Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1(11)

täitma, kusjuures hageja tõi välja, et lepingu sõlmimisest on möödunud 14 kuud ning et kostja on lubanud üha hilisemaid täitmise tähtaegasid. Kostja vastas, et ta soovib sõiduki valmis saada 2021. aasta sees. 26.12.2021 kirjutas hageja kostjale, et ta ei soovi enam oodata ning soovib oma raha tagasi, paludes kostjal nõudmisele vastata hiljemalt 30.12.2021 ning raha tagasi maksta hiljemalt 07.01.2022. Kostja kinnitas hagejale samal päeval, et ta saab kindlasti raha tagasi maksta, kuid seda osade kaupa. Sellega taganes hageja lepingust. 05.01.2022 andis hageja kostjale teada, et talle sobib, kui kostja maksab rahasumma tagasi kahes osas. Kostja vastas, et maksab summa tagasi ja muretsemiseks pole põhjust. 24.01.2022 küsis hageja kostjalt, millal ja millises summas teeb kostja esimese tagasimakse. Hageja selgitas, et osa summast peab mõistlikus ulatuses olema tagasi makstud hiljemalt jaanuari lõpuks ja täiendav viivitamine ei ole aktsepteeritav. Kostja lubas makse teha 1-2 nädala jooksul. 10.02.2022 kirjutas hageja kostjale, et 1-2 nädalat oli möödunud, kuid tagasimakset ei olnud laekunud. Hageja palus kostjalt ka konkreetset ajakava ning summasid. Kostja vastas, et maksab ilmselt 5000 eurot veebruari kuu jooksul ning ülejäänu järgneva 2-3 kuu jooksul. 10.02.2022 vastas hageja kostjale, et soovib iga kuu vähemalt 5000 eurot ning et 2022. aasta maiks oleks kogu summa tagasi makstud, kusjuures hageja rõhutas, et erandeid ta sellest enam ei tee. 07.03.2022 maksis hageja kostjale tagasi 1000 eurot. 27.05.2022 tegi kostja hagejale veel 2500 euro suuruse tagasimakse, mille hageja sai kätte 30.05.2022. Seega on hagi esitamise aja seisuga 21300 eurot veel tagastamata. Hageja sõlmis KITT’i saamiseks 06.02.2022 lepingu kolmanda isikuga. Selle lepingu alusel maksab hageja KITT’i eest 50 000 eurot. Järelikult on hageja õigustatud kostjalt nõudma kogu lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist, milleks on 23 200 eurot (50 000 – 26 800 = 23 200). See hinnavahe ongi hagejale tekkinud kahjuks VÕS § 115 lg 1 tähenduses. Vastav nõue tuleb rahuldada. Hageja esitas 18.03.2022 nõudekirja kostjale raha tagastamiseks ja pidas kirjavahetust kostjaga esindaja vahendusel, millega kandis õigusabikulusid summas 1944 eurot. Tegemist on hageja kahjuga, mida tal on kostjalt õigus nõuda kohustuse rikkumise tõttu. Menetluse käigus hageja vähendas nõuet, kuna kostja tasus 10.10.22 täiendvalt hagejale raha 2000 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hagejas kasuks välja 19300 eurot lepingu alusel üleantuna, kahjuhüvitisena 25 144 eurot. Lisaks põhinõuetele on hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 alusel ja TsMS §-i 367 järgi viivist. Kuna hageja on tagasitäitmisvõlasuhtest tuleneva nõude ning hinnavahe hüvitamise nõude kohtuväliselt juba esitanud, kuid õigusabikulude hüvitamise nõuet mitte, nõuab hageja kostjalt viivist järgmiselt:

3(11)

