Kohus Kohtunik Konsultant Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise viis
Harju Maakohus Reena Nieländer Kairi Lints 12.07.2024, Tallinn 2-23-113501 OÜ GS Core hagi J Ki vastu põhivõlgnevuse 2330,01 euro, intressi 166,23 euro, lepingu haldustasu 6 euro, sissenõudmisekulude 25 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 661,26 euro ja edasiulatuva viivise nõudes
3698,77 eurot nende Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586), asukoht Jõe tn 2 a, 10143 Tallinn Hageja volitatud esindaja: A L, e-post: xxx Kostja: J K (isikukood xxx), elukoht xxx Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Rahuldamata OÜ GS Core hagi J Ki vastu.
2.Jätta menetluskulud hageja OÜ GS Core kanda ning määrata, et kostjal rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ GS Core esitas 28.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3089,86 euro saamiseks. Kohus tegi 03.04.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 17.04.2023 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik J K esitas 18.04.2023 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 17.05.2024 Harju Maakohtule hagi J Ki vastu põhivõlgnevuse 2330,01 euro, intressi 166,23 euro, lepingu haldustasu 6 euro, sissenõudmisekulude 25 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 661,26 euro ja edasiulatuva viivise nõudes.
3.Vastavalt 17.05.2023 hagiavaldusele sõlmisid kostja ja X X AS 31.05.2020 tarbijakrediidilepingu nr xxx, mille alusel laenas X X AS kostjale 3000 eurot kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 20.07.2020-20.06.2024. Intressimäär oli 20,9% aastas, lepingutasu 60 eurot, igakuine lepingu haldustasu 1,50 eurot, krediidi kulukuse määr 25,51% aastas. Kostja täitis lepingut ühe aasta ja 4 kuud, kuni septembrini 2021. Viimane makse kostjalt laekus 19.09.2021. Maksetega said täidetud kostja kohustused kuni 15. makseni (st 20.09.2021 makseni, k.a) kõigi maksegraafikus kajastatud nõudeliikide osas. Rohkem makseid kostjalt ei laekunud. Kostjal on täitmata kõik kohustused alates 2021. aasta oktoobri maksest. Laenuandja saatis kostjale tasuta ja tasulisi meeldetuletusi. 29.12.2021 saatis kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 28.01.2022 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta ning loovutas 28.01.2022 nõude hagejale.
4.Hagiavalduse kohaselt kontrollis krediidiandja kostja sissetulekut ja finantskohustuste suurust ning võimalikke maksehäireid. Krediidiandja on teostatud andmete Pensioniregistris ja EMTA-s tehtud kontroll näitas, et kostja töötas ja netosissetulek oli 2131,98 eurot, mis kinnitas kostja esitatud andmeid. Samuti kontrollis krediidiandja kostja võimalikke maksehäireid. Selleks tehtud päringud panga enda andmebaasi, Creditinfo ja Taust.ee maksehäireregistritesse näitasid, et kostjal puudusid maksehäired. Väljaselgitatud andmete põhjal jäi kostjale igakuiselt vabalt kasutada vähemalt 1800 eurot, mille arvelt 94,92 euro suuruse kuumakse tasumine oli mõistliku kahtluseta kostjale jõukohane. Krediidivõime hindamise põhjalikkus ja ulatus sõltub krediidi eripärast, eelkõige võetava krediidi ja igakuiste maksete suurusest. Arvestades kostja väikest laenusummat ja erakordselt väikest kuumakset, ei olnud põhjalikum krediidivõime hindamine vajalik. Kostja oli lepingut sõlmides krediidivõimeline ja krediidiandja täitis oma lepingueelseid kohustusi kohaselt.
5.Kostja 10.08.2023 kohtule edastatud seisukohas (dtl 77-78), et temale ei ole arusaadav, mis alustel on kalkuleeritud põhiosa 2330,01 eurot ning sellest lähtuvalt intress ning viivis. Kostja pole kunagi hagejalt kirjalikult selgitusi saanud, mida hiljem oleks võimalik kontrollida. Summad mõeldakse oma äranägemise järgi juurde ja selleks igasugune alus. Kui hageja annab selgitusi kirjalikult tegeliku summa kohta ja esitab uuesti ning kui selgub et kostjal on jäänud midagi maksmata, siis kostja on nõus sõlmima kompromissi.
6.Hageja 22.08.2023 kostja vastusele esitatud seisukoha (dtl 86-88) järgi on hagis esitatu õige ja piisavalt selge, et hageja nõue rahuldada. Hageja esitab hageja nõutud intressisummade matemaatilise arvutuskäigu. Hageja arvates kostja soovib menetlust venitada ja lõbustab ennast põhjendamatute vastuväidetega hageja ja kohtu arvelt. Hageja palub kohtul sellega menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel arvestada.
7.Kohus selgitas 15.05.2024 määrusega selgitab kohus pooltele asjas kohaldatavat õigust ning määrab kirjaliku menetluse ja tõendite vastuvõtmise. Kohus selgitas pooltele krediidilepingule kohalduvaid õigusnorme ja tõendamiskoormist – võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama (s.o tegema ümberarvestuse), arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Hageja esitatud andmete ja tõenditest nähtuvate andmete alusel oli kohus esialgsel seisukohal, et krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud (määruse p 24-15).
