AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi P.M vastu kahju hüvitise, viivise väljamõistmiseks
Hagihind
1523,83 eurot
Menetlusosalised
Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834, asukoht on J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu, 03600) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kaudu, lepinguline esindaja W.V, e-post xxx Kostja: P.M (XXX, elukoht: xxx, E-post xxx
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RES0LUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista P.M-ilt AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks kahju hüvitist 1229,03 €, viivist 19.10.2023 seisuga 27,13 eurot ja alates 20.10.2023 võlgnetavalt hüvitiselt 2229,03 eurolt viivist kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
3.Jätta AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu menetluskulud ja P.M enda menetluskulud P.M kanda.
Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva arvates otsuse 1 (6)
kättetoimetamisest. Kaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue, põhjendused
1.29.05.2023 toimus xxx maja juures liiklusõnnetus, mille põhjustas P.M sõidukiga PORSCHE CAYENNE DIESEL (xxx). PORSCHE kaldus vastassuunavööndisse, kust tuli vastu sõiduk SUBARU LEGACY (xxx). Kokkupõrke vältimiseks keeras SUBARU teelt välja üle äärekivide, mille tulemusena sai sõiduk Subaru kahjustada. Politsei tuvastas, et kostja juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, etanooli sisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,36 mg/l (lisa 3). Subaru sai liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada. Subaru parandamiseks koostas X OÜ kalkulatsiooni summas 2229,03 eurot (lisa). X OÜ parandas Subaru kahjustused ning esitas hagejale remondiarve summas 2229,03 eurot (lisa 5 – arve). Hageja hüvitas Subaru parandamise kulu summas 2229,03 eurot (lisa 6 – maksekorraldus).
2.Liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki PORSCHE CAYENNE DIESEL (xxx) liikluskindlustus oli sõlmitud hageja poolt (lisa 7). Seega oli hagejal kindlustusandjana liikuskahju hüvitamise kohustus.
3.Põhjusel, et kostja juhtis sõidukit PORSCHE alkoholijoobes, esitas hageja kostjale 29.08.2023 kahjunõude (lisa 8), Hageja andis kostjale tagasinõude tasumiseks mõistliku tähtaja, rohkem kui 10 päeva ning palus kahju hüvitada hiljemalt 12.09.2023. Kostja hagejale kahju ei hüvitanud.
4.Hageja esitas 15.09.2023 kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus tegi 18.10.2023 maksekäsu määruse, milles mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 1000 eurot, kuid jättis rahuldamata hageja viisise nõude.
5.Hagejal on kostja vastu kahju hüvitamise nõue 1229,03 eurot (põhinõue: 2220,031000) ja viiviste nõue summalt 2220,03 eurot.
6.Kostja on rikkunud LS § 69 lg 1 nõuet ja selle rikkumine on seoses tekkinud kahjuga. Kui kostja ei oleks rikkunud sõiduki juhtimise keeldu (LS § 69 lg 1), siis ei oleks liiklusõnnetust toimunud ja kahju ei oleks tekkinud. Hageja on kahju hüvitanud (lisa 6). Hageja nõudis kostjalt kohtuväliselt kahju hüvitamist 29.08.2023 (lisa 8) kirjaga ja andis tähtaja kahju hüvitamiseks 12.09.2023. Kostja kahju ei hüvitanud. Hagejal on õigus nõuda kostjalt seadusjärgset viivist.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitist 1523,83 eurot, viivist põhinõudelt 2229,03 19.10.23 seisuga 27,13 eurot ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 20.10.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
8.Hageja palub kostjalt välja menetluskulud ja nendelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Kostja vastus
9.Kostja hagiga ei nõustunud. Pole esitatud algseid tõendeid, mis tõendaks kostja süüd põhjuslikku seost kahju tekitamises, näiteks õnnetuse protokolli. Esitamata on remondi arvestuse alused, ilma kostja nõusolekuta tehti sõidukile kallis remonti, ei võetud alternatiivseid pakkumisi. Taastamisremondi kulud on ülepaisutatud, arusaamatu, kuidas on sõiduki vigastused seotud avariiga, kahjustatud sõiduk on 2 (6)
osalenud avariides, kus kahju pole hüvitatud. Kahjustatud sõiduki juhil puudub juhtimisoskus. Esindaja kulud on põhjendamatult suured, tunnihind võiks olla 30 eurot. Kostja on varasemalt olnud nõus hüvitama 1000 eurot. Kohtu põhjendused
10.Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Hagihind on alla 2000 € ja tegemist on lihtmenetluse vaidlusega. Kohtu põhjendused on antud seetõttu lühidalt (TsMS § 444 lg 2).