1) alates 13.04.2022 (s.o päevast, mis järgneb päevale, milleks hageja ootas vastust oma kompromissiettepanekule) kuni 30.05.2022 (hagiavalduse esitamisele eelnev päev) arvestatuna summalt 47 000 eurot (tagasitäitmisvõlasuhtest tulenev kohustus 30.05.2022 seisuga 23 800 eurot + hinnavahe hüvitis 23 200 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis teeb viivisesummaks 494,47 eurot, 2) alates 31.05.2022 (hagi esitamise päev) kuni otsuse tegemiseni arvestatuna põhinõudelt (44 500 + 1944 = 46 444 eurot) kindla summana VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; 3) otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub jätta U.Z-i kanda. Kostja vastuväited 2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi kahju hüvitamise nõudes ja viivisenõudes täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning lepingu alusel üleantu tagastamiseks rahuldada hagi summas 9884 eurot (21300- 11416). Kostja selgitab, mida tähendab KITT auto ehitamine, mis oli ja on pooltevahelise vaidluse objektiks. KITT auto ehitusprotsessi kirjeldus. Pärast kliendiga (nt hagejaga) lepingu sõlmimist alustatakse sobiliku doonorauto otsingut. Doonorautol peab olema kindlasti alljärgnev varustus ja/või omadused: klaaskatus; 5.0 või 5.7 mootor; kindlat tüüpi kapott; kindlat tüüpi poritiivad; 82-84 aasta mudeli tagatuled; 82-84 aasta mudeli keskkonsool; “15” tollised turbo valuveljed; PMD istmed (82-84 mudel). Järgmise etapina tellitakse eritellimusel esistanged, tagastange, Scanner tuli (Itaalia) ja hakatakse neid ette valmistama, so tegema eeltöid kuni sobiva auto kere leidmiseni. Seega on oluline, et vajalikud ja raskesti kättesaadavad varuosad oleksid juba olemas ja edasine ehitus läheks ladusamalt. Samas on raske leida eelnimetatud varuosi, sest tegemist on ajavahemikus 1982-84 aastal toodetud autoga ja neid varuosi liigub üha vähem. Seetõttu on 2022.a aastal alustatud mõnede osade tootmisega Eestis. See võimaldab kiirendada ehitusprotsessi ja märgatavalt vähendada ooteaega auto valmimiseni. Hageja tellitud töö on seega aeganõudev, eeldab head planeerimist ning on seotud paljude teguritega, mis ei sõltu ega saa sõltuda otseselt kostja tahtest (detailide ja vajaliku auto leidmise kiirus). Reeglina ei lepita kokku ka auto valmimise täpset tähtaega, sest muutuvaid ning poolte tahtest sõltumatuid asjaolusid on liiga palju. Kostja poolt hageja auto ehitamiseks tehtud kulutused, so ostetud detailid hagejaga sõlmitud lepingu alusel on järgnevad: PMD istmed 3500 eurot; headliner (kaetud uue porolooniga) 399 eurot; esistange (klaaskiud) 779 eurot; tagastange (klaaskiud) 579 eurot; tagatuled 450 eurot; tagatulede kate (laserlõigatud) 129 eurot; kõlarikatted (kaetud uue porolooniga) 200 eurot; turvavööde ümberehitus 100 eurot; keskkonsool 750 eurot;“15” Turbo valuveljed 1500 eurot; põhjamatt (UUS) 790 eurot; Knight logoga porimatikomplekt 350 eurot; uksepolstrid (uued) 395 eurot; tihendikomplekt: uksed, klaaskatus, tagaluugitihend 800 eurot; kruvide komplekt (Pontiac Firebird) 55 eurot; udutuled Bosch Pilot 150–275 eurot; udutulede kandur (Alumiinum) 125 eurot; Knight ilukilbid 590 eurot. Kostja kantud kulutused hagejale auto ehitamiseks on kokku 11 416 eurot ja need on kantud vastavalt lepingule ja kostja selgitusele. Auto valmimise osas ei leppinud pooled kokku täpset 4(11)

