30. juuli 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-11265
Tsiviilasi
M Gi (G), EKi (K) ja H Gi (G) hagiavaldus M Ka (K) vastu laenu tagastamise ning intressi ja viivise tasumise nõuetes
Hagihind
9304,27 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad
M G (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Mägi EK (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Mägi H G (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Mägi
Kostja
M K (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello-Lepik
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 06.06.2024.a
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu M Gi (G, isikukood xxx), EKi (K, isikukood xxx) ja H Gi (G, isikukood xxx) loobumine hagist M Ka (K, isikukood xxx) vastu laenusumma 539 (viissada kolmkümmend üheksa) eurot, intressi 52 (viiskümmend kaks) eurot 17 (seitseteist) senti ning viivise 21 (kakskümmend üks) eurot 27 (kakskümmend seitse) senti tasumise nõuetes ning lõpetada nimetatud nõuete osas menetlus.
Välja mõista M Kalt (K, isikukood xxx) M Gi (G, isikukood xxx), EKi (K, isikukood xxx) ja H Gi (G, isikukood xxx) kasuks 7154 (seitse tuhat ükssada viiskümmend neli) eurot 51 (viiskümmend üks) senti.
4.Jätta rahuldamata M Gi (G, isikukood xxx), EKi (K, isikukood xxx) hagiavaldus M Ka (K, isikukood xxx) vastu laenusumma 700 (seitsesada) eurot, intressi 159 (ükssada viiskümmend üheksa) eurot 95 (üheksakümmend viis) senti ja sissenõutavaks muutunud viivise 27 (kakskümmend seitse) eurot 61 (kuuskümmend üks) senti tasumise nõuetes.
5.Välja mõista M Kalt (K, isikukood xxx) M Gi (G, isikukood xxx), EKi (K, isikukood xxx) ja H Gi (G, isikukood xxx) kasuks viivis põhinõude 6882 (kuus tuhat kaheksasada kaheksakümmend kaks) eurot 96 (üheksakümmend kuus) senti tasumata osalt 1 (9)
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 20.07.2021.a (kahekümnendast juulist kahe tuhande kahekümne esimesel aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 6611 (kuus tuhat kuussada üksteist) eurot 41 (nelikümmend üks) senti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta M Gi (G, isikukood xxx), EKi (K, isikukood xxx) ja H Gi (G, isikukood xxx) kanda 7,05% (seitse koma null viis protsenti) menetluskuludest ja M Ka (K, isikukood xxx) kanda 92,95% (üheksakümmend kaks koma üheksakümmend viis protsenti) menetluskuludest,
7.Määrata menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päEjooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esinEsellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.M G, EK ja H G (hagejad) esitasid 19.07.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse M Ka (kostja) vastu laenu tagastamise ning intressi ja viivise tasumise nõuetes (dtl-d 1-5). Kohus võttis 10.08.2021 hagiavalduse menetlusse (dtl 28). Kostja vastas hagile 07.09.2021 (dtl-d 37-43). Hagejad esitasid 13.02.2024 menetluse kiirendamise taotluse ja avalduse hagist osaliselt loobumiseks (dtl-d 58-72). Kohus määras 04.04.2024 pooltele avalduste ja dokumentide esitamise tähtajad (dtl 90). Kostja esitas 15.04.2024 seisukoha (dtl-d 95-99). Hagejad esitasid 25.04.2024 arvamuse kostja 15.04.2024 menetlusdokumendi kohta (dtl-d 104-111). Kostja esitas 02.05.2024 menetlusdokumendi (dtl-d 114116). Hagejad esitasid 09.05.2024 menetlusdokumendi (dtl-d 118-120). Kohtuistung toimus 06.06.2024 (dtl-d 124-129).
