Võlaõigus › Võõrandamislepingud

saata 3-4 nädala jooksul. 24.08.2021 küsis hageja kostjalt üle, kas see oleks võimalik ja kostja vastas, et ta püüab püsida ajakavas. 16.09.2021 kirjutas hageja kostjale e-kirja, milles väljendas oma rahulolematust selles osas, et kostja ei ole võimeline lepingut täitma; kostja vastas sellele, et ta pühendub 1-2 nädala pärast ainult hagejaga seotud lepingu täitmisele. 07.10.2021 kirjutas hageja kostjale e-kirja, milles uuris taas lepingu täitmise staatuse kohta; vastust saamata tuletas hageja 09.10.2021 e-kirjaga tuletas kostjale 07.10.2021 meelde; sellele kostja vastas, palus hilinenud vastuse pärast vabandust ja kirjutas, et hageja saab varsti lepingu täitmise kohta täiendavat infot. 11.11.2021 kirjutas hageja kostjale e-kirja, milles väljendas taaskord oma rahulolematust selles osas, et kostja ei ole võimeline lepingut täitma, kusjuures hageja tõi välja, et lepingu sõlmimisest on möödunud 14 kuud ning et kostja on lubanud üha hilisemaid täitmise tähtaegasid. Kostja vastas, et ta soovib sõiduki valmis saada 2021. aasta sees. 26.12.2021 kirjutas hageja kostjale, et ta ei soovi enam oodata ning soovib oma raha tagasi, paludes kostjal nõudmisele vastata hiljemalt 30.12.2021 ning raha tagasi maksta hiljemalt 07.01.2022 (lisa 3, lk 7 26.12.2021 e-kirjavahetus). Kostja kinnitas hagejale samal päeval, et ta saab kindlasti raha tagasi maksta, kuid seda osade kaupa. Sellega taganes hageja lepingust. 05.01.2022 andis hageja kostjale teada, et talle sobib, kui kostja maksab rahasumma tagasi kahes osas. Kostja vastas, et maksab summa tagasi ja muretsemiseks pole põhjust. 24.01.2022 küsis hageja kostjalt, millal ja millises summas teeb kostja esimese tagasimakse. Hageja selgitas, et osa summast peab mõistlikus ulatuses olema tagasi makstud hiljemalt jaanuari lõpuks ja täiendav viivitamine ei ole aktsepteeritav. Kostja lubas makse teha 1-2 nädala jooksul. 10.02.2022 kirjutas hageja kostjale, et 1-2 nädalat oli möödunud, kuid tagasimakset ei olnud laekunud. Hageja palus kostjalt ka konkreetset ajakava ning summasid. Kostja vastas, et maksab ilmselt 5000 eurot veebruari kuu jooksul ning ülejäänu järgneva 2-3 kuu jooksul. 10.02.2022 vastas hageja kostjale, et soovib iga kuu vähemalt 5000 eurot ning et 2022. aasta maiks oleks kogu summa tagasi makstud, kusjuures hageja rõhutas, et erandeid ta sellest enam ei tee. 07.03.2022 maksis hageja kostjale tagasi 1000 eurot. 27.05.2022 tegi kostja hagejale veel 2500 euro suuruse tagasimakse, mille hageja sai kätte 30.05.2022. Seega on hagi esitamise aja seisuga 21300 eurot veel tagastamata. Hageja sõlmis KITT’i saamiseks 06.02.2022 lepingu kolmanda isikuga. Selle lepingu alusel maksab hageja KITT’i eest 50 000 eurot. Järelikult on hageja õigustatud kostjalt nõudma kogu lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist, milleks on 23 200 eurot (50 000 – 26 800 = 23 200). See hinnavahe ongi hagejale tekkinud kahjuks VÕS § 115 lg 1 tähenduses. Vastav nõue tuleb rahuldada. Hageja esitas 18.03.2022 nõudekirja kostjale raha tagastamiseks ja pidas kirjavahetust kostjaga esindaja vahendusel, millga kands õigusabikulusid summas 1944 eurot. Tegemist on hagja kahjuga, mida tal on kostjalt õigus nõuda kohustuse rikkumise tõttu. Lisaks põhinõuetele on hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 alusel ja TsMS §-i 367 järgi viivist. Kuna hageja on tagasitäitmisvõlasuhtest tuleneva nõude ning hinnavahe hüvitamise nõude kohtuväliselt juba esitanud, kuid õigusabikulude hüvitamise nõuet mitte, nõuab hageja kostjalt viivist järgmiselt: 1) alates 13.04.2022 (s.o päevast, mis järgneb päevale, milleks hageja ootas vastust oma kompromissiettepanekule) kuni 30.05.2022 (hagiavalduse esitamisele eelnev päev) arvestatuna summalt 47 000 eurot (tagasitäitmisvõlasuhtest tulenev kohustus 30.05.2022 seisuga 23 800