tähtaega ja hageja taganes lepingust alusetult. Ka ei saavutanud hageja asendustehinguga sama eesmärki. Auto valmimine võttis aega põhjusel, et seoses koroonaviiruse levikust tingitud piirangutega ei olnud võimalik saada kõiki vajalikke detaile. Takistatud oli nii kaupade transport kui ka tellimine. Käesoleval aastal on tekkinud uued takistused seoses Ukrainas toimuva sõjaga, mis on omakorda põhjustanud tarneahelates ennenägematuid probleeme. Seega ei olnud sõiduki valmimisega seotud probleemid tekkinud kostja süül. Ka on oluline, et pooled ei leppinud lepingus kokku täpset sõiduki valmimise aega. Nõustuda ei saa hageja väitega, et asendustehing tehti mõistlikul viisil ning mõistlikuks viisiks oli hageja hinnangul samaväärse auto ostmine Hollandist. Hageja jätab märkimata, et ta mitte ei ostnud autot, vaid nagu kostjaga sõlmitud lepingugi puhul, laseb selle valmistada. Hageja ei ole KITTi kätte saanud. Eelduslikult kajastub Hollandist tellitud auto hinnas 50 000 eurot ka töö maksumus. Hageja ei ole esile tuua, milles seisnes kostjapoolne lepingu rikkumine. Käesoleval juhul ei ole VÕS § 135 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud, so hageja ei ole teinud mõistlikul viisil tehingut, millega ta saavutas sama eesmärgi. Maakohtu otsuse põhjendused 3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis U.Z-ilt F.S kasuks välja võla 19300 €, kahju hüvitise kokku 13544 €, viivise 24.11.2023 seisuga 5348,77 € ja alates 25.11.2023 viivise võlgnetavalt võlalt 32844 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni selle võla tasumiseni, jättis F.S menetluskulud 90% ulatuses U.Z-i kanda ja U.Z-i menetluskulud 10% ulatuses F.S kanda, rahuldas F.S menetluskulude avaldus summas 7866 eurot ja U.Z-i menetluskulude avaldus summas 481,20 € ja tasaarvestas nende vastastikused menetluskulude nõuded ning mõistis välja U.Z-ilt F.S kasuks 7384,80 € ning alates otsuse jõustumisest võlgnetavatelt menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kulude tasumiseni. Otsuse põhjenduste kohaselt nähtub hageja poolt kohtule esitatud lepingust 25.08.20 (dtl 14, tõlge), et kostja on kinnitatud hageja tellimuse, mille kohaselt teeb kostja Pontiac Trans Am (KITT’i koopia), mis on kaetud Knight Rider Store’i garantiiga. Kinnitusest nähtub, et see tellimus on Pontiac Trans Am 5.0 või 8.7l TPI 88-89’ muutmiseks KITT’i koopiaks (hõlmates

5(11)

Kuna hageja soov oli saada teatud tingimustele ja kvaliteedistandardile vastav sõiduk Pontiac Trans Am (KITT’i koopia), mille pidi valmistama kostja ja andma selle omandi hagejale üle ning hageja pidi selle eest maksma kostjale 26800 eurot, asub kohus järeldusele, et pooled sõlmisid 25.08.2020 müügilepingu, nagu väitis hageja, VÕS § 208 lg 1 järgi, mitte töövõtulepingu VÕS § 635 lg 1 järgi. Ehkki mõlemad lepingud on teatud tunnuste osas sarnased (valmistada asi ja anda see üle), on müügilepingu puhul oluline, et müüdava/ostetava asja valmistamise protsess ei ole ostja (antud juhul hageja) pädevuses ega kontrollida ja juhtida, vaid tema huvi on saada teatud kvaliteedistandardile ja teatud hinnale vastav asi ning selle omand, mistõttu ongi käesoleval juhul tegemist just müügilepinguga. Kostja väitis, et lepingus ei olnud kokku lepitud asja valmistamise ja üleandmise tähtaega. Eelviidatatud müügilepingust nähtub, et kostja on ise pakkunud välja tähtaja, mille jooksul vastav asi valmis saab: ehitus kestab umbes 3-5 kuud ja et asja üleandmine toimub hinnanguliselt aprillis – mais 2021. Asjaolu, et sõiduki valmimine võtab aega, ei ole vaidluse all, ent kostja on ise määratlenud ja kinnitanud lepingus valmimise perioodi ja sellega andnud nö ka lubaduse hagejale asi teatud ajaks valmis teha ja üle anda. Nii ei ole võimalik neid lepingu tingimusi koos tõlgendada ja seda koos pooltevahelise järgneva kirjavahetusega VÕS § 29 lg 5 p 3, lg 6 järgi muud moodi kui selliselt, et lepingus oli pooled kokku leppinud asja üleandmise tähtajas VÕS § 82 lg 2 järgi aprillis - mais 2021.a. Õige pole seega kostja väide, et tähtaega pole kokku lepitud. Vaidlust ei olnud selles, et hageja täitis müügilepingust tulenevat müügihinna tasumise kohustust ja oli ära tasunud 2020. aasta oktoobriks 24800 eurot. Vaidlust pole selles, et kostja ei andnud lepingu eset hagejale üle 2021.a. aprillis- mais. Seega asub kohus järeldusele, et kostja rikkus VÕS § 100 ja § 208 lg 1 tulenevat lepingus kokkulepitud tähtajaks asja valmistamise ja selle omandi üleandmise kohustust. Hageja on tõendanud, et ta on andud korduvalt pärast kostjapoolse kohustuse rikkumist (anda asi üle aprillis- mais 2021) kostjale võimalusi ja tähtaegu kohustuse täitmiseks VÕS § 101 lg 1 p 1, § 114 lg 1 järgi. Sealjuures nähtub viidatud kirjavahetusest, et hageja on VÕS § 6, 7 tulenevast mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest arvestanud kostjaga ja võimaldanud kostjal endal anda siis täpne tähtaeg ja lubadus kohustuse täitmiseks, millest kostja pole ise suutnud ka kinni pidada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et olukorras, kus lepingu järgi pidi asja valmistamine võtma kostja enda lubaduste järgi aega 3-5 kuud, ei ole kostja ka pärast lepingus kokkulepitud asja üleandmise tähtaja (aprill – mai 2021) möödumist suutnud 3-5 kuu jooksul (hiljemalt näiteks oktoobriks) asja valmis ehitada ja see hagejale üle anda kostja enda lubaduste järgi 2021.aastal. Ajast, mil leping sõlmiti 25.08.20 kuni 11.11.21 (kostja lubas 2021.a sees ikka sõiduki valmis teha), oli möödunud peaaegu 14 kuud, mil kostja oli lubanud ikka veel 2021.a. sees asi valmis teha, kuid tulutult. Kohus leiab, et kostja on rikkunud VÕS § 208 lg 1 ja lepingust tulenevat asja valmistamise ja üleandmise kohustust hageja ees VÕS § 116 lg 2 p 5 mõttes oluliselt ja hagejal oli õigus VÕS