2.Hagejad esitasid kostja vastu hagiavalduse laenusumma 8121,96 eurot tagastamise ja laenusummalt arvestatud intressi 212,12 eurot, 19.07.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 320,43 eurot ja laenusumma tasumata osalt alates 20.07.2021 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses viivise tasumise nõuetes. Hagejad põhjendavad hagiavaldust järgmiselt. Hagejad on xxx surnud H Gi pärijad. Kostja on H Gi lahutatud abikaasa. Kostja palus 2018.a detsembris H Gilt, et ta võtaks pangast laenu ja laenaks summa kostjale edasi samadel tingimustel. H G pöördus 19.12.2018 xxx AS-i poole laenu saamiseks. H G oli kostjaga ühenduses seoses laenu taotlemisega ning võimaliku laenusumma suurusega. H G ja xxx AS sõlmisid 19.12.2018 väikelaenulepingu summas 10 000 eurot intressiga 11,9% aastas ning tagastamine igakuiste osamaksete kaupa vastavalt maksegraafikule. xxx AS kandis väikelaenu 10 000 eurot 20.12.2018 H Gi kontole. H G kandis saadud rahast kostja kontole 20.12.2018 3000 eurot, 21.12.2018 3000 eurot ja 22.12.2018 2796 eurot. H G ja kostja leppisid kokku lepingutasus suurusega vähemalt 700 eurot. Kostja kohustus laenu H Gile tagastama vastavalt H Gi ja pangavahelisele lepingule ja maksegraafikule igakuiste maksetega koos intresside ja tasudega H Gi kontole. Kostja ei ole pärast 07.07.2020 makseid teinud. Hagejad väljastasid 05.01.2021 kostjale avalduse laenulepingu ülesütlemiseks, sest kostja oli viivituses enam kui kahe osa tagastamisega, samuti vähemalt ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Kostja sai 2 (9)
ülesütlemisavalduse kätte 07.01.2021. Hagejad palusid 05.01.2021 avaldusega laenu kohest tagastamist. Kostja sai avalduse kätte 07.01.2021. Hagejatel on õigus nõuda viivise tasumist 8121,96 eurolt hiljemalt alates 08.01.2021. Kostja ei ole laenusummat tagastanud (dtl-d 2-5). H G võttis AS-ist xxx laenu kostja palvel ja soovil, et H G laenaks raha edasi kostjale. Kostja kohustus H Gile laenu tagastama osamaksetena vastavalt H Gi ja panga vahel sõlmitud laenulepingu maksegraafikule. H G kandis kostja kontole kohe pärast pangaga laenulepingu sõlmimist kolmel järjestikusel päeval (20.12.2018–22.12.2018) kokku 8796 eurot. H G võttis pangast 19.12.2018 laenu 10 000 eurot selleks, et selle arvel kostjale laenu anda. Kostja kirjutas H Gile 19.12.2018 kell 14:58, et tal on vaja minimaalselt 14 500 kuni 15 000 eurot laenu. Kostja pakkus välja variandid, mida H G saaks laenu saamiseks kasutada ning viitas kahele erinevale veebiaadressile. Samas kirjas oli kostja nõus isegi oma maja tagatiseks andma ning kinnitas: „Samas olen kindel, et kõik saab korralikult tagasi makstud (nagu Sinu poolt mulle tehtud lühiajalised laenud).“ H G oli 19.12.2018 esitanud pangale laenutaotluse. Pank vastas sellele kell 15:30 ja pakkus laenuks kuni 10 000 eurot koos intressiga 11,90%. Sellele järgnevalt saatis H G kirja samal päeval kell 17:55 ja väitis, et „tegelikult oleks laenuvajadus tunduvalt suurem“ ehk 15 000 kuni 20 000 eurot. Pank ei olnud nõus suuremat summat laenama. Pärast edasist kirjavahetust kinnitas H G 19.12.2018 kell 18:53, et teeb iseteeninduskeskkonnas laenutaotluse H G sõlmis 19.12.2018 pangaga väikelaenulepingu nr xxx. Kostja 19.12.2018 e-kirjas palutud laenu saamise ja tagasimaksmise kinnituse ning H Gi poolt pangale tehtud laenutaotluse ja laenulepingu sõlmimise vahel on ilmselge ajaline seos. H Gi palve laenusummat suurendada on ajendatud kostja väitest, et tal on vaja minimaalselt 14 500 kuni 15 000 eurot. Seega vastab kostja palutud summa suurus sellele, mida H G pangalt taotles. Kostja ei ole tõendanud, et H Gil oli tahe võtta enda tarbeks pangast laenu ilma kostja palvetest ja sooviavaldustest sõltumata. H Gi xxx AS-is olnud arvelduskonto väljavõttest perioodi 01.01.2019 kuni 24.09.2020 kohta nähtub, et kostja on laenu tagastamiseks teinud H Gile ja 07.07.2020 M Gile ülekandeid kokku summas 3347,28 eurot, mis sisaldab nii laenu põhiosa tagasimakseid kui ka intressimakseid. H G tegi pangale 19.12.2019 laenulepingu täitmiseks ülekandeid vastavalt panga maksegraafikule. Alates 09.05.2019 kuni 05.06.2020 on kostja iga kuu kandnud H Gile üle 210,58 eurot, üksnes 09.04.2019 ülekanne oli 188,58 eurot. Kõik kostja ülekanded H Gile summas 210,58 eurot on tehtud kas samal päeval, kui H G pangale ise 19.12.2018 laenulepingu osamakseid tagastas või siis sellele päevale ajaliselt lähedasel päeval. Ülekannetest nähtuvalt on selge, et kostja on tasunud H Gile igakuiselt sama summa, mida ka H G ise pangale 19.12.2018 laenulepingu raames tasus. Ajaline ja matemaatiline