11.LKindlS § 8 lg 1 punktide 1 kuni 3 kohaselt oli tegu kindlustusjuhtumiga, sest kahju tekitati sõidukiga, mille suhtes kehtib kindlustuskohustus; kahju oli tekitatud sõidukiga ehk oli realiseerunud sõiduki käitamisele iseloomulik risk; esines põhjuslik seos sõiduki paiknemise ja tekitatud kahju vahel ning kahju tekitati sõiduteel ehk sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal.
12.LS § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 2 sätestab, et alkoholijoobeks loetakse mootorsõidukijuht juhul, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima.
13.Hageja on esitanud kohtule Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmed, millest nähtub, et kostja suhtes on tehtud väärteomenetluse lõpetamise otsus 230123000598/4 30.05.2023. Selle kohaselt toimus Kärberi tn 18 maja juures liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja sõidukiga PORSCHE CAYENNE DIESEL (xxx), kus kostja ei tulnud toime sõiduki juhtimisega ja põhjustas liiklusõnnetuse sõidukiga SUBARU, LEGACY, xxx. Viidatud tõendiga on tõendatud hageja väide, et kostja põhjustas PORSCHE CAYENNE DIESEL ́it juhtides liiklusõnnetuse ja SUBARU LEGACY ́le (xxx) kahjustusi, kuna viimane oli sunnitud kokkupõrke vältimiseks sõitma üle äärekivide. Otsusega on tuvastatud, et kostja juhtis sõidukit alkoholijoobes ning tema väljahingatavas õhus oli etanoolisisaldus 1,36 mg ning kostja suhtes algatati kriminaalmenetlus (dtl 50, hagi lisa ). Eeltoodud tõendiga on tõendatud hageja väide, et kostja juhtis sõidukit PORSCHE alkoholijoobes LS § 69 lg 2 p 2 tähenduses, rikkudes sõidukit juhtides LS § 69 lg 1 sätestatud kohustust. Hageja on tõendanud kohtule esitatud Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetega, et kostja juhitud sõiduk PORSCHE CAYENNE DIESEL (xxx) oli kindlustatud liikluskindlustuslepinguga hageja poolt (hagi lisa 7, dtl 39). Seega on tegemist LKindlS § 8 lg 1 p 1-3 mõttes kindlustusjuhtumiga, sest kahju tekitati sõidukiga, mille suhtes kehtib kindlustuskohustus; kahju oli tekitatud sõidukiga ja sõiduki käitamisel realiseerus iseloomulik risk, kostja sõiduki paiknemise ja Subarul tekkinud vigastustest tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos ning kahju tekkis sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal. Kostja väited, et tema süü kahju tekitamises pole tõendatud, on asjakohatu, kuna VÕS § 1056 lg 1 kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat, milleks on liikluses osalev sõiduk, valitsenud isik. Seega vastutab kostja põhjustatud kahju eest süüst sõltumata. Kostja väide, et kahjustatud sõiduki juhil puudus juhtimisoskus, on paljasõnaline ning ei nähtu, kuidas selle tõttu oleks olnud kahjujuhtum olematu.
3 (6)
14.Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 12 kohaselt kohustub kindlustusandja lepinguga hüvitama sõiduki valdaja (kindlustatud isiku) asemel kahjustatud isikule käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel.
15.Kuna kostja juhitud sõiduk oli kindlustatud hageja juures, siis oli hagejal LKindlS § 12 järgi kohustus sõiduki SUBARU LEGACY (xxx) kahjustamise tulemusel hüvitada kannatanule tekkinud kahju. LKindlS § 26 lg 1 sätestab, et asja kahjustamise või hävimise korral kohaldatakse võlaõigusseaduse § 132 lõigetes 1–3 sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.