6(11)

§ 101 lg 1 p 4, § 116 lg 1, § 189 järgi lepingust 26.12.21 e- kirjaga taganeda. Viimast kinnitab hageja poolt kohtule esitatud e-kiri kostjale 26.12.21, milles hageja palus makstud raha tagastada ja millele kostja samal päeval vastas (dtl 46, tõlge) ja nõustus raha tagasi maksma graafiku alusel. Eeltoodu alusel on kostjale ka lepingust taganemine kätte toimetatud ja seega ka lepingust taganemine kehtiv. Kohus ei nõustu kostjaga, et asja valmimise aja lükkumine oli seotud mitme asjaoluga ja nimelt sellega, et oli covidi periood, kostja haigestus või et olid tarneraskused. Selliseid riske kannab kostja, kuivõrd tema on ise lepingus pakkunud välja asja valmistamise perioodi ja tähtaja asja omandi üleandmiseks. Kostjal oli kohustus tagastada VÕS § 189 lg 1 järgi hagejale 24 800 eurot, millest kostja tagastas osa raha, sh menetluse käigus 10.10.22 2000 eurot ning tagastamata on veel 19300 eurot. Kostja väitis, et ta on teinud kulutusi sõidukile kokku 11416 eurot ja need on kantud vastavalt lepingule. Kostja selgitused kulude kohta ei tõenda selliste kulude tegelikku kandmist (soetamist), ning fotod sõiduki osadest (dtl 105-115), ei tõenda samamoodi seda, et need kulud on tehtud sõidukile, mis tuleks maha arvestada tagastamisele kuuluvast rahast. Teiseks ei ole kostja midagi, sh neid osasid, hagejale üldse üle andnud, mida hageja ei saa tagastada ja mille korral saaks rääkida hageja kohustusest hüvitada kostjale kulud (VÕS § 189 lg 2 järgi). Kostja ei ole tegelikult kahju hüvitamise nõuet hageja vastu ka esitanud põhjusel, et hageja oleks kohustust rikkunud, mis oleks selle nõude eelduseks (VÕS § 115 lg 1, § 128 lg 2, 3, § 127 lg 1, 3). Kohus märgib, et tuvastas, et kohustust rikkus oluliselt kostja (mitte hageja) ja mille tõttu oli hagejal õigus lepingust taganeda. Seega pole alust vähendada hagejale tagastamisele kuuluvat müügihinda 11416 euro ulatuses. Kuna tõendatud pole, et kostja oleks rohkem hagejale müügihinnast tagastanud, siis on kostja osalise müügihinna tagastamise kohustuse rikkumises VÕS § 100 mõttes. Hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 189 lg 1 alusel kohustuse täitmist ja selle üleantud kuid tagastamata jäetud rahasumma 19300 € tagastamist. Nimetatud 19300 eurot tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks. Hageja on tõendanud kohtule esitatud 06.02.22 BHga sõlmitud lepinguga, et tellis temalt KITT’i koopia (1986 T-top Pontiac Trans AM V8 re) 50000 euro eest. Hageja nõuab selle asendustehingu sõlmimisega hinnavahe hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ja 2, § 135 lg 1 alusel. Hageja on tõendanud kohtule esitatud 06.02.22 BHga sõlmitud lepinguga, et tellis temalt KITT’i koopia (1986 T-top Pontiac Trans AM V8 re) 50000 euro eest ja selle üleandmist hagejale kinnitab vastuvõtu akt 10.06.23 (dtl 230-232). Kostjaga sõlmitud lepingu alusel pidi kostja tegema KITT ́i koopia. Nii järeldab kohus, et mõlemal juhul on lepingu eesmärgiks saada KITT’ist selline koopia, mis oleks, nagu hageja väidab, teleseriaali KITT’ile võimalikult sarnane. Küsimus on vaid selles, kas tasutud 50000 eurot on siiski mõistlik kulu kui kahju VÕS § 135 lg 1 järgi. Hageja on tõendanud kohtule esitatud kostja knigtriderstore.com kodulehe 7(11)

