2-23-3434/22 - Pankrotiõigus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Pankrotihalduri tasu hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Taotlus ja selle põhjendused Viru Maakohtu 20.04.2023 määrusega kuulutati välja M. K. pankrot ning nimetati pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Jüri Truuts. Lisaks algatati M. K. kohustustest vabastamise menetlus. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 10.05.2023. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ükski võlausaldaja ei osalenud ning kohtu poolt määratud pankrotihaldur loeti seega kinnitatuks. Pankrotimenetluses pankrotitoimkonda ei moodustatud. 12.09.2023 määrusega kohus kinnitas lõpliku võlausaldajate nimekirja. 16.12.2025 esitatud taotluses palub haldur lõpetada M. K. pankrotimenetluse raugemise tõttu, vabastada pankrotihaldur, määrata pankrotihalduri tasu summas 3 295,92 eurot (sh käibemaks), määrata halduri tasu büroole, määrata pankrotihalduri tasust 2 258,36 eurot väljamaksmisele pankrotivara arvelt ning anda võlgnikule ülejäänud tasu maksmiseks menetlusabi 1 037,56 eurot, jätkata 20.04.2023 algatatud võlgniku kohustustest vabastamise menetlust ning määrata võlgniku usaldusisikuks Jüri Truuts. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. M. K. haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks. PankrS § 158 lg 4 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Võlausaldajate lõplik nimekiri on kinnitatud 12.09.2023 kohtumäärusega. Võlgnik ei esitanud vastuväidet tunnustatud nõuete osas. Haldur esitas järgneva aruande. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Esemeline pankrotivara puudus. Midagi müüdud ei ole. Võlgniku sissetulekust ja debitoorsete nõuete laekumisest (M. Ü. 2-8-2878, kohtutäitur R. P. kaudu) on pankrotivarasse saanud arvata 2 600,61 eurot. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad, väljamakseid nende katteks ei ole tehtud. Võlgnikule või tema ülalpeetavatele ei ole elatist pankrotivarast makstud. Pankrotivarast on tasutud usaldusisiku summas 342,00 eurot ja pangateenuseid 0,25 eurot. Mingeid muid massikohustusi ja menetluskulusid välja ei ole makstud. Usaldusisiku tasu on makstud riigi vahenditest 725,00 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Pankrotivara puudumise tõttu võlausaldajatele väljamakseid ei ole tehtud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemeid pankrotivara hulka ei kuulunud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: 2

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluses esitanud hagisid ja ei kavatse hagisid esitada. Pankrotihaldur ei ole esitanud kuriteo teateid ega plaani neid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulud puuduvad, haldur ei ole teinud rahalisi kulutusi. Muud asjaolud: Rahaliste vahendite jääk võlgniku pankrotivara hulgas seisuga 16.12.2025 on 2 258,36 eurot. Prognoosi kohaselt kulub raha pankrotihalduri tasu tasumiseks. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse avalduse. Kohus on pankrotimäärusega algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Pankrotihaldur teeb kohtule ettepaneku jätkata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust ning määrata usaldusisikuks Jüri Truuts. Pankrotivara hulgas puuduvad vahendid pankrotihalduri poolt taotletatava pankrotihalduri tasu tasumiseks kogu ulatuses, kuid kuna eelduslikult võiks puuduv osa pankrotihalduri tasust saada tasutud riigi poolse menetlusabi korras. Seega ei ole ette näha menetluskulusid, mille tarbeks oleks vajalik kohtul teha üleskutse menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Pankrotihaldur palub jätta kulud võlgniku pankrotivara ja riigi menetlusabi kanda. Juhul, kui kohus siiski teeb avalikusele üleskutse menetluskulude deposiidi tasumiseks, siis pankrotihalduri ettepanekul võiks see olla 3 000 eurot. PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks laenude võtmine remondikulude katteks ning läbimõtlemata uute laenude võtmine vanema tütre abistamiseks, mitte arvestades oma sissetulekut ja tagasimaksmise võimalust, arvatavasti ka ebapiisav eelarve planeerimise oskus. Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõu käivaks. Maksejõuetuse põhjuseks Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. Maksejõuetuks muutus võlgnik aastatel 2021-2023. PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande 10.05.2023. PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. 3

PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Halduri tasu Pankrotihaldur taotleb pankrotivara arvelt tasu määramist toimingutasuna kolmekordses töötasu alammääras, s.o summas 2 658,00, millele lisandub käibemaks, kokku 3 295,92 eurot. Võlgnik ja võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri taotletava tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasu taotlus on põhjendatud osaliselt. Esiteks märgib kohus järgmist. PankrS § 127 kohaselt teeb haldur võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ettekande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse põhjuste kohta ning tutvustab halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude kalkulatsiooni. PankrS § 66 1 kohaselt haldur esitab enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja võlausaldajatele kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni. Kalkulatsioonis peab haldur kajastama planeeritavad toimingud oma ülesannete täitmiseks, selleks kulutatava aja ning muud pankrotimenetluse kulud. Kalkulatsioonis tuleb kajastada ka kolmandate isikute, esindajate ja abiliste planeeritav kasutamine ning sellega seotud kulud. Toimiku materjalidest nähtub, et haldur on küll võlausaldajate esimesel üldkoosolekul esitanud taotluse, milles taotles tasu toimingutasuna, kuid samas ei ole ta seaduses sätestatud tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni esitanud. Kohus selgitab, et pankrotimenetluses peab olema tagatud, et pankrotihalduri tasu kujunemine oleks prognoositav ja läbipaistev, et nii kohus kui võlausaldajad mõistaksid, milliste ülesannete täitmise eest haldur tasu küsib ning kuidas on nõutav tasu kooskõlas pankrotimenetluse tulemustega. Kuivõrd haldur ei ole seaduses sätestatud tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni esitanud ning pankrotivarasse on laekunud raha võlgniku sissetulekust ja debitoorsete nõuete laekumisest, leiab kohus, et antud juhul on põhjendatud halduri tasu määramisel lähtuda PankrS § 65 lg 12. PankrS § 65 lg 12 kohaselt, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 66 1 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. Arvestades, et võlgniku pankrotimenetluses oli algselt määratud usaldusisik (Jüri Truuts), kellele määrati tasu mh võlgniku varalise olukorra ja kohustuste väljaselgitamise eest (mistõttu oli ka pankrotihaldur võlgniku varalise seisundiga juba tuttav), käesolevas pankrotimenetluses on kaks võlausaldajat ning et nõuete suhtes vastuväited puudusid, et ei pea kohus halduri pankrotimenetluse käigus pärast pankroti väljakuulutamist teinud tööd põhjendatuks enam kui 15 tunni ulatuses. Nimetatud aeg on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud selleks, et teavitada võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning nõudeavalduse esitamise vajalikkusest, analüüsida nõudeavaldusi, korraldada võlausaldajate üldkoosolekuid, koostada pankrotimenetlusega seotud dokumente, teha väljamakseid võlausaldajatele jms. Lähtudes seega põhjendatud töötundidest ja halduri poolt usaldusisiku aruandes märgitud tunnihinnast (1 tund 110,00 eurot), on käesoleval juhul põhjendatud halduri tasu kokku summas 1 650,00 eurot (lisandub käibemaks 396,00 eurot), s.o kokku 2 046,00 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu nimetatud summas kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 23 lg 1-3. Kuivõrd haldur on kohtule teatanud, et pankrotivaras on rahalisi vahendeid summas 2 258,36 eurot, tuleb halduri tasu kokku summas 2 046,00 eurot mõista välja pankrotivarast, OÜ Autente Menetlusteenused arvelduskontole. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus 4

FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Kohus algatas 20.04.2023 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel palub haldur määrata end võlgniku usaldusisikuks. Kohus määrab seega võlgniku usaldusisikuks Jüri Truutsi. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS § 46. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. 5