16.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2, 3 ja VÕS § 132 lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
17.Hageja on tõendanud kohtule esitatud X OÜ kalkulatsiooniga, fotodega Subarust ning X OÜ remondi arvega, et Subaru sai vigastusi, mille taastamise maksumus on 2229,03 eurot (hagi lisa 4, 5, dtl 51-58, 59-66, 37). Viidatud fotod tõendavad, et kahjustused tekkisid just vaidlusealuse juhtumi tõttu ning kalkulatsiooni kohaselt oli vaja teha plekitöid, lukksepa töid, värvitöid ja kasutada materjale ning varuosi ning kahju hindaja on faktiliselt sõiduki seisundi üle vaadanud selleks et taastamisremomdi maksumust arvestada. Hageja on tõendanud kohtule esitatud maksekorraldusega, et hüvitas Subaru parandamise kulud 2229,03 eurot (lisa 6, dtl 38). Kostja väited, et hageja pole kooskõlastanud kostjaga kalkulatsiooni, ei oma tähtsust, sest sellist kohustust hagejal seadusest tulenevalt ei ole. Kostja väide, et hageja pole võtnud erinevatelt remondifirmadelt hinnapakkumisi, ei võimalda järeldada, et remondikulud kui taastamiskulud oleks põhjendamatult suured. Sellest hinnapakkumisest ei nähtu, et nõutud oleks rooste poolt tekitatud kahju hüvitamist. Kostja poolt 22.06.2024 esitatutud R OÜ pakkumise (dtl 114) 15.03.2024 kohaselt on sõiduki taastamisremondi kulud 702 eurot, kuid märgitud tõend on koostatud vaid hageja esitatud kahjustada saanud sõiduki fotode järgi, mistõttu ei pea kohus usutavaks kostja väiteid, et kahju ehk kannatada saanud sõiduki taastamisremondi kulud on väiksemad kui on märgitud OÜ X kalkulatsioonis. Kohtul puudub alus kahelda, et hageja kindlustusandjana hüvitaks kannatanule põhjendamatult suuri taastamisremondi kulusid. Kostja esitas Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasi väljavõtte (dtl 124) ja selle järgi osales sama Subaru liiklusõnnetustes 03.09.2023 ja 10.09.2023, kus tolle kahjusid ei hüvitatud, kuid need avariid on toimunud pärast vaidlusalust avariid, mis leidis aset varem ehk 29.05.2023. X OÜ arve tehtud tööde eest on esitatud 31.07.23 (dtl 41) ehk varem kui 03.09.23 ja 10.09.2023 toimunud avariid. Nii on tõendamata kostja väide, et sõiduk oli eelnevalt avariiline, mis võiks teha vaidlusaluse kahju alusetult suuremaks.
18.LKindlS § 53 lg 1 p 4 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis. Hageja on tõendanud, et esitas 29.08.2023 kostjale kahjunõude (dtl 40, lisa 8) 2229,03 euro hüvitamiseks ja andis selleks tähtaja 12.09.2023. Kostja selleks ajaks kahju ei hüvitanud, seda pole kostja ka väitnud. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles kostja tunnistas nõuet ja mille kohta tegi kohus maksekäsu 24.10.2023 (dtl 26) 1000 euro ulatuses. Kuna kostja pole väitnud, et ta oleks hagejale hüvitanud ülejäänud kahju 1229,03 eurot (2229,031000), siis on hagejal õigus nõuda kostjalt ülejäänud osas kahju hüvitamist LKindlS §
4 (6)
53 lg 1 p 4 järgi. Kohus märgib, et kostja saanuks kahju hüvitamist hagejale välistada LKindlS § 53 lg 1 p 4 järgi sellega, kui ta poleks liiklusõnnetust põhjustanud joobeseisundis.
19.VÕS § 82 lg 3 näeb ette, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kooskõlas VÕS § 82 lõikega 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
20.Hageja on tõendanud, et nõudis kostjalt 29.08.2023 e-kirjaga kirjaga kahju hüvitamist hiljemalt 12.09.2023 (dtl 40, hagi lisa 8). Seega muutus hageja kahju hüvitamise tagasinõue kostja vastus sissenõutavaks 12.09.2023 (VÕS § 82 lg 7).