väljavõttega, et kostja pakub 1/2 hooaja ja 3/4 hooaja KITT’i koopia ehitamist hindadega, mis erinevad teineteisest 1000 euro võrra: 1/2 hooaja täielik ümberehitus maksab 38 800 eurot ja 3/4 hooaja täielik ümberehitus maksab 39 800 eurot, väline ümberehitus maksab mõlemal juhul aga sama palju, s.o 29 800 eurot (dtl 175). Seega on kostja poolt tehtavad ja müüdavad KITT ́i auto koopiad siiski odavamad võrreldes sellega, millega hageja sõiduki BHilt soetas. Kohtu arvates sai hageja VÕS § 135 lg 1 mõistes asendustehinguga eesmärgi. Eesmärgi saavutamise kulud võivad olla 23200 € /50000-26 800/ ulatuses hageja kahjuks VÕS § 128 lg 2, 3, § 127 lg 3, mis tekkis põhjusel, et kostja lepingut ei täitnud ja mis on lepingu rikkumisega põhjuslikus seoses. Samas tuleb siiski arvestada, kas tegemist on ikkagi mõistlike kuludega VÕS § 137 lg 1 järgi. Hageja on esitanud kohtule KITT ́i müügihinna hinnapakkumised ja BHi selgitused (dtl 176209), mille kohaselt müüakse sellised sõidukeid Euroopa turul, sh Šveitsis hinnavahemikuga 34000 – 64000 eurot. BHi selgituste järgi müüb kostja ise sellist sarnast sõidukit hinnaga 39800 (dtl 182, tõlge). Seega mahub asendustehingu hind 50000 eurot küll müügipakkumiste vahemikku ja lubab arvata, et sellise 50000 euroga ostetud KITT ́i koopia saamiseks võib kuluda 50 000 eurot. Küll aga leiab kohus, et sellised kulud ei ole VÕS § 135 lg 1 mõttes mõistlikud, arvestades asjaolu, et kostjalt oleks asi ostetud 26800 € eest. Samas ei saa jätta märkimata, et hageja sai asendustehingu teha alles 06.02.22 ehk pärast seda kui ta ei olnud 2021.a aastaks saanud kostjalt lepinguga lubatut ja mistõttu ta taganes 2021.a detsembris kostjaga sõlmitud lepingust. Nimetatud põhjustel ei saa VÕS § 135 lg 1 tulenevaid mõistlikke kulusid ja hageja kahju VÕS § 128 lg 2, 3 mõttes arvestada teistmoodi kui lähtudes hageja esitatud müügipakkumistest ja kostja esitatud müügipakkumisest. Kostja tõendas väljavõttega Autolehest 07.09.22, et 2022.a maksab KITT 37800 eurot (dtl 223-225). Märgitud tõend kinnitab ka BH’i selgitusi, et seisuga september 2022 maksab KITT 37800 eurot. Kohus on märkinud (istung 12.12.22), et asjas võib kohalduda VÕS § 140. VÕS § 140 lg 1 järgi on võimalik kahju hüvitist vähendada, kui hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Hinnates asendustehingu hinda 50000 eurot, esitatud müügihindade pakkumisi ja asjaolu, millise hinnaga müüb kostja KITT ́e, asub kohus järeldusele, et märgitud 50000-eurone kulu asendustehingu tegemiseks ei ole tehtud mõistlikult VÕS § 135 lg 1 tähenduses. Seega oleks kahju hüvitamine 23200 € ulatuses kostja suhtes ebaõiglane, kuivõrd moodustaks tema tehtavate ja müüdavate sõidukite hinnast 39800 € ja 37800 € vastavalt 58% ja 61%. Kohus leiab, et hoolimata sellest, et kostja on majandus/kutsetegevuses tegutseja, ei saa eeldada, et kui ta ei täida tähtaegselt lepingut, hüvitab ta teisele poolele sellise kahju, mis moodustab tema tehtava ja müüdava asja hinnast 58% või 61%. Nii on kahju suurus 23200 € ebamõistlikult suur, mille ta peaks hüvitama. Samas ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et hageja pole otsinudki muid võimalusi ja tal ei ole tekkinud kahju, sest hageja soovis saada KITT`i ja ta sai selle teiselt isikult. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kahju hüvitist tuleb kohtu hinnangul VÕS § 140 lg 1 alusel vähendada poole võrra ehk 11600 eurole. Mis puudutab poolte väiteid võimalikest töötasude vmt suurusest KITT ́i ehitamisel, siis ei ole kohtu hinnangul nendel eeltoodu tõttu tähtsust.