8.Eeltoodu alusel tuli hagejal põhistada ja tõendada, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud. Hageja on esitanud kohtule 31.05.2020 digitaalselt allkirjastatud kostja ja X X AS vahel sõlmitud laenulepingu, laenusummale 3000 eurot (lisa 2, dtl 33-42), laenu väljamaksekorralduse (lisa 3, dtl 44), laenutaotluse (lisa 4, dtl 45-52), võlateatised (lisa 5, dtl 53-58), lepingu ülesütlemise hoiatuse (lisa 6, dtl 59-60), ülesütlemise teate (lisa 7, dtl 61), teatise nõude loovutamise kohta (lisa 8, dtl 63) ja võlateatise (lisa 9, dtl 6465). 27.05.2024 esitas hageja tõendina kirjavahetuse kostjaga võimalusel kompromissi sõlmimiseks (dtl 103-104), millele kostja küll vastas kui kompromissi sõlmimisest huvitatud ei olnud.
9.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole temale ei ole arusaadav, mis alustel on kalkuleeritud põhivõlgnevus 2330,01 eurot ning sellest lähtuvalt intress ning viivis. Kohus kohustas kostjat tõendama, juhul kui kostja on tasunud hagiavalduses välja toodud maksetest (põhivõlgnevuse katteks on tasutud rohkem kui 669,99 eurot). Kostja tähtajaks kohtule ei vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus asub seisukohale, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele.
11.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-X s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
12.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
13.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet
põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
14.Kostja ja X X AS vahel on sõlmitud 31.05.2020 tarbijakrediidileping nr XXX, mille alusel laenas X X AS kostjale 3000 eurot (VÕS § 402 lg 1). Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 20.07.2020-20.06.2024. Lepingu kohaselt oli intressimäär 20,9% aastas, lepingutasu 60 eurot, igakuine lepingu haldustasu 1,50 eurot, krediidi kulukuse määr 25,51% aastas.
15.Tarbijakrediidilepingus kokku lepitava intressimäära suurus on VÕS § 406 2 lg 1 ja VÕS § 406 lg 1 järgi piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga, mis ei tohtinud ületada lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
16.31.05.2020 oli Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 20,52%. Seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldamiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 61,56% aastas. Laenulepingu alusel väljastatud krediidi kulukuse määr oli 25,51%. Kuivõrd lepingujärgne krediidi kulukuse määr ei ületanud Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra üle kolme korra, ei ole leping VÕS 4062 lg 1 alusel tühine.
17.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
18.Kohus hindab, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et X X AS kontrollis krediidiandja kostja sissetulekut ja finantskohustuste suurust ning võimalikke maksehäireid. Krediidiandja teostatud andmete Pensioniregistris ja EMTA-s tehtud kontroll näitas, et kostja töötas ja netosissetulek oli 2131,98 eurot. Maksehäirete kontrolliks tehti päringud panga enda andmebaasi, Creditinfo ja Taust.ee maksehäireregistritesse näitasid, et kostjal puudusid maksehäired.
19.Riigikohus on tsiviilasja nr 2-21-13098 otsuses selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
20.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
21.Hageja on esitanud kohtule laenutaotluse raporti ja kontrolli (dtl 45-52), mis on krediidiandja enda loodud dokument. Muid tõendeid (pangakonto väljavõte, Pensioniregistri päring, EMTA päring, Creditinfo või Taust.ee päring) hageja kohtule esitanud ei ole. Hagiavalduse p 1.2 kohaselt on krediidiandja kontrollinud kostja finantskohustuste suurust. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et krediidiandja on kontrollinud kostja teiste finantskohustuste olemasolu
või suurust. Kohtu selgitas 15.05.2024 määruses, et kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks.
22.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
23.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
24.Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 3000 eurot (dtl 44). Hagiavalduse p 2.1 kohaselt on kostja teinud kokku tagasimakseid põhivõlgnevuse katteks 669,99 eurot, sh viimase makse 19.09.2021. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb lugeda kõik tagasimaksed tehtuks põhiosa katteks. Hagiavaldusest ei selgu, millises summas kokku (sh lepingutasu, meeldetuletuskirjad jms) on kostja teinud makseid krediidiandjale alates lepingu sõlmimisest kuni viimase makse laekumiseni. Kostja vastuväite (dtl 77-78) kohaselt ei ole temale arusaadav, mis alustel on kalkuleeritud põhiosa 2330,01 eurot ning sellest lähtuvalt intress ning viivis. Kohus andis hagejale võimaluse ümber arvestada oma nõue lähtuvalt VÕS 4034 lg-s 7 sätestatust, kuid hageja ei ole kohtu määratud ajaks ümberarvestust esitanud. Hageja jäi oma 27.05.2024 seisukohas (dtl 102) seniste seisukohtade juurde ning palus hagi täielikult rahuldada.
25.Kuivõrd hageja ei ole kohtule esitanud ümberarvestust ega ka arvestust kostja tehtud kõikide maksete kohta, ei ole kohtul võimalik arvestada kõiki kostja tehtud tagasimakseid põhivõlgnevuse katteks. Kohus märgib lisaks ka seda, et seoses tagasimaksete uuesti määramisega võib lepingu ülesütlemine 28.01.2022 olla toimetu. Kuna laenusumma viimane osamakse maksegraafiku järgi pidi toimuma alles 20.06.2024, s.o rohkem kui aasta peale kohtule hagiavalduse esitamist, ei olnud kogu laenusumma hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud.
26.Eeltoodule tuginedes on kohtus seisukohal, et nõue ei ole selge. Kohus andis 15.05.2024 kohtunõudega hagejale võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 403 4 lg 7 sätestatuga. Hageja on kohtunõude kätte saanud, kuid otsustatud oma nõuet mitte ümber arvestada ega teavet esitada.
27.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
28.Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
29.Kuivõrd hageja ei ole hoolimata kohtunõudest esitanud VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
31.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
32.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2024 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.