21.Kuna kostja keeldub hagejale ülejäänud osas (1229,03 eurot) kahju hüvitamast, siis rikub ta LKindlS § 53 lg 1 p 4 tulenevat hüvitise tagasimaksmise kohustust VÕS § 100 mõttes (kohustuse täitmata jätmine, viivitamine on kohustuse rikkumine). Nimetatud põhjusel on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja alates 13.09.2023 seadusjärgset viivist LKindlS § 53 lg 1 p 4, § 101 lg 1 p 1, 6 ja § 108 lg 1, § 113 lg 1 II lause järgi (VÕS § 94 sätestatud määr, millele lisandub 8% aastas. Kostja pole väitnud, et ta oleks reaalselt, sealhulga selle maksekäsu järgse 1000 eurot, hagejale tasunud. Seega on viivis hagi esitamise aja 19.10.2023 (periood 13.09.2023 19.10.2023) seisuga kogu hüvitiselt 2229,03 € vastavalt 27,13 eurot. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega saab hageja nõuda edaspidiselt alates 20.10.2023 võlgnetavalt kogu hüvitiselt 2229,03 eurolt viivist kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
22.Oma hagiavalduse resolutsioonis on hageja palunud kostjalt välja mõista 1523,83 eurot, viivist 27,13 eurot ja edaspidise viivise (resolutsiooni punktid 1-3). Hagi asjaoludest nähtuvalt on hageja põhinõue suunatud tegelikult 1229,03 euro saamisele (hagi p 2), viivise saamisele 27,13 eurot ja edaspidise viivise saamisele (aastane arvestuslik viivis 267,67 eurot, hagi p 4). Need nõuded moodustavad kokku 1523,83 eurot ehk hagihinna. Seega on hagiavalduse resolutsiooni punktis 1 nimetatud hagihind, mis ei muuda tegelikult hageja nõuete suurust. Eeltoodu alusel on hageja nõue tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista kahju hüvitist 1229,03 €, viivist 19.10.2023 seisuga 27,13 eurot ja alates 20.10.2023 võlgnetavalt hüvitiselt 2229,03 eurolt viivist kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kasuks on tehtud otsus. TsMS § 138 lg 1, 2, § § 144 p 1 järgi on menetluskuludeks riigilõiv, lepingulise esindaja kulud.
24.TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või
5 (6)
menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. TsMS § 330 lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist, lg 3 kohaselt võib pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetletakse käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatud juhul ja korras.
25.Kohus palus 23.02.2024 kirjaga eelmenetluses kostjal oma vastuväiteid täpsustada ja esitada tõendid 20.03.2023 (dtl 90). 20.03.2024 esitas kostja loetamatu kirja, mida kohus palus 02.05.2024 täpsustada hiljemalt 13.05.2024 (dtl 95, 96). Kostja ei esitanud kohtule täpsustust. Kohus teatas 17.05.2024, et võtab vastu esitatud tõendid, lõpetes eelmenetluse ning andis menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja 03.06.2024 ja neile vastamiseks aja 20.06.24 ning määras otsuse avaldamise aja 02.08.2024 (dtl 100), arvestades ka suveperioodi. Kostja esitas 28.05.2024 taotluse, märkis, et esitas 20.03.2024 oma seisukoha ja palus veelkord tähtaega 20.06.2023 (dtl 105), kuna väidetavalt on ta välisriigis, arvuti ja sidega on olnud mingeid probleeme. Kohus pikendas 29.05.2024 e-kirjaga kostjale vastamise tähtaega 20.06.2024. Nimetatud tähtaega oli võimalik anda seetõttu, et jäi töönädalasse ja dokumendi saamisel saanuks edastada toda kiiresti veel hiljemalt järgmine päev hagejale. Nimetatud asjaolust oli ka hageja teadlik (vt kohtu e-kiri, dtl 106). Kostja esitas oma vastuse ja tõendid 22.06.2024 (laupäev), ehk pärast enda poolt antud lubadust ja kohtu poolt pikendatud tähtaega. Sellest tulenevalt ei olnud võimalik hagejale edastada kostja menetlusdokumenti, arvestades suveperioodi, ning hageja ei saanud ka arvestada, et kostja esitab dokumendid tegelikult hiljem kui kostja enda lubatud ja kohtu pikendatud tähtaeg.
26.Hageja esitas kostja vastusele seisukoha kohtu palvel 01.08.2024 koos täiendavate menetluskuludega. Otsuse avaldamise aeg on 02.08.2024, mistõttu ei ole võimalik hageja viimast menetluskulude nimekirja kostjale kätte toimetada selleks, et ta saaks anda arvamust hageja menetluskuludele ja et kohus saaks avaldada otsuse 02.08.2024.
27.Nimetatud põhjendustel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2, lg 2 järgi.
(digitaalne allkiri) Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.