8(11)

Kuna kostja ei ole nõus kahju hüvitama, siis rikub ta kahju hüvitamise kohustust VÕS § 100 mõttes. Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3, § 135 lg 1, § 140 lg 1 järgi õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist 11600 eurot, mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Hageja on tõendanud esitatud nõudekirja 18.03.22, kostja esindaja vastuse 25.03.22 ning 06.04.22 e-kirjaga (dtl 59, 70, 75), et püüdis lahendada kostjaga vaidlust enne kohtusse pöördumist, soovides saada enammakstud võlgnetavat summat, asendustehingu kompensatsiooni (kompromissi korras ca 15000 €), kuid kostja neid nõudeid ei rahuldanud. Seega on tõendatud, et hageja kasutas õigusabi ja tal tekkis sellest tulenevalt õigusabikulude hüvitamise kohustus kui kahju 1944 € (advokaadibüroo arved 2200215, 220024, dtl 82, 84). Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3, järgi õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist 1144 eurot, mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Hageja nõuab kostjalt võlalt ja kahju hüvitiselt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 2. lause ja TsMS §367 järgi seadusjärgset viivist. Viivise arvestuse perioodi kui sellist pole kostja sisuliselt vaidlustanud, aga kuna kahjuhüvitis on väiksem arvestab kohus viivise ümber. Viivis on 1) alates 13.04.2022 (s.o päevast, mis järgneb päevale, milleks hageja ootas vastust oma kompromissiettepanekule) kuni 30.05.2022 (hagiavalduse esitamisele eelnev päev) arvestatuna summalt 35400 eurot (tagasitäitmise võlasuhtest tulenev kohustus 30.05.2022 seisuga 23 800 eurot + hinnavahe hüvitis 11 600 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kokku 372,43 eurot, 2) alates 31.05.2022 viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni 10.10.2022 37344 (23800 + 11600 + 1944) eurolt, kokku 1088,60 € ja alates 11.10.2022 kuni otsuse tegemiseni 24.11.23 32844 eurolt (19300 eurot + 11600 eurot +1944 eurot) vastavalt 3887,74 €. 3) otsuse tegemisele järgnevast päevast 25.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhinõudelt 32844 eurolt TsMS § 367, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega tuleb otsuse tegemise ajaks kostjalt hageja kasuks välja mõista viivist kokku 5348,77 eurot ja alates 25.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni põhinõudelt 30900 eurot TsMS § 367, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja apellatsioonkaebus 4.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt, so kahju hüvitamise, asendustehingu ja sellega seotud viivise osas, teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi asendustehingust tuleneva kahju hüvitamiseks ja asendustehingu mittetäitmisest tuleneva viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta F.S kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt sõlmis hageja 06.02.2022 BH’iga lepingu, millega tellis temalt sõiduauto KITT koopia. Hageja kinnituse kohaselt oli tegemist samaväärse sõidukiga, mis telliti kostjalt. Tegelikult see nii ei olnud. BH’i poolt valmistatud ja/või ümber 9(11)

