AS ÜHISTEENUSED hagi D.T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
86,59 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS ÜHISTEENUSED, registrikood 11052490, lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, epost: [email protected] Kostja: D.T., isikukood xxxxxxxxxxx
Asja lahendamise viis
xxxxxxxxxxx,
e-post:
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS ÜHISTEENUSED hagi D.T. vastu.
2.Välja mõista D.T.elt (T., isikukood xxxxxxxxxxx) AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) kasuks leppetrahvi nõude nr xxxxxxxxxxx osas põhivõlgnevus 40 eurot, sissenõudekulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.03.2021 kuni 25.07.2024 eest 13,05 eurot, s.o kokku 83,05 eurot.
3.Mõista D.T.elt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja viivis VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna tasumata põhinõudelt (s.o 40 eurot) alates 26.07.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsuse resolutsiooni ps 2 nimetatud viivise summaga mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus (s.o 40 eurot).
5.Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 320 eurot ning mõista nimetatud summa D.T.elt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja.
2-24-107401
6.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud
1.TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse lihtmenetluses ning märgib kohtuotsuse kirjeldava osa lühidalt.
2.AS ÜHISTEENUSED esitas 21.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 79,36 euro saamiseks. Kohus tegi 22.02.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Nõue anti üle Pärnu Maakohtu menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Pärnu Maakohus kohustas hagejat 11.03.2024 määrusega esitama hagi ja tasuma täiendavat riigilõivu.
4.Hageja esitas Pärnu Maakohtule 09.04.2024 hagiavalduse D.T. vastu põhivõlgnevuse 40 euro, sissenõudekulu 30 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 11,59 euro ning edasiulatuva viivise nõudes. Hagi kohaselt kostja parkis sõiduauto 04.03.2021 AS Ühisteenused poolt parkimist opereeritavas eraparklas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mille eest määras hageja leppetrahvi summas 40 eurot. Kostja leppetrahvi tähtajaks s.o 18.03.2021 ei tasunud. Hageja nõuab kostjalt viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast s.o 19.03.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni s.o 09.04.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras summas 11,59 eurot.
2-24-107401
5.10.04.2024 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates.
6.Kostja esitas 16.04.2024 e-kirjaga aegumise vastuväite, kus märgib, et parkimistrahv on rohkem kui 3 aastat vana ning ta ei kavatse maksta mitte midagi. Sisulisi vastuväiteid kostja hagile ei esitanud.
7.Hageja esitas 26.04.2024 seisukoha, milles märgib, et leppetrahvi nõue aegub 3 aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest (TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1). Leppetrahv xxxxxxxxxxx oli tehtud 4.03.2021, kuid sissenõutavaks muutus alles 14 päeva hiljem, st 19.03.2021. Aegumist tuleb hakata lugema päevast, mil leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks, käesoleval juhul alates 19.03.2021. Seega aegub nõue 19.03.2024 ehk 3 aasta pärast sissenõutavaks muutumisest. Hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 21.02.2024 st enne nõude aegumist. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt, Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 punkti 3 kohaselt, hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Seega nõue ei ole aegunud.
8.Kohus andis kostjale hageja esitatu osas seisukoha esitamiseks tähtaja s.o 04.06.2024, kuid kostja vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
9.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016 3-2-1-23-16, p 16).
10.TsMS § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
11.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja e-kirjaga, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.Kohus leiab, et poolte vahel puudub vaidlus, et sõiduauto registrimärgiga xxxxxxxxxxx kuulub kostjale. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et nimetatud sõiduk oli pargitud 04.03.2021 Xxxxxxxxxxx kinnistule ning et ta ei oleks leppetrahvinõuet kätte saanud. Tegemist on tasulise parklaga. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks parkimise eest tasunud või oleks talle määratud leppetrahvi tasunud.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja õigus leppetrahvi nõuda tuleneb parkimistingimustest, mille kohaselt lepingu rikkumisel kohustub sõidukijuht tasuma operaatorile leppetrahvi kuni 57 eurot. Kostja ei väida, et hagejal ei oleks õigus kostjalt leppetrahvi nõuda.