seos kostja ja H Gi ülekannete vahel tõendab, et H G võttis 19.12.2018 pangast laenu selleks, et sellest suurem osa kostjale laenuks anda. Alusetu, asjassepuutumatu ja tõendamata kostja väide, et H G võttis pangalt laenu mootorsõiduki ostmiseks. H G kandis 10 000 eurost kostja kontole üle 8796 eurot. See ei tähenda, et H Gi poolt kostjale antud laenu põhisumma oleks olnud 8796 eurot. Kostjale antud laenu põhisummaks tuleb lugeda 9496 eurot. H G ja kostja pidid olema kokku leppinud, et kuigi pangast võetavast laenust kannab H G kostjale üle 8796 eurot, loevad H G ja kostja omavahelises suhtes kostja põhivõlgnevuseks H Gi ees 9496 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama vastavalt H Gi ja panga vahel sõlmitud laenulepingu maksegraafikule. Kostja kinnitas, et maksab laenu H Gile tagasi 19.12.2018 saadetud e-kirjas. H Gi ja panga vahelise 19.12.2018 väikelaenulepingu järgi olid osamaksed 210,58 eurot, mis sisaldades ka intressi. Kostja kandis H Gi arvelduskontole perioodil 09.04.2019-05.06.2020 iga kuu 210,58 eurot ning hageja M Gile ühekordse maksena 07.07.2020 samuti 210,58 eurot Kostja kinnitas, et ta on „kohusetundlikult iga kuu vajamineva summa“ tagastanud ning „tagasi maksan praegu graafiku järgi, nii nagu pank. Kostja on H Gile tagastanud laenu põhiosa 1913,04 eurot ja intressi 1434,24 eurot. Kostjal on jäänud tagasi maksmata veel laenu põhiosa summas 7582,96 eurot. Kostjal jäi tasumata intress 159,95 eurot. Hagejad loobuvad hagist osaliselt ning vähendavad oma põhinõuet 8121,96 eurolt 7582,96 euroni, intressinõuet 212,12 eurolt 159,95 euroni ja viivisenõuet 320,43 eurolt 299,16 euroni (dtl-d 59-72).
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Hagejate esitatud tõenditest ei tulene hagejate väidetud asjaolud, mille kohaselt kostja palus H Gil pangast laenu võtta 2018.a detsembris ning laenaks summa edasi kostjale samadel tingimustel. Hagejad ei ole faktiväiteid tõendanud. Hagejad ei ole välja toonud ega tõendanud, et kostja sai H Gilt laenu või millises summas 3 (9)
kostja väidetavalt H Gilt laenu sai ja millised olid väidetava laenulepingu tingimused. Hagejad ei ole tõendanud, et kostja sai H Gilt laenu samadel tingimustel H Gi ja AS xxx laenulepingu tingimustega. H G võttis AS-ilt xxx laenu 10 000 eurot, kuid ei ole kostjale üle kandnud 10 000 eurot. H G taotles 19.12.2018 AS-ilt xxx laenu mootorsõiduki soetamiseks ja sai 19.12.2018 esitatud laenutaotlusele positiivse vastuse, milles AS xxx pakkus H Gile laenu kuni 10 000 eurot, intressiga 11,9% (Lisa 1). Nimetatud laenu H G kostjale teadaolevalt ka sai ning nimetatud laen on sama, mille tasumist hagejad nõuavad hagis kostjalt. Hagejate väited, et H Gil oli kostjaga kokkulepe, et kostja maksab lepingutasu vähemalt 700 eurot ei vasta tõele. Kostja ja H Gi sõnumivahetus ei tõenda, et kostja kohustus H Gile tagasi maksma laenu ja tegema seda vastavalt H Gi ja pangavahelisele lepingule ja maksegraafikule. Hagejad ei ole tõendanud kostja poolt maksete tegemist vastavalt maksegraafikule kuni 07.07.2020. Hagejad ei ole tõendanud intressikokkuleppe sõlmimist. Ülesütlemisavaldusest ei ole aru saada, mis ajast on ülesütlemine toimunud ning kuidas on väidetav võlg kujunenud. Hagejad ei ole selgitanud, kuidas on kostjal kohustus põhinõudena tagastada 8121,96 eurot, kui hageja enda väidete kohaselt kandis H G kostjale üle üksnes 8796 eurot (dtl 39-43). Isegi kui hagejate väited vastaksid tõele ja H G ja kostja oleksid sõlminud laenulepingu samadel tingimustel kui H G sõlmis väikelaenulepingu AS-iga xxx, on põhinõude summa hageja nõutust väiksem, sh väiksem kui 13.02.2024.a. dokumendis vähendatud põhinõue. Lisaks sellele on sel juhul väidetavalt hageja enda selgituste kohaselt põhinõuet tagastatud 1913,04 eurot ning järelikult saaks maksimaalne põhinõue olla 6882,96 eurot (=8796-1913,04) eurot, mitte 7582,96 eurot ning selliselt on valed ka hageja uued 13.02.2024.a. esitatud intressi ja viivisenõuded, sh lisa 2 viivisearvestus, millele kostja esitab vastuväited (dtl 98). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hagejad esitasid 13.02.2024 menetlusdokumendis hagist osalise loobumise avalduse, millega hagejad vähendasid oma põhinõuet 8121,96 eurolt 7582,96 euroni, intressinõuet 212,12 eurolt 159,95 euroni ja viivisenõuet 320,43 eurolt 299,16 euroni. Kostja ei esitanud hagist osalisele loobumisele vastuväiteid. Kohus võtab vastu hagejate hagist loobumise kostja vastu laenusumma 539 eurot, intressi 52,17 eurot ning viivise 21,27 eurot tasumise nõuetes ning lõpetab nimetatud nõuete osas menetluse.
