetud e-kirja päises puudub viide sellele manuste lisamise kohta), toodud on vaid arvete numbrid, ning M. T. vastus on saadetud 6 minutit pärast hageja kirja saatmist. Seega on usutav, et M. T. ei olnud jõudnud neid arveid välja otsida ja neid analüüsida, ning ta kinnitas need teadmises, et tegemist on QSys Eesti OÜ arvetega. Asjaolu, et QSys Eesti OÜ ja hageja kasutasid sarnast arvete nummerdamise metoodikat, on kostja tõendanud (dtl 120, 121).

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole suutnud tõendada asjaolu, et kostja tellis talt kaablite remonditööd eraldi töövõtulepinguga või et kostja oleks tagantjärgi kinnitanud tööde tellimist või aktsepteerinud töid või maksekohustust. Kuna hageja ei ole tõendanud, et sõlmis töövõtulepingu kostjaga, siis puudub kohtul vajadus tuvastada asja lahendamiseks edasisi aspekte (lepingu sisu, tööde nõuetele vastavus, tasu sissenõutavaks muutumine). Samuti ei ole selle vaidluse lahendamiseks oluline, kas keegi lõhkus ehitusobjektil kaablid ja kes nende parandamise eest vastutab. Kohus jätab hagi rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud nõudeõiguse olemasolu kostja vastu.

Hageja esitas alternatiivselt tasunõue käsundita asjaajamise alusel. Hageja põhjendab (dtl 103-104, p 2.7), et kui kostja väidab, et ta ei ole katkestuse likvideerimiseks sõlminud lepingut hagejaga, siis on kostja kaablite parandamise VÕS § 1018 lg 1 p 1 järgi heaks kiitnud ning kinnitanud kohustust hagejale tasuda (vt ka hagi lisa 3). Hageja tegutses majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu on hagejal õigus nõuda töö eest mõistliku tasu 714 euro ulatuses VÕS § 1023 lg 2 alusel.

VÕS § 1018 lg 1 kohaselt on olukorras, kus üks isik teeb midagi teise isiku kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, käsundita asjaajajal mh õigus nõuda kulutuste hüvitamist või mõistlikku tasu (VÕS § 1023). Poolte vahel on käsundita asjaajamise võlasuhe VÕS § 1018 tähenduses, kui täidetud on järgmised eeldused: -

üks isik teeb midagi teise isiku kasuks ehk ajab võõrast asja; isikul puudub õigus või kohustus tegu teha (lg 1);

-

isikul on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk asjaajajal on soov soodustada teist isikut (lg 2); täidetud on mõni VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 ettenähtud tingimustest (soodustatu kas kiidab asjaajamise heaks, asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigel ajal täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või kui asjaajamine on muul põhjusel avalikes huvides oluline).

Kulutuste hüvitamist käsundita asjaajamise sätete järgi ei saa hageja nõuda juhul, kui asjaajamine ei vastanud kostja tegelikule või eeldatavale tahtele ja kostja ei kiitnud seda heaks (RKTKo 31.10.2018, 2-15-1663/127, p 20).

Kohus eelnevalt tuvastas, et M. T.l ei olnud volitusi sõlmida hagejaga leping kaablite parandamiseks ja seega puudus tal ka õigus kiita kostja nimel heaks hageja poolt kaablite parandamine. Seega ei esine VÕS § 1018 lg 1 p-s 1 nimetatud eeldust käsundita asjaajamise õigussuhte tekkimiseks. Muid aluseid ei ole hageja esile toonud ega tõendanud. Samuti ei ole hageja tõendanud VÕS § 1023 lg-s 2 nimetatud mõistliku tasu suurust. Eeltoodu alusel ei ole hageja esile toonud asjaolusid ega tõendanud, et tal oleks kostja vastu nõue käsundita asjaajamise alusel.

Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mille kohaselt võiks tema nõuet läbi vaadata mõnel muul õiguslikul alusel.

Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 2125 eurot (dtl 192).

Kostja esindaja tunnitasu määr on 170 eurot. Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 170 eurot, ei ületa sarnase õigusteenuse turu hinda ja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).

Kostja esindaja on ajakulu antud vaidluse lahendamisel on kokku 12,5 tundi.

Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu on põhjendatud ning vastab esitatud menetlusdokumentide mahule ning vaidluse keerukusele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et antud tsiviilasjas on toimunud kaks kohtuistungit. Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele esindajakulu summas 2125 eurot (12,5 tundi x 170€). Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.