ehitatud sõidukid on varustatud võimalusega juhtida autot puldist, so distantsilt. Auto saab seega sõita ise, ilma juhita, vastates sellega nn päris originaalsele KITT ideele. See omakorda nõuab inseneriteadmisi ning suurendab auto valmistamise hinda vähemalt 15-20 tuhande euro võrra. Kostja sai sellest teada äsja juhuslikult, so 25.12.2023, kui uuris internetist youtube’ist BH poolt valmistatud sõidukeid. Seda kinnitab lisatud videolingiga. Kostjale ei olnud varem, sh ka maakohtus toimunud menetluse ajal teada see, et kõik BH’ilt tellitud sõidukid varustatakse võimalusega juhtida sõidukit puldist. Eeltoodud põhjustel ei saa rääkida võrdväärsest ja mõistliku aja jooksul mõistlikul viisil tehtud asendustehingust. Asendustehingu objekt, so asendustehinguga valmistatav auto oli/on märgatavalt kallim, so 15 000 kuni 20 000 eurot kallim, kui põhitehinguga tellitud sõiduk. Seega jääks ka asendustehinguga tellitud sõiduki maksumus täpselt samasse hinna suurusjärku kui kostjalt tellitud sõiduk. Järelikult on maakohus hagi asendustehingust tuleneva kahju ning sellega seotud viivise osas rahuldanud alusetult. Vastus apellatsioonkaebusele 5.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Erinevalt kostja seisukohast on maakohus kolleegiumi arvates hinnanud esitatud tõendeid seaduse kohaselt ning ringkonnakohtul ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi täielikult maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise. 7.Asjas on apellatsioonimenetluses jätkuvalt vaidlus selle üle, kas ja millises ulatuses on hagejal õigus nõuda asendustehingu tulemusel tekkinud kahju hüvitamist. Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et asendustehinguga ei saanud hageja kostja käest tellituga võrreldes samaväärset sõidukit, tuginedes väitele, et alles peale maakohtu menetluse lõppu sai ta teada asendustehinguga seotud uutest asjaoludest. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited on eksitavad.

märgitud oli 7500 eurot. Seega ei saa nõustuda kostja väitega, et kaugjuhtimise funktsiooni olemasolu asendustehinguga saadud sõidukil ei võinud ta maakohtu menetluses teada. Seetõttu tuleb keelduda ka kostja apellatsioonkaebusele lisatud tõendi vastu võtmisest. 9.Ringkonnakohus peab vajalikuks esile tuua, et isegi juhul, kui kostja alles apellatsioonkaebuses esitatud väidet tuleks erandkorras arvestada, puuduks alus maakohtu otsuse lõppjärelduse muutmiseks nagu on esile toonud ka hageja oma vastuses apellatsioonkaebusele. Kostja apellatsioonkaebuse väidete järgi suurendas kaugjuhtimise funktsiooni lisamine auto valmistamise hinda vähemalt 15 000– 20 000 euro võrra. Maakohus tuvastas, et esialgse ja asendustehingu hinna vahe oli 23 200 eurot. Asendustehingu lepingust nähtub, et kaugjuhtimise funktsiooni hind oli 7500 eurot. Maakohus vähendas hinnavahe hüvitise suurust poole ehk 11 600 euro võrra, viidates kostjaga sõlmitud lepingu ja BHga sõlmitud lepingu hindade erinevusele. Seega maakohtu otsustusega on distantsilt juhtimise funktsiooni hind 7500 eurot sisuliselt maha arvatud. Seetõttu ei oleks ringkonnakohtul alust maakohtu otsust lõppjärelduses muuta. Menetluskulude jaotus 10.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. Hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud lepingulise esindaja kulusid kokku summas 1 314,00 eurot koos käibemaksuga (1 080,00 ilma käibemaksuta summa). Kulude nimekirja kohaselt on hagejale lepingulise esindaja poolt apellatsiooniastmes õigusteenuseid osutatud mahus 5,4 tundi keskmise tunnihinnaga 200,00 eurot (ilma km-ta), toimingud on teinud üks lepinguline esindaja advokaat Aleksander Muru. 11.Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulud apellatsiooniastmes tuleb kostjalt välja mõista, kuna need on mõistliku suurusega ning vastavad osutatud õigusabi mahule. Hageja lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise tunnihinna võib asja olemust arvestades pidada põhjendatuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.