5.Hagejad põhjendavad hagiavaldust väitega, et H G ja kostja on sõlminud laenulepingu. Hagejate koormis on tõendada laenulepingu sõlmimine H Gi ja kostja vahel ning laenulepingu tingimused. Esmalt selgitab kohus välja, kas hagejad on tõendanud laenulepingu sõlmimise. H G on saatnud kostjale 19.12.2018 kell 14:33 e-kirja, mille pealkiri on „Väikelaen???“ (dtl 8). Ekirjast nähtuvalt on H G osundanud millegi leidmisele ning edastanud kostjale veebilingi xxxx. Kostja on H Gile saatnud vastuseks 19.12.2018 kell 14:58 e-kirja, milles on märgitud järgmist: „[---] see summa on nati väike, vaja oleks 14 500-15 000 minimaalselt“ [---] „Viimane sobiks eriti hästi kui Sina oled nõus laenu taotlema ja mina annan tagatiseks maja. Mul ju aktsepteeritavad sissetulekud puuduvad: (Samas olen kindel, et kõik saab korralikult tagasi makstud (nagu Sinu poolt mulle tehtud lühiajalised laenud). [---] Samas kui kuskilt laenu ei saa, siis tekib mul küll probleeme selle arve tasumisega [---]“ (dtl 9). Kohtu hinnangul nähtub kostja 19.12.2018 e-kirjast tema vajadus saada laenu, mida kinnitab kostja viide probleemide tekkimisele arve tasumisega. Samuti nähtub kostja 19.12.2018 e-kirjast, et kostja peab laenuvajaduse lahendamise abinõuks laenu võtmist H Gi poolt. See nähtub kostja reaktsioonist H Gi 19.12.2018 e-kirjale („summa on nati väike“) ning sellest, et kostja on pidanud eriti sobivaks, kui H G on nõus laenu taotlema. H Gi 19.12.2018 kell 14:33 e-kirjast nähtub kostjale veebilingi 4 (9)
saatmine, millest nähtuvad sõnad „xxx“ ja „väikelaen“ (dtl 8). H G on saanud 19.12.2018 kell 15:30 AS-ilt xxx laenupakkumise laenusummale 10 000 eurot (dtl 47). H G on 19.12.2018 kell 17:55 ekirjas AS-ile xxx avaldanud, et tema tegelik laenuvajadus on suurem (dtl 46). Kohus leiab, et H Gi ja AS-i xxx peetud e-kirjavahetusest nähtub, et H Gi käitumine on kooskõlas H Gi ja kostja ekirjavahetusest nähtuva kostja laenuvajadusega ning kostja sooviga saada laenu suuremas summas kui 10 000 eurot. H G ja AS xxx sõlmisid 19.12.2018 väikelaenulepingu nr xxx, mille kohaselt sai H G laenu 10 000 eurot intressimääraga 11,9% aastas laenu tagastamise tähtpäevaga 10.01.2025 (dtl 10). Laen tuli tagastada igakuiste osamaksetega, mille tasumise tähtpäev oli iga kuu 10. päev ning mille suurus oli 210,58 eurot (v.a 10.02.2019 tasumisele kuulunud 292,69 eurot ning 10.01.2025 tasumisele kuulunud viimane osamakse 210,57 eurot) (dtl 11). Kohus leiab, et väikelaenulepingu sõlmimine ja väikelaenulepingu tingimused on tõendatud lepingudokumendiga. H Gi pangakonto väljavõte ajavahemiku 20.12.2018 kuni 31.12.2018 kohta tõendab, et H G on saanud 20.12.2018 AS-ilt xxx 19.12.2018 laenulepingu alusel (sellele viitab makse selgitus „xxx“) 10 000 eurot (dtl 18). Samuti tõendab pangakonto väljavõte, et 20.12.2018, 21.12.2018 ja 22.12.2018 on H G teinud kostjale rahaülekanded kogusummas 8796 eurot (dtl 18). Kohtu hinnangu tõendavad 19.12.2018 väikelaenuleping ja pangakonto väljavõte koosmõjus, et H G tegi kostjale rahaülekande AS-iga xxx sõlmitud laenulepingu alusel saadud laenusumma arvel. H Gi pangakonto xxx (Swedbank) väljavõtetega on tõendatud, et kostja on tasunud H Gi pangakontole 3136,70 eurot järgmiselt: 09.04.2019 188,58 eurot, 09.05.2019 