Aktiva Finance Group OÜ hagi T.N.u (N.) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3919,23 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja T.N. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Mõista T.N.ult (N.) Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja T.N.u ja Placet Group OÜ vahel 13.08.2021 sõlmitud tarbijakrediidikontolepingust nr KK3705940 ja selle muutmise lepingutest tulenev põhivõlgnevus 2363,27 eurot ja intress 24,79 eurot.
3.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi T.N.u vastu intressi 245,12 euro, sissenõudmiskulu 50 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 436,06 euro väljamõistmiseks.
4.Välja mõista T.N.ult Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses arvestatuna võla põhiosalt (s.o 2363,27 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni põhinõude tasumiseni.
5.Menetluskulud jätta 77,16% ulatuses T.N.u kanda ja 22,84% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 715 eurot (455 eurot riigilõiv + 240 eurot õigusabikulud + 20 eurot 1(7)
maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu), millest 551,69 eurot mõista T.N.ult Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.
7.Väljamõistetud menetluskuludelt on T.N. kohustatud tasuma Aktiva Finance Group OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
9.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
10.Toimetada kostjale käesolev tagaseljaotsus avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõikele 12.
11.Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 08.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T.N.ult (N.; kostja) 3014,95 euro saamiseks. Kohus tegi 10.11.2023 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 05.12.2023 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus andis 08.12.2023 hagejale tähtaja nõuetekohase hagi esitamiseks.
2.Hageja esitas 09.01.2024 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevus 2363,27 eurot, intress 245,12 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja 2(7)
sissenõutavaks muutunud viivis 436,06 eurot. Samuti edasiulatuv viivis alates 01.01.2024 kuni põhinõude 2363,27 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 34,9% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise ja kohustada kostjat tasuma hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.
KOHTUOTSUSE SELGITUSED
2.Maakohus võttis 01.05.2024 määrusega hagi menetlusse ning toimetas menetlusdokumendid kostjale posti teel õe kaudu kätte 29.06.2024. Vastuse esitamise tähtaeg oli 15.07.2024. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ega ole seda teinud ka praeguse kohtuotsuse koostamise ajaks.
3.Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, 3-2-1-12914, p 11 kolmas lõik).
4.Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1 ja § 444 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine.
5.TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 216-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).
6.Vaidlust ei ole, et Placet Group OÜ ja kostja vahel on 13.08.2021 sõlmitud tarbijakrediidikontoleping nr KK3705940 ja selle muutmise lepingud. Kostjale võimaldati krediiti summas kuni 2800 eurot. Kostja kasutas krediiti lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 30.06.2023 summas 2363,27 eurot. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud krediidilepingust VÕS § 401 mõistes. VÕS § 401 lg 1 järgi krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, st vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5).
7.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul
3(7)
tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt omaksvõetud asjaoludel on kostja olnud maksetega viivituses alates 15.04.2023 osamaksest kuni ülesütlemiseni s.o 30.06.2023 kolme järjestikuse maksega. 15.06.2023 on laenuandja edastanud kostjale teate lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmiseks 29.06.2023. Laenuandja ütles lepingu üles 30.06.2023 ning loovutas nõude hagejale 04.07.2023.
8.Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (EKo 05.03.2020, C‐679/18, p 46; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 13).
9.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.
10.Käesoleval juhul ei tuvastanud kohus, et krediidiandja oleks nõuetekohase hoolsusega hinnanud kostja krediidivõimet. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku
4(7)
laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab tõendama krediidiandja. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Hageja on selgitanud, et laenutaotluse otsus oli positiivne kostja isiku samasuse tuvastamise, krediidianalüüsi ja laenuandja poolt analüüsitud kostja pangakonto väljavõtte alusel. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud kostja kontoväljavõtte alusel, mille kohaselt oli kostja ühe kuu keskmine sissetulek 750 eurot kuus ja väljaminekud 453,80 eurot ning kostjale jääb raha reservi vähemalt 237,30 eurot. Kohtule on esitatud kostja pangakonto väljavõtted, millest nähtuvad, et hageja sissetulekuteks on muuhulgas ka laenumaksed Bondora AS-ilt summas 6500 eurot (23.02.2022) ja 4000 eurot (14.06.2022). Eeltoodu põhjal oleks algne võlausaldaja pidanud jõudma järeldusele, et kostjal on juba suur laenukohustus ja kostja võib sattuda makseraskustesse. Krediidianalüüsis on finantskohustustena toodud välja üksnes kohustused Placet Group OÜ ees kokku 1200 eurot. Kuigi algne võlausaldaja on nõudnud laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist ja koostanud selle kohta analüüsi, siis ei ole algne võlausaldaja täitnud nõuetekohase hoolsusega kostja krediidivõimelisuse hindamise kohustust. Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe millised on tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe, VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause, RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 18 ja 20). Esitatud pangakonto väljavõtte ja krediidianalüüsi alusel on kohus seisukohal, et algne võlausaldaja ei ole piisava hoolsusega kontrollinud kostja krediidivõimekust jättes kostja kohustused Bondora AS ees tähelepanuta. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus VÕS § 4034 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära.
11.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) oli intress 0,00% alates lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2023. Alates 01.01.2023 on intressimäär 2,5%. Seega tuleb kostjal tasuda intressi 24,79 eurot perioodi 01.01.2023-30.06.2023 eest. Eeltoodust tulenevalt on kostjal tagastamata laenusumma 2363,27 eurot ja intressi 24,79 eurot tagasimaksmise kohustus, mistõttu jätab kohus rahuldamata hageja sissenõudmiskulud (50 eurot).
12.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtupraktika kohaselt on viivist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (TlnRnKo 27.01.2023, 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ei ole ta
5(7)
saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 436,06 eurot tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Samas mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest. Kokku rahuldab kohus seega hagi 77,16% ulatuses – (2363,27+24,79) / (2363,27 + 245,12 + 50 + 436,06) / 100).
13.Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
14.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
14.1.Hageja on taotlenud mõista välja tsiviilasja menetluskulud, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 455 eurot ning õigusabikulud 358 eurot (sh käibemaks). Lisaks palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
14.2.Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 358 eurot olulises osas ülepaisutatud. Kohus peab usutavaks, et sellise hagi koostamiseks kulus 2 tundi, kuid põhjendamatu on lepingulise esindaja tunnihind 169 eurot (TsMS § 175 lg 1). Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks ka 170 eurot ilma käibemaksuta, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks
6(7)
120 eurot/tunnis. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 240 eurot (2 h x 120 eurot, ei sisalda ega lisandu käibemaksu).
14.4.Põhjendatud on ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 116,08 eurot ja hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 338,92 eurot, kokku 455 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.
14.5.Hageja menetluskulud kokku on 715 eurot (455 eurot riigilõiv + 240 eurot õigusabikulud + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu). Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).
14.6.Kohus rahuldas hagi osaliselt, 77,16% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 551,69 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.
15.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.