eurot + hinnavahe hüvitis 23 200 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis teeb viivisesummaks 494,47 eurot, 2) alates 31.05.2022 (hagi esitamise päev) kuni otsuse tegemiseni arvestatuna põhinõudelt (44 500 + 1944 = 46 444 eurot) kindla summana VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; 3) otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluse käigus hageja vähendas nõuet, kuna kostja tasus 10.10.22 täiendvalt hagejale raha 2000 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hagejas kasuks välja 19300 eurot lepingu alusel üleantuna, kahjuhüvitisena 25 144 eurot. Lisaks palub välja mõista viivise järgmiselt: 1) alates 13.04.2022 (s.o päevast, mis järgneb päevale, milleks hageja ootas vastust oma kompromissiettepanekule) kuni 30.05.2022 (hagiavalduse esitamisele eelnev päev) arvestatuna summalt 47 000 eurot (tagasitäitmis võlasuhtest tulenev kohustus 30.05.2022 seisuga 23 800 eurot + hinnavahe hüvitis 23 200 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis teeb viivise summaks 494,47 eurot, 2) alates 31.05.2022 viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni 10.10.2022 46 444 eurolt ja sealt edasi kuni otsuse tegemiseni 44 444 eurolt (vt 06.02.23, dtl 148). 3) otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub jätta A Si kanda. Hageja esitas täiendavad seisukohad (06.02.23 dtl 139), milles märkis, et ei nõustunud kostja väidetega. Poolte vahel oli kokkulepe ja täitmise tähtaeg oli 2021. aprillis – mais. Hageja andis korduvalt kostjale pärast seda täiendavaid tähtaegu kohustuse täitmiseks (05.07.2021, 04.08.2021, 20.08.2021, 11.11.2021, 26.12.2021). Kostja viited kokkulepitud tähtaja umbmäärasusele või ehitamise aja keerulisele prognoosimisele ei anna alust järelduseks, et kostja ei rikkunud lepingut. Võimalikud probleemid juppide kättesaadavusega või võimatusega tööd teha nt haiguse tõttu on riskid, mis lasusid kostjal, nende riskide realiseerumine kostjat vastutusest ei vabasta. Pooled ei leppinud kokku süülises vastutuses, seega kostja võimalik süü või selle puudumine ei oma asja lahendamisel tähtsust. Vääramatu jõu asjaolusid ei esine. Haigestumine ega tarneraskused ei ole vääramatu jõu asjaoludeks VÕS § 103 lg 2 teise lause tähenduses. Hagejal ei leidnud ühtegi teist KITT’ide ehitajat peale B H’i. B H’iga tehtud tehing täidab asendustehingu tingimused VÕS § 135 lg 1 tähenduses, sealhulgas tehti asendustehing mõistlikul viisil ja sellega saavutati sama eesmärk (ehk tegemist on samaväärse tehinguga). Hageja ja kostja vahelise lepingu esemeks oli KITT’i koopia. Hageja ja B Hi vahelise lepingu esemeks on samuti KITT’i koopia. Mõlemal juhul on lepingu eesmärgiks saada KITT’ist selline koopia, mis oleks teleseriaali KITT’ile võimalikult sarnane. Seega on standard, mis tuli mõlema auto ehitamisel aluseks võtta, sama. Küsimus, kas üks või teine sõiduk vastas rohkem 1/2 hooaja KITT’ile või 3/4 hooaja KITT’ile, ei oma kahe sõiduki samaväärsuse hindamisel tähtsust, sest nende erinevuste mõju sõiduki väärtusele on vähene. Kostja müüb täna sõidukit kõrgema hinnaga kui 2020. aasta augustis, mil sõlmis lepingu hagejaga. Hageja leiab, et võrdlus KITT’i väärtuse ehk turuhinna (TsÜS § 65) kindlakstegemisel on asjassepuutumatu ja