210,58 eurot, 05.06.2019 210,58 eurot, 04.07.2019 210,58 eurot, 05.08.2019 210,58 eurot, 05.09.2019 210,58 eurot, 05.10.2019 210,58 eurot, 05.11.2019 210,58 eurot, 05.12.2019 210,58 eurot, 05.01.2020 210,58 eurot, 07.02.2020 210,58 eurot, 05.03.2020 210,58 eurot, 06.04.2020 210,58 eurot, 05.05.2020 210,58 eurot ja 05.06.2020 210,58 eurot (dtl-d 73-81). Hageja M Gi pangakonto xxx (Swedbank) väljavõttega on tõendatud, et kostja tasus M Gi pangakontole 07.07.2020 210,58 eurot (dtl 20). Hagejad on esitanud tõendina arvutiekraani foto Skype’i suhtlusprogrammis sisalduvate sõnumite kohta 24.11.2019 seisuga (dtl 112). Kohus arvestab sellega, et kostja ei ole tõendi ehtsust ja usaldusväärsust vaidlustanud ega eitanud fotolt nähtuva suhtluse toimumist. H Gi ja kostja vahelise Skype’i suhtluse kohta tehtud fotost nähtuvalt on H G ja kostja pidanud 24.11.2019 vestluse, milles osaline M on saatnud järgmise sisuga sõnumeid: „[---] Olen kohusetundlikult iga kuu Sulle vajamineva summa üle kandnud. [---] Näib, et see laen oli minu jaoks suur viga, aga Sina said teene eest 700 euri... kah papp ju [---] Tagasi maksan praegu graafiku järgi, nii nagu pank [---]“ (dtl 112). Vestluse teine osaline on avaldanud, et „laen oli viga loomulikult“. Kohus leiab, et kostja on osundanud kostja ja H Gi vahelisest 24.11.2019 suhtluses H Gile igakuiste maksete tegemisele graafiku järgi, nii nagu pank. Samuti on nii kostja kui ka H G osundanud laenule. Kohtu hinnangul nähtub 24.11.2019 suhtlusest, et poolte hinnangul on nende vahel sõlmitud laenuleping. Kohus tuvastas eelnevalt, et H G tegi laenutaotluse kostja soovil. Kohus tuvastas, et H G maksis kostja soovil sõlmitud laenulepingu alusel saadud laenusumma arvel kostjale kokku 8796 eurot. Kohus tuvastas, et kostja on tasunud H Gi pangakontole regulaarselt 210,58 euro suuruseid rahasummasid, mille suurus vastab H Gi ja AS-i xxx vahelise väikelaenulepingu maksegraafiku alusel tehtava igakuise makse suurusele. Kõiki tõendeid ja kostja ning H Gi tuvastatud tegusid koosmõjus arvestades leiab kohus, et hagejad on tõendanud H Gi ja kostja vahel laenulepingu sõlmimise, mille alusel andis H G kostjale üle 8796 eurot ning kostja tasus regulaarselt H Gile osamakseid, millest enamiku suurused olid võrdsed H Gi ja AS-i xxx vahelise väikelaenulepingu maksegraafiku alusel tehtava igakuiste maksete suurustega (v.a 09.04.2019 makse, mille suurus oli 188,58 eurot).
5 (9)
Kostja on põhjendanud oma vastuväiteid hagile sellega, et H G võttis laenu sõiduki soetamiseks. H G on 19.12.2018 kell 17:55 e-kirjas AS-ile xxx põhjendanud oma finantsvajadust sooviga osta kasutatud ekskavaator. Kohtu hinnangul ei lükka H Gi avaldatu ümber kohtu järeldust selle kohta, et H G esitas laenutaotluse kostja laenuvajaduse tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et H G kasutas saadud laenu sõiduki või ekskavaatori ostmiseks. Maksekorraldustega on tõendatud AS-ilt LHV Pank saadud laenusumma arvel kostjale rahaülekannete tegemine. Kohus on tõendeid koosmõjus hinnates seisukohal, et H G ei avaldanud e-kirjas laenusumma kasutamise otstarbe kirjeldamisega oma tegelikku tahet. Seetõttu ei lükka e-kiri ümber hagejate avaldatut, mille kohaselt soovis kostja, et H G võtaks kostja huvides laenu.
