Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 18.07.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-23-16174/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 18.07.2024
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3052

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. juuli 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-16174

Tsiviilasi

Coop Finants aktsiaseltsi hagi B. B. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

16 814.20 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Coop Finants aktsiaselts (registrikood 12087992, asukoht Maakri tn 30, 10145 Tallinn); hageja lepinguline esindaja M. R. (Maakri 30, 15014 Tallinn, e-post XXX); kostja B. B. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX).

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hageja Coop Finants aktsiaseltsi (registrikood 12087992) hagi kostja B. B.’i (isikukood XXX) vastu võla nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Mõista kostjalt B. B.’ilt (isikukood XXX) hageja Coop Finants aktsiaseltsi (registrikood 12087992) kasuks välja põhivõlgnevus summas 1676.79 eurot ja intress 299.85 eurot.

3.Mõista kostjalt B. B.’ilt (isikukood XXX) hageja Coop Finants aktsiaseltsi (registrikood 12087992) kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 12 177.15 eurot ja intress 881.87 eurot alates osamaksete sissenõutavaks muutumisest järgmiselt:

Maksetähtaeg 15.08.2024 15.09.2024 15.10.2024 15.11.2024 15.12.2024 15.01.2025

Põhiosa (euro) 169.63 169.98 170.34 170.69 171.05 171.41

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2-23-16174 EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata.

Coop Finants AS esitas 15.11.2023 Harju Maakohtule hagi B. B.’i vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võla väljamõistmiseks. Hagiavalduses palub hageja kohtul mõista välja kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 14 544.71 eurot, intress 583.27 eurot, viivis 79.85 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot, viivis lepingujärgses määras ehk 10,9% aastas põhisummalt 14 544.71 eurot alates 16.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni ja riigilõiv 980 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.02.2023 väikelaenulepingu nr L488748, mille alusel sai kostja laenu summas 15 000 eurot. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, ütles hageja lepingu 30.10.2023 üles. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta selgitab hageja, et sise-eeskirjade kohaselt tehakse krediidiotsus laenu väljastamiseks automatiseeritud otsustusalgoritmi (edaspidi otsustusmootor) kasutades. Tuginedes laenutaotluses esitatud andmetele, teostab otsustusmootor automaatsed päringud nii Coop grupi (Coop Pank, Coop Liising ja Coop Finants) finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete andmebaasidesse kui kolmandate osapoolte andmebaasidesse. Laenutaotluses märkis kostja oma tööandjaks aktsiaseltsi Telia Eesti, igakuiseks sissetulekuks 2800 eurot ning igakuiseks finantskohustuseks 700 eurot. Krediidiinfo andmebaasist päriti kostja krediidiskoor, mis oli 0,8 (hageja väljastab krediiti krediidiinfo skooriga kuni 27,9) ning aktiivseid ja hiljutisi maksehäireid ei olnud. EMTA andmetel oli kostjal kehtiv tööleping X AS-ga ning X. EMTA andmetel oli kostja 3 kuu keskmine sissetulek 2891 eurot ning 12 kuu keskmine sissetulek 2936 eurot. Eeltoodud andmetest lähtuvalt tegi otsustusmootori moodul otsuse, et kostja ei lange ühegi riskiprofiili alla, mis annaks aluse laenusumma piiramiseks või laenu väljastamise keelamiseks ning igakuine laenumakse summas 258.09 eurot on kostjale jõukohane. Kohus tegi 20.05.2024 puuduste kõrvaldamise määruse, milles palus hagejal täpsustada hagi alust ning määras selleks hagejale 14-päevase tähtaja. 04.06.2024 esitas hageja hagiavalduse täienduse koos nõude ümberarvestusega. Kostja sai laenu 15 000 eurot, tagasimakse tähtajaga 15.02.2030. Lepingu alusel on kostja teostanud hagejale tagasimakseid kokku summas (lepingutasu 300 eurot + 278.74 + 521.83 + 237.52) 1338.09 eurot. Lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgseks intressimääraks 2,50% aastas. Uue maksegraafiku alusel on kostja seega tasunud täielikult ära 6 osamakset (periood 15.03.2023 – 15.08.2023) ning osaliselt 7nda osamakse (maksetähtpäev 15.09.2023) summas 168.09 eurot (tasuda jäi 26.91 eurot). Arvestades kostja teostatud makseid põhiosa ning seadusjärgse intressi katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 30.10.2023 kehtivalt üles öelduks, kuivõrd selleks hetkeks ei olnud kostja vähemalt kolme osamaksega viivituses. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivse lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel. Vastuse koostamise ja esitamise ajaks ehk 04.06.2024 oleks kostja pidanud hagejale tasuma lisaks osaliselt tasumata jäänud 7ndale osamaksele (tasumata 26.91 eurot) ka osamaksed 8-15 perioodil 15.10.2023 – 15.05.2024 kokku summas (8x195 + 26.91) 1586.91 eurot. Kostja tasumata põhivõla jääk hageja ees on 13 853.94 eurot, millest 1338.58 on muutunud sissenõutavaks maksetähtaegade möödumise tõttu ning 12 515.36 eurot muutub sissenõutavaks tulevikus. Samuti on sissenõutavaks muutunud intressimaksed summas (tasumata jäänud 26.91 eurot + 28.86 + 28.52 + 28.17 + 27.82 + 27.47 + 27.12 + 26.77 + 26.42) 248.06 eurot. Ülejäänud intressimaksed (so osamaksete 16-84 intressimaksed) muutuvad sissenõutavaks tulevikus.

krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; ülesütlemine on toimunud korrektselt, sh on välja toodud järgmised asjaolud (VÕS § 416): tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3. üksteisele järgneva tagasimaksega, tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendava tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist, avaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, pole nõutud krediidi kasutamata jätmise ajale langevat intressi ega kulusid (VÕS § 416 lg 2) ja ÜÜ avaldus on kostja poolt kätte saadud (TsÜS § 69 lg 3 ja RKTKo 2-15-17677/33, p 13); lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;

2-23-16174 − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); − krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7). Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja hagiavalduses väljatoodud selgituste ja tõenditega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt kirjeldanud, millest tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7). Hageja selgitab, et sise-eeskirjade kohaselt tehakse krediidiotsus laenu väljastamiseks automatiseeritud otsustusalgoritmi kasutades. Tuginedes laenutaotluses esitatud andmetele, teostab otsustusmootor automaatsed päringud nii Coop grupi (Coop Pank, Coop Liising ja Coop Finants) finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete andmebaasidesse kui kolmandate osapoolte andmebaasidesse. Laenutaotluses märkis kostja oma tööandjaks aktsiaseltsi Telia Eesti, igakuiseks sissetulekuks 2800 eurot ning igakuiseks finantskohustuseks 700 eurot. Krediidiinfo andmebaasist päriti kostja krediidiskoor, mis oli 0,8 (hageja väljastab krediiti krediidiinfo skooriga kuni 27,9) ning aktiivseid ja hiljutisi maksehäireid ei olnud. EMTA andmetel oli kostjal kehtiv tööleping X AS-ga ning X. EMTA andmetel oli kostja 3 kuu keskmine sissetulek 2891 eurot ning 12 kuu keskmine sissetulek 2936 eurot. Eeltoodud andmetest lähtuvalt tegi otsustusmootori moodul otsuse, et kostja ei lange ühegi riskiprofiili alla, mis annaks aluse laenusumma piiramiseks või laenu väljastamise keelamiseks ning igakuine laenumakse summas 258.09 eurot on kostjale jõukohane. Hageja selgitustest nähtuvalt ei kontrollitud kohustuste suurust, samuti ei küsitud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. 04.06.2024 esitas hageja vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral nõude ümberarvestuse. Kostja sai laenu 15 000 eurot, tagasimakse tähtajaga 15.02.2030. Lepingu alusel on kostja teostanud hagejale tagasimakseid kokku summas (lepingutasu 300 eurot + 278.74 + 521.83 + 237.52) 1338.09 eurot. Lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgseks intressimääraks 2,50% aastas. Uue maksegraafiku alusel on kostja seega tasunud täielikult ära 6 osamakset (periood 15.03.2023 – 15.08.2023) ning osaliselt 7nda osamakse (maksetähtpäev 15.09.2023) summas 168.09 eurot (tasuda jäi 26.91 eurot). Arvestades kostja teostatud makseid põhiosa ning seadusjärgse intressi katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 30.10.2023 kehtivalt üles öelduks, kuivõrd selleks hetkeks ei olnud kostja vähemalt kolme osamaksega viivituses. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivse lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel. Vastuse koostamise ja esitamise ajaks ehk 04.06.2024 oleks kostja pidanud hagejale tasuma lisaks osaliselt tasumata jäänud 7ndale osamaksele (tasumata 26.91 eurot) ka osamaksed 8-15 perioodil

16.osamakse 168.93 + 17. osamakse 169.28) 1 676.79 eurot ja sissenõutavaks muutunud intressi suuruseks (248.06 + 16. osamakse 26.07 + 17. osamakse 25.72) 299.85 eurot. Tulevikus sissenõutavaks muutuva intressi suurus on vastavalt kohtule esitatud uuele maksegraafikule (18. 84. osamakse) 881.87 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus summas 1676.79 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 12 177.15 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 299.85 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuv intress 881.87 eurot, viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 1 676.79 eurolt alates 18.07.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni täitmiseni ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 690.77 eurot, viivise 79.85 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldas hagi 99% ulatuses, mistõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks on riigilõiv summas 980 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 980 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.