Pankrotiõigus

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pankrotiavalduse menetluse lõpetamise määruse peale võivad esitada määruskaebuse võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg 2). Võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, võib menetluse lõpetamise kohta tehtud määrusele esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 7). Ajutise pankrotihalduri tasu osas võivad käesolevale määrusele esitada määruskaebuse võlgnik ja ajutine pankrotihaldur 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (PankrS § 23 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Osaühing TIMARI Puit (likvideerimisel) likvideerija esitas 01.04.2024 kohtule avalduse Osaühing TIMARI Puit (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis 12.04.2024 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas Osaühing TIMARI Puit (likvideerimisel) ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Ajutine pankrotihaldur esitas 14.05.2024 kohtule kirjaliku aruande võlgniku varade ja kohustuste kohta ning arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja, et võlgnikul puudub teadaolev vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, sh puudub vara edasiste pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku teadaolevad kohustused kokku on vähemalt 2465,41 eurot. Võlgniku majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole ajutisele haldurile teadaolevalt võimalik. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus § 1 lg 2 ja lg 3 mõttes, sest võlgnik ei ole suuteline tasuma sissenõutavaks muutunud kohustusi ja võlgnikul puudub vara, mis kataks tema kohustused ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juhatuse liige on jätnud seaduses sätestatud tähtaja jooksul maksejõuetusavalduse esitamata. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi. Ajutise halduri hinnangul oleks võimalikud nõuded ka aegunud, kuna võlgnik ei ole aastaid tegutsenud ning oli vahepeal ka kustutatud. Ajutine pankrotihaldur tegi kohtule ettepaneku määrata võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiit, kuna võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohus avaldas 15.05.2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi maksmise teate (PankrS § 30 lg 2). Ükski isik kohtu määratud tähtpäevaks deposiiti ei tasunud. PankrS § 19211 lg 1 alusel tegi kohus maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus andis kohtule 14.06.2024 saadetud vastuses teada, et ei esita ettepanekut algatada Osaühing TIMARI Puit (likvideerimisel) pankrotimenetlus avaliku uurimisena.

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks.

PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Ükski võlausaldaja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks pankrotimenetluse läbiviimiseks ja kulude katteks deposiiti tasunud ning maksejõuetuse teenistus on kohtule teada andnud, et ei kavatse esitada avaldust menetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Arvestades ajutise pankrotihalduri väljaselgitatud andmeid võlgniku vara, kohustuste ja tegevuse kohta, on kohus seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohus leiab, et esineb PankrS § 29 lg-s 1 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Lähtudes PankrS § 29 lg-st 8 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida Osaühing TIMARI Puit kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitada avaldus juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Kohus määrab Osaühing TIMARI Puit dokumentide hoidjaks ajutise halduri ettepanekul võlgniku endise juhatuse liikme Mxxxx Lxxxxxxx (ik 3xxxxxxxxxx). Kohtu seisukoht ajutise pankrotihalduri tasu osas Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata ajutise halduri tasuks 9 tunni eest kokku 1305 eurot (tunnitasuga 145 eurot), millele lisandub käibemaks 22%, s.o 287,10 eurot. Ajutise halduri tasu mõista välja büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ INC Partner (rk 11008111), a/a nr EE662200221024695063. Ajutine haldur palub pankrotimenetluse raugemise korral tasu summas 724,68 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigi vahenditest ja tasu summas 867,42 eurot (sh käibemaks) mõista välja võlgnikult. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). Kui büroo on käibemaksukohustuslane, siis lisandub halduri tasule käibemaks (PankrS § 23 lg 3 ls 2, § 65 lg 11). PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 alusel kehtestatud justiitsministri 01.02.2021 vastu võetud määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg-st 1 tulenevalt, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri tasu suurus on vastavuses tehtud töö mahuga ja kooskõlas PankrS § 29 lõikes 5 kehtestatud ajutise pankrotihalduri tasu määraga. Kohus määrab ajutise halduri tasu summas 1305 eurot, millele lisandub käibemaks 287,10 eurot, kokku 1592,10 eurot. Lähtudes PankrS § 23 lõikest 4 mõistab kohus ajutise pankrotihalduri tasu välja

võlgnikult. Kuna võlgnikul asja materjalidest nähtuvalt vara ajutise halduri tasu maksmiseks puudub, määrab kohus, et ajutise halduri tasu hüvitatakse osaliselt riigi vahenditest. Võttes arvesse riigi vahenditest hüvitatava tasu määra, on ajutise halduri tasu võimalik riigi vahenditest hüvitada 594 eurot (pooltunde 18 x 33 eurot), millele lisandub käibemaks 22%, s.o 130,68 eurot, kokku 724,68 eurot. Riigi vahenditest hüvitatava tasu suurus on kooskõlas PankrS § 23 lg 4 teises lauses sätestatud ülemmääraga, s.t ei ületa Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga ühekordset alammäära, mis alates 01.01.2024 on täistööajaga töötamise korral 820 eurot. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda (PankrS § 150 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.