6.Hagejad põhjendavad hagiavaldust väitega, et H G ja kostja sõlmitud laenulepingust tulenevad õigused ja kohustused on üle läinud hagejatele kui H Gi pärijatele. Hagejad on esitanud pärimisõiguse tõendamiseks Tallinna notari xxx 04.09.2020 tõestatud pärimistunnistuse, mis on registreeritud notari ametitegevuse raamatu registrinumbri xxx all (dtl 6). Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad on võrdsetes osades 01.07.2020 surnud H Gi pärijad. Seetõttu ei vaja väite eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Pärimisseaduse (PärS) § 2 ls 1 kohaselt on pärand pärandaja vara. PärS § 4 lg 1 kohaselt läheb pärandi avanemisel pärand üle pärijale. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hagejad on tõendanud H Gi ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekut PärS § 4 lg 1 alusel hagejatele. Seetõttu on hagejatel õigus nõuda laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmist.
7.Hagejad põhjendavad hagiavaldust väitega, mille kohaselt leppisid H G ja kostja kostjale üleantava laenusumma suuruseks kokku 9496 eurot, millest 700 eurot on lepingutasu. Hagejad soovivad tõendada lepingutasu kokkulepet Skype’i suhtlusprogrammis sisalduvate sõnumitega 24.11.2019 seisuga (dtl 112). H Gi ja kostja vahelise Skype’i suhtluse kohta tehtud fotost nähtuvalt on H G ja kostja pidanud 24.11.2019 vestluse, milles osaline M on saatnud järgmise sisuga sõnumeid: „ [---] Näib, et see laen oli minu jaoks suur viga, aga Sina said teene eest 700 euri... kah papp ju [--]“ Kostja viitab H Gi ja kostja vestluses sellele, et H G on saanud teene eest 700 eurot. Vestluses ei sisaldu teavet selle kohta, millise konkreetse teene eest H G 700 eurot sai ning kuidas 700 euro tasumine toimus. Vestlusest ei nähtu teavet poolte kokkuleppe kohta, mille kohaselt annab H G kostjale laenu 9496 eurot ning laenusumma väljamaksmisel arvab sellest maha tasu 700 eurot. Hagejate väiteid ei kinnita ka ülejäänud tõendid koosmõjus. Poolte esitatud tõenditest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud kostjale antava laenusumma suuruses 9496 eurot või vähemalt arutanud kostjale antava laenusumma suurust 9496 eurot. Kohus leiab, et hagejad ei ole tõendanud kokkulepet laenusumma suuruse 9496 eurot kohta ning selle kohta, et laenusumma väljamaksmisel arvab H G sellest maha tasu 700 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et H G ja kostja sõlmisid laenulepingu, mille alusel andis H G kostjale üle 8796 eurot. Kuivõrd pooled ei ole tõendanud poolte kokkulepet teistsuguse laenusumma osas, loeb kohus H Gi pangakonto väljavõttega tõendatud laenusumma suuruseks 8796 eurot.
8.Hagejad on põhjendanud hagiavaldust väitega, et kostja kohustus tagastama laenu ja tasuma H Gile intressi samadel tingimustel, milles leppisid kokku H G ja AS xxx. Kohus tuvastas eelnevalt, et H G andis kostjale laenu 8796 eurot. Kohus luges eelnevalt tõendatuks, et kostja on teinud regulaarseid makseid suurusega 210,58 eurot H Gi pangakontole ning maksete enamuse suurus on võrdne H Gi ja AS-i xxx vahelise väikelaenulepingu graafikujärgse osamaksega. Kohtu hinnangul ei nähtu poolte esitatud tõenditest H Gi ja kostja kokkulepet nendevahelisele laenulepingule intressi kohaldamise (sh intressimäära) kohta. H Gi ja AS-i xxx vahelise väikelaenulepingu intressimäära 11,9% aastas kohaldumine ei nähtu kostja käitumisest, sest kostja ei ole teinud H Gile tagasimakseid, mille suurus on arvestatud laenusumma 8796 eurot ja intressimäära 6 (9)
11,9% aastas järgi. Kui võtta aluseks laenusumma suurus 8796 eurot, intressimäär 11,9% aastas ning osamaksete arv 72 (nagu H Gi ja AS-i xxx vahelise väikelaenulepingus), ei ole igakuise tagasimakse suurus mitte 218,58 eurot, vaid ligikaudu 171,51 eurot annuiteetgraafiku korral. Seega ei tõenda kostja poolt regulaarsete maksete suurusega 210,58 eurot tegemine H Gi pangakontole H Gi ja kostja kokkulepet rakendada pooltevahelisele laenusuhtele intressimäära samas ulatuses, milles leppisid kokku H G ja AS xxx. H Gi ja kostja vahelise Skype’i suhtluse kohta tehtud fotost nähtuvalt on kostja 24.11.2019 avaldanud, et maksab praegu graafiku järgi, nii nagu pank (dtl 112). Sõnumist nähtub kostja tahe teha H Gi ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu alusel makseid, mille suurus vastab H Gi ja AS-i xxx vahelise väikelaenulepingu graafikujärgse osamakse. Kostja sellekohast tahet kinnitab ka kostja tegevus. Kohtu hinnangul ei sisalda sõnum teavet selle kohta, kas ja millist intressimäära pooltevahelisele laenusuhtele kohaldatakse või millise osa tagasimakse suurusest moodustab intress. Kohtu hinnangul tõendab kostja poolt H Gile osamaksete tegemine ja kostja ning H Gi 24.11.2019 suhtlus, et pooled olid kokku leppinud laenu tagastamises osade kaupa. Kohus leiab, et hagejad ei ole tõendanud H Gi ja kostja vahelisele laenusuhtele intressi kohaldamist, intressimäära suurust, intressi tasumise tingimusi ning laenu tagastamise tähtaega.
9.Hagejad on 05.01.2021 teinud laenulepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, mida hagejad põhjendavad 2020.a augusti, septembri, oktoobri, novembri ja detsembri maksegraafikujärgsete maksete tegemata jätmisega (dtl-d 21-23). Kostja on saatnud 07.01.2021 hagejate lepingulisele esindajale e-kirja, mille pealkirjarealt nähtuvalt on see saadetud vastusena ülesütlemisavaldusele (dtl 24). Kohus tuvastas eelnevalt, et H G ja kostja leppisid kokku laenu tagastamises osade kaupa. Pooled ei vaidle selle üle, et pärast 07.07.2020 ei ole kostja tasunud hagejatele raha. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja väide eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). VÕS § 399 lg 1 p 1 sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 195 lg 1 sätestab, et lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 ls 1 sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kostja on leidnud, et ülesütlemisavaldusel puuduvad õiguslikud tagajärjed. Kohus leiab, et laenulepingu ülesütlemisel on esinenud nii formaalsed kui ka materiaalsed ülesütlemise eeldused, mistõttu on ülesütlemisavaldusel õiguslikud tagajärjed. Kostja oli jätnud täitmata laenu osadena tagastamise kohustuse ega olnud tasunud laenu kauem kui kolm kuud (ülesütlemise materiaalne eeldus) Seetõttu oli hagejatel õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Hagejad on teinud ülesütlemisavalduse ning kostja on selle hiljemalt 07.01.2021 kätte saanud (ülesütlemise formaalsed eeldused). Eeltoodust tulenevalt on hagejad H Gi ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu alates 07.01.2021 üles öelnud ning neil on õigus nõuda laenu tagastamist. Laenusumma tagastamise nõue muutus eeltoodut arvestades 07.01.2021 sissenõutavaks.
10.Hagejad on avaldanud, et kostja on tasunud H Gi ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu alusel H Gile ja M Gile 3347,28 eurot. Kohus loeb maksete tegemise tõendatuks H G pangakonto xxx (Swedbank) väljavõtetega (dtl-d 73-81) ja M Gi pangakonto xxx (Swedbank) väljavõttega (dtl 20). Hagejad nõuavad kostjalt laenusumma 7582,96 eurot tasumist (dtl 60). Hagejad on põhjendanud hagiavaldust väitega, et kostja tasutud 3347,28 eurost 1913,04 eurot on tagastatud laenusumma ning 1434,24 eurot tasutud intress (dtl-d 65-66). Kostja ei ole kohtule avaldanud, millisel õiguslikul alusel on H G kostjale teinud ülekandeid summas 8796 eurot. Kostja ei ole kirjeldanud enda ja H Gi vahelise õigussuhte sisu. Kohus on kostjale selgitanud õigust välja tuua asjaolud, millest nähtub H Gi ja kostja 7 (9)
vahelise õigussuhte alus ja sisu. Kostja ei ole selliseid asjaolusid välja toonud ega tõendanud. Kostja ei ole esitanud ega tõendanud vastuväiteid, mille kohaselt on hagejad kostja tasutud raha arvel lugenud laenusumma tasutuks üksnes osaliselt. Kostja on üldsõnaliselt vaielnud vastu laenusumma tagastamise nõudele ning leidnud, et selle suurus saab maksimaalselt olla 6882,96 eurot (dtl 98). Kohus juhindub asja lahendamisel poolte avaldatust (TsMS § 4 lg 2 ja § 5 lg 1). Kohus tuvastas eelnevalt, et H G andis kostjale laenu 8796 eurot. Hagejad on avaldanud, et kostja on tagastanud laenusumma 1913,04 eurot. Kostja ei ole tõendanud laenusumma suuremas ulatuses tagastamist ega esitanud vastuväidet, mille kohaselt tuleb kogu kostja tasutud raha arvel lugeda täidetuks laenusumma tagastamise nõue. Eeltoodut arvestades on laenusummast tagastamata 6882,96 eurot (8796-1913,04=6882,96). Kohus rahuldab hagiavalduse laenusumma 6882,96 eurot tagastamise nõudes ning mõistab kostjalt hagejate kasuks välja laenusumma 6882,96 eurot. Kohus jätab hagiavalduse laenusumma 700 eurot tasumise nõudes rahuldamata.