sellest tulenevalt ei ole tehingute võrreldavusel tähtsust. Keskmise töötasu võrdlusest võib parimal juhul tuletada, et kostjal on Eestis võimalik KITT’i ehitada väiksemate kulude eest, mis tähendab, et kostjal on võimalik KITT’i turuhinnaga müües teenida rohkem kasumit, kui näiteks Hollandi ehitajal. Hinnavahe hüvitamisel VÕS § 135 lg 1 alusel ei ole hagejal õigust nõuda üksnes lepingujärgse hinna ja lepingu eseme väärtuse ehk turuhinna (TsÜS § 65) vahet, vaid lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahet tingimusel, et asendustehingust tulenev hind on mõistlik. Seega on B Higa sõlmitud lepingu hind on mõistlik ja sellest tulenevalt kuulub kogu hinnavahe (50 000 eurot – 26 800 eurot = 23 200 eurot) VÕS § 135 lg 1 alusel hüvitamisele. Järelikult panebki 23 200 euro hüvitamine hageja olukorda, milles ta oleks olnud, kui kostja oleks lepingut täitnud ja seejuures hageja kahju hüvitamise tõttu ei rikastuks. Rikastumise põhjuseks oleks olnud asjaolu, et kostja müüs hagejale KITT’i selle väärtusest ehk turuhinnast odavamalt. Hageja hinnangul ei anna tehnilised erinevused (isegi kui neid esineb) kostjaga sõlmitud lepingu eseme ja B Higa sõlmitud lepingu eseme vahel alust järelduseks, et tehingud ei ole samaväärsed auto vastab 3/4 Knight Rider’i hooaja KITT’ile (vt lisa 14.1, lk 1, lk 4, lisa 14.2, lk 1, lk 4). Kostjalt soovis hageja samuti 3/4 hooajale vastavat KITT’i. Seega on B Hi ehitatud ning kostjalt soovitud KITT’id sarnased ehk samaväärsed. II Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi kahju hüvitamise nõudes ja viivisenõudes täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning lepingu alusel üleantu tagastamiseks rahuldada hagi summas 9884 eurot (21300- 11416). Kostja selgitab, mida tähendab KITT auto ehitamine, mis oli ja on pooltevahelise vaidluse objektiks. KITT auto ehitusprotsessi kirjeldus. Pärast kliendiga (nt hagejaga) lepingu sõlmimist alustatakse sobiliku doonorauto otsingut. Doonorautol peab olema kindlasti alljärgnev varustus ja/või omadused: klaaskatus; 5.0 või 5.7 mootor; kindlat tüüpi kapott; kindlat tüüpi poritiivad; 82-84 aasta mudeli tagatuled; 82-84 aasta mudeli keskkonsool; “15” tollised turbo valuveljed; PMD istmed (82-84 mudel). Järgmise etapina tellitakse eritellimusel esistanged, tagastange, Scanner tuli (Itaalia) ja hakatakse neid ette valmistama, so tegema eeltöid kuni sobiva auto kere leidmiseni. Seega on oluline, et vajalikud ja raskesti kättesaadavad varuosad oleksid juba olemas ja edasine ehitus läheks ladusamalt. Samas on raske leida eelnimetatud varuosi, sest tegemist on ajavahemikus 1982-84 aastal toodetud autoga ja neid varuosi liigub üha vähem. Seetõttu on 2022.a aastal alustatud mõnede osade tootmisega Eestis. See võimaldab kiirendada ehitusprotsessi ja märgatavalt vähendada ooteaega auto valmimiseni. Hageja tellitud töö on seega aeganõudev, eeldab head planeerimist ning on seotud paljude teguritega, mis ei sõltu ega saa sõltuda otseselt kostja tahtest (detailide ja vajaliku auto leidmise kiirus). Reeglina ei lepita kokku ka auto valmimise täpset tähtaega, sest muutuvaid ning poolte tahtest sõltumatuid asjaolusid on liiga palju. Kostja poolt hageja auto ehitamiseks tehtud kulutused, so ostetud detailid hagejaga sõlmitud lepingu alusel on järgnevad: PMD istmed 3500 eurot; headliner (kaetud uue porolooniga) 399 eurot; esistange (klaaskiud) 779 eurot; tagastange (klaaskiud) 579 eurot; tagatuled 450 eurot; tagatulede kate (laserlõigatud) 129 eurot; kõlarikatted (kaetud uue porolooniga) 200 eurot; turvavööde ümberehitus 100 eurot; keskkonsool 750 eurot;“15” Turbo valuveljed 1500 eurot; põhjamatt (UUS) 790 eurot; Knight logoga porimatikomplekt 350 eurot; uksepolstrid (uued)

395 eurot; tihendikomplekt: uksed, klaaskatus, tagaluugitihend 800 eurot; kruvide komplekt (Pontiac Firebird) 55 eurot; udutuled Bosch Pilot 150–275 eurot; udutulede kandur (Alumiinum) 125 eurot; Knight ilukilbid 590 eurot. Kostja kantud kulutused hagejale auto ehitamiseks on kokku 11 416 eurot ja need on kantud vastavalt lepingule ja kostja selgitusele. Auto valmimise osas ei leppinud pooled kokku täpset tähtaega ja hageja taganes lepingust alusetult. Ka ei saavutanud hageja asendustehinguga sama eesmärki. Auto valmimine võttis aega põhjusel, et seoses koroonaviiruse levikust tingitud piirangutega ei olnud võimalik saada kõiki vajalikke detaile. Takistatