Pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): OÜ AndmeNet (registrikood 12056974; asukoht xxxxxxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxx), seaduslik esindaja M. K. Ajutine pankrotihaldur: Küllike Mitt (OÜ Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9a, Tartu; e-post [email protected]; tel: 7 420 583, 50 53 344)
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada OÜ AndmeNet pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Likvideerida ja kustutada OÜ AndmeNet äriregistrist. Kohustada ajutist haldurit likvideerima OÜ AndmeNet kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.
3.Vabastada ajutine haldur tema ülesannetest pärast OÜ AndmeNet registrist kustutamist.
Määrata OÜ AndmeNet dokumentide hoidjaks ajutine haldur Küllike Mitt.
Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
6.Määrata ajutise halduri Küllike Miti tasuks 885 eurot 72 senti (sh käibemaks 159 eurot 72 senti) ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, arvelduskonto nr EE742200221013804535 AS-s Swedbank), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
7.Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Saata määrus võlgnikule, resolutsiooni p 6 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja pärast jõustumist Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ AndmeNet (avaldaja, võlgnik) esitas 21. märtsil 2024 (täiendatud 9. aprillil 2024) avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud arendatud programmi ja andmebaasi esimese versiooni tehniline aegumine ning täiendatud vastava programmi ja andmebaasi enda valdusesse ning kasutusse võtmine ühe juhatuse liikme A. R. ja tema kontrolli all oleva ühingu Entity Technologies OÜ poolt. Rikkumise lõpetamiseks kohtuvaidluse pidamiseks võttis võlgnik OÜ-lt RentNet laenu 128 198 eurot ning kohustus selle tagastama koos intressiga pärast kohtuasjas lõpplahendi jõustumist. Võlgniku hagi jäi rahuldamata, mille tagajärjel ei õnnestunud võlgnikul oma majandustegevust taastada ning selle asemel tekkisid võlgnikul kohustused võlausaldajate ees – kohustus tagastada laenusumma 128 198 eurot koos intressiga ning katta Entity Technologies OÜ ja A. R. menetluskulud vastavalt 11 456 eurot 65 senti ja 12 072 eurot, millele lisandub viivis alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
2.Kohus võttis maksejõuetusavalduse 14. mai 2024. a määrusega menetlusse ning nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Küllike Miti (ajutine haldur). Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub ning kohustusi on kokku 167 018 euro 24 sendi ulatuses. Nõuded kasvavad seoses lisanduvate intressi- ja viivisenõuetega. Tagasinõudmise ja -võitmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Ajutine haldur ei näe võimalusi võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks. Võlgniku majandustegevus on täielikult seiskunud juba 2020. aasta lõpus, mil lõppes tema poolt arendatud tarkvaraprogrammi kasutusfunktsionaalsus. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et võlgniku asutajad / osanikud / juhatuse liikmed jätsid juba äriühingu asutamisel omavaheliste suhete ja kokkulepete sisu õiguslikult määratlemata ja täpsemalt fikseerimata. Muuhulgas ei reguleerinud asjaomased isikud ka ühe asutaja / osaniku / juhatuse liikme poolt loodava arvutiprogrammi autoriõigusega või selle kasutusõigusega seonduvat. Sellele lisandus ebaselgus äriühingu eesmärkides tervikuna ja nende eesmärkide saavutamiseks asjaomaste isikute poolt täidetavates ülesannetes või panuses. Kõik see lõi soodsa pinnase isikutevaheliste erimeelsuste tekkeks, mis päädis keeruka ja kuluka kohtuvaidlusega. Sellises olukorras oli äriühingu senisest majandustegevusest hälbimine ning lõpuks täielik hääbumine vältimatu.
3.Maakohus määras 17. juuni 2024. a määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4000 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
4.Kohus tegi 25. juulil 2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas 2. augustil 2024, et ei esita ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
6.Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlgnik, võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt maksnud.
7.PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi 25. juulil 2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita
2.augusti 2024. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.
8.Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8).
9.Äriregistri seaduse (ÄRS) § 12 p 12 kohaselt kantakse juriidilise isiku kohta registrikaardile muu hulgas järgmised andmed: likvideeritud juriidilise isiku dokumentide hoidja andmed.
10.ÄRS § 23 lg 4 sätestab, et kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks, kantakse äriregistrisse väljakuulutatud pankroti raugemine koos juriidilise isiku registrist kustutamisega. Kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud juriidilise isiku dokumentide hoidjana. Kuivõrd ajutine pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, määrab kohus võlgniku dokumentide hoidjaks ajutise pankrotihalduri.
Menetluskulude jaotus
11.Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda (PankrS § 150 lg 4).
12.Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 726 eurot, millele lisandub käibemaks 159 eurot 72 senti, s.o kokku 885 eurot 72 senti. Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 11 tundi. Arvestades võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu (aruande koostamine koos selleks vajalike toimingutega), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et ajutise halduri näidatud ajakulu 11 tundi on vajalik ja põhjendatud.
13.Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (PankrS § 23 lg 3).
14.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on OÜ Õigusbüroo Faktootum käibemaksukohustuslane (nr EE100583320). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 järgi (KMS § 15 lg 1).
15.Ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuna võlgnikul asja materjalidest nähtuvalt vara ajutise halduri tasu maksmiseks puudub, haldur taotleb tasu kooskõlas määruse § 1 lg-ga 1, § 2 lg-ga 1 ning ajutise halduri tasu ei ületa PankrS § 23 lg-s 4 ja TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra, rahuldab kohus ajutise halduri taotluse määrab hüvitada see riigi vahenditest.
Eelnevat arvestades määrab kohus ajutise halduri tasuks 726 eurot (lisandub käibemaks), mis tuleb hüvitada riigi vahenditest.
16.Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4).