11.Hagejad nõuavad kostjalt intressi 159,95 eurot tasumist. Kohus leidis eelnevalt, et hagejad ei ole tõendanud intressikokkulepet, sh intressimäära suurust. Seetõttu on intressinõue põhjendamatu. Kohus jätab hagiavalduse intressi tasumise nõudes rahuldamata.
12.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesolevaseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagejad nõuavad kostjalt põhinõudelt 7582,96 eurot ajavahemiku 21.01.2021 kuni 19.07.2021 arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise 299,16 eurot tasumist. Kohus tuvastas eelnevalt, et tagastamata laenusumma suurus on 6882,96 eurot. Seega on hagejatel õigus nõuda kostjalt viivise tasumist laenusumma 6882,96 eurot tasumisega viivitamise korral. Põhinõudelt 6882,96 eurot arvestatud VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses viivis ajavahemiku 21.01.2021 kuni 19.07.2021 eest on 271,55 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise 271,55 eurot tasumise nõudes ning mõistab kostjalt hagejate kasuks välja viivise 271,55 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse viivise 27,61 euro tasumise nõudes. Hagejad nõuavad alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni kindlas summas ning alates otsuse tegemisest protsendina põhinõudelt arvestatud viivise tasumist. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagejad nõuavad kostjalt viivise tasumist alates hagi esitamisest 20.07.2021 kuni põhinõude tasumiseni. Hagejad ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et neil on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja viivise põhinõude 6882,96 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 20.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 6611,41 eurot (põhinõue 6882,96 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 271,55 eurot = 6611,41 eurot).
13.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
8 (9)
14.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus lõpetas menetluse laenusumma 539 eurot, intressi 52,17 eurot ning viivise 21,27 eurot tasumise nõuete osas hagist osalise loobumise tõttu. Hagejad ei loobunud hagist põhjusel, et kostja on nõude rahuldanud. Seetõttu esineb alus jaotada menetluskulud TsMS § 168 lg 4 järgi. Hagist osalisel loobumisel ei kohaldu TsMS § 363 lg 2. Kohus jätab kostja kanda menetluskulud vastavalt hagist loobumise ulatusele. Hagejad esitasid hagiavalduse hagihinnaga 9304,27 eurot. Pärast hagiavalduse osalist loobumist menetlusse jäänud hageja nõuetelt arvestatud hagihind on 8648,71 eurot. Eeltoodut arvestades loobusid hagejad hagiavaldusest 7,05% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud hagejate kanda 7,05% ulatuses. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt ning mõistis kostjalt hagejate kasuks välja 7154,51 eurot. Hagejad on avaldanud, et nad pakkusid kostjale kompromissi sõlmimist esmalt tingimusel, et kostja tasub hagejatele 7000 eurot. Seejärel pakkusid hagejad kostjale kompromissi sõlmimist tingimusel, et kostja tasub hagejatele 6000 eurot. Kostja keeldus kompromissi sõlmimisest (dtl 72). Kostja ei ole vastu vaielnud hagejate väidetud kompromissiettepanekute tegemisele ning sellele, et kostja nendega ei nõustunud (dtl 99). Kohus leiab, et kohus on hagiavalduse rahuldanud sellesarnases ulatuses, milles hagejad pakkusid kostjale kompromissi. Kohus jätab seetõttu ülejäänud menetluskulud, see on 92,95% menetluskuludest, kostja kanda, kes ei nõustunud hagejate pakutud kompromissiga.
Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.