Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-24-8242

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu munitsipaaleluruumi vabastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on XXX asuva korteriomandi omanik. Narva Linnavolikogu 19. juuni 2003 otsusega nr 84/18 anti AS-i Narva Elamuvaldus bilansis olevad munitsipaaleluruumid üle Narva Linnavalitsuse Linnavaraametile ning sama otsusega tehti Narva Linnavalitsuse Linnavaraametile ülesandeks sõlmida hagejaga munitsipaalelamufondi haldamise leping. Narva linna ja hageja vahel 07. aprillil 2010 sõlmitud Narva linna omandis olevate eluruumide haldamise lepingu kohaselt on hageja volitatud esindama Narva linna kohtus munitsipaaleluruumide üürnikelt võlgu olevate summade saamiseks. Haldamise lepingu kohaselt on hageja kohustatud täitma munitsipaalelamufondi üürileandja õigusi ja kohustusi. Narva linna ja N Š vahel on 12. mail 1997 sõlmitud üürileping nr 00403400171/306, mille kohaselt anti üürnikule N Š ja tema pereliikmetele, kasutusse eluruumi aadressil XXX

2(4)

2-24-8242 (edaspidi üürileping). N Š on surnud 21. juunil 2020. Koos üürnikuga on nimetatud eluruumis registreeritud ja elab kostja, kes on hageja andmetel N Š abikaasa ja pärija. Hageja sai 22. märtsil 2024 Politsei- ja Piirivalveametilt teate, mille kohaselt kostja karjub koridoris, segab majaelanikke, teataja sõnul tarvitab juba nädal aega alkoholi, käib ja karjub koridoris. Piirkonnapolitseiniku poolt oli 22. märtsil 2024 teostatud juhtumi järelkontroll, mille käigus suheldi XXX trepikoda elanikega. Saadud info kohaselt kostja aeg-ajalt kuritarvitab alkoholi ning oma käitumisega juba pikemat aega terroriseerib maja elanike, samuti kostjal esinenud psüühikahäired. Kostja kujutab endale ette asju ja süüdistab kõike tegudes, mida keegi pole teinud. Lisaks öösiti tema korterist kuulda karjumised ja uste paugutamised. Eriti joobes seisundis kostja käitub terroriseerivalt ja ahistavalt. Trepikojas kõik kardavad kostjaga kohtuda, kuna kostja võib ootamatult rünnata või sülitab ja sõimab isegi lapsi. Lisaks saabus hagejale XXX omaniku avaldus, et kostja rikub tema huve, luues vastuvõetamatud tingimused kortermajas elamiseks. Samuti avalduses on märgitud, et avaldaja kardab oma alaealise lapselapse elu ja tervise pärast. Hagejale laekus 20. mail 2024 XXX korteriühistu avaldus kostja suhtes meetmete võtmiseks seoses majaelanike ja naabrite huvide rikkumisega. Hageja pöördus Narva Linna Sotsiaalabiameti poole palvega anda abi kostjale ja võtta kõik vajalikud meetmed tema õiguste kaitseks. Narva Linna Sotsiaalabiameti vastuse kohaselt on kostjaga peetud vestlus ja talle pole vaja eeskostja määramine. Seoses sellega, et kostja segab oluliselt majaelanikke ega arvesta naabrite huvidega, esitas hageja kostjale 27. märtsil 2024 üürilepingu ülesütlemise avalduse nr 3-12/240 nõudega vabastada eluruum ning tagastada eluruumi võtmed üürileandjale. Üürilepingu ülesütlemisavaldus toimetati kostjale kätte 28. märtsil 2024 kostja viimase teadaolevale elukohale aadressil: XXX. Ülesütlemisavalduse kostjale kättetoimetamisega on üürileping lõppenud alates 30. aprillist 2024. Seoses üürilepingu lõppemisega oli kostja kohustatud vabatahtlikult vabastama eluruumi aadressil XXX. Kostja pole üürilepingu esemeks olevat eluruumi vabastanud. Hageja palub kohustada kostjat vabastama munitsipaaleluruum aadressil XXX ja andma selle üle hageja valdusse kohtuotsuse jõustumisele järgneval päeval ning määrata otsuse täitmise viisiks kostja väljatõstmine eluruumist koos temale kuuluva varaga täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui kostja ei täida valduse üleandmise kohustust järgmisel päeval kohtuotsuse jõustumisest; samuti välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja menetluskulud 280 eurot ja välja mõistetud menetluskuludelt viivis kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.

PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagi menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 12. juunil 2024. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 26. juuniks 2024 ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks.

3(4)

2-24-8242 Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg 1, VÕS § 101 lg 1 p 1 ning VÕS § 108 lg 2 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning kohustab kostjat vabastama ja üle andma hagejale munitsipaaleluruumi aadressil XXX valduse. Kohtuotsuse täitmise viis ja kord Hageja palub määrata otsuse täitmise viisiks kostja väljatõstmine eluruumist koos temale kuuluva varaga täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui kostja ei täida valduse üleandmise kohustust järgmisel päeval kohtuotsuse jõustumisest. Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja korra ning määrab otsuse täitmise viisiks kostja väljatõstmine munitsipaaleluruumist koos temale kuuluva varaga täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui kostja ei täida kohtuotsuse resolutsiooni punktis 1 toodud valduse üleandmise kohustust 1 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

MENETLUSKULUD

Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja nimetab enda menetluskuludeks hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu 280 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 280 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 280 eurot. Hageja palub välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.