14.Kostja esitas nõudele aegumise vastuväite. Kohus kontrollib, kas hageja nõue võib olla aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 142 lg 1 on sätestatud, et õigus nõuda
2-24-107401 teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Vastavalt TsÜS §-le 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Seega leppetrahvi nõude puhul tuleb aegumistähtaega arvestada TsÜS § 147 lg 1 esimese lause järgi alates nõude sissenõutavaks muutumisest. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt tuleb aegumist hakata lugema leppetrahvinõude sissenõutavaks muutumisest. Leppetrahv xxxxxxxxxxx oli tehtud 04.03.2021, mis muutus sissenõutavaks leppetrahvi tasumise tähtaja möödumisel, s.o 14 päeva hiljem leppetrahvi tegemisest ehk 19.03.2021. Seega aeguks nõue TsÜS § 146 lg 1 alusel 3 aasta pärast sissenõutavaks muutumisest ehk hiljemalt 19.03.2024. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 punkti 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Hageja esitas kohtule 21.02.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille esitamisega nõude aegumine peatub. Eeltoodust tulenevalt on hagiavalduses esitatud nõude aegumine peatunud alates 21.02.2024 ning hageja leppetrahvinõue xxxxxxxxxxx kostja vastu ei ole aegunud.
15.Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 04.03.2021 leppetrahvist xxxxxxxxxxx tuleneva nõude 40 euro tasumist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 40 eurot.
16.Hagiavaldusest ning viiviseraportist tulenevalt nõuab hageja kostjalt põhinõudelt 40 eurot VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud ulatuses viivise 11,59 euro tasumist, mis on arvestatud ajavahemiku 19.03.2021 (s.o leppetrahvi sissenõutavaks muutumise päevast) kuni 09.04.2024 (s.o hagiavalduse esitamise kuupäevani) eest. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja 40 euro tasumise nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks leppetrahvi xxxxxxxxxxx maksetähtpäevale järgnevast päevast, s.o 19.03.2021. Seega on hagejal õigus nõuda ajavahemiku 19.03.2021 kuni 09.04.2024 eest viivise tasumist. Hageja esitatud viivisenõue vastab viivitatud päevade arvule (viivitatud päevi kokku 1118) ning VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud viivisemäärale. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et poolte vahel on kokkulepe viivise tasumise kohustuse puudumise kohta. Seetõttu on hagiavaldus viivise tasumise nõudes põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 19.03.2021 kuni 25.07.2024 eest 13,05 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna tasumata põhinõudelt (s.o 40 eurot) alates 26.07.2024 kuni
2-24-107401 põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud viivise summaga mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus (s.o 40 eurot).
17.Vastavalt VÕS §-le 1132 lg 2 p 1 võib pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi xxxxxxxxxxx sissenõudmiskulude 30 euro hüvitamist. Kostja nimetatud nõudele vastuväidet esitanud ei ole. Seega rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu sissenõudmiskulude 30 euro hüvitamise osas.
18.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
19.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
20.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
21.Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
22.Hageja 09.07.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot (2 h x 169= 338 eurot ilma km). Esindaja tunnitasu on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tasu koosneb: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule. Menetluskulude nimekirja kohaselt on nimetatud toimingute tegemiseks kulunud 2 tund. Hageja lepinguline esindaja on esitanud menetluskulude nimekirjas kinnituse, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal TsMS § 176 lg 10 alusel õigus arvestada käibemaksutagastusega. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 200 euro ulatuses. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud, kuid tunnitasu määr on põhjendamatult suur. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on lepingulise esindaja tasu suuruseks 169 eurot tunnis. Kohtu hinnangul tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli vähese õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus ei ole tavaliselt suur ning vaidlusküsimused ei ole õiguslikult keerukad. Kohus peab seega põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja tasu suuruseks 100 eurot tunnis. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on hageja lepingulise esindaja kulud 200 eurot (õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg 2 tundi x tunnitasu 100 eurot = 200 eurot). Hageja taotleb lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 euro väljamõistmist. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484 alusel
2-24-107401 on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 100 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 320 eurot (100+20+200), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.
23.Kostjal menetlusest nähtuvalt kulusid tekkinud ei ole.
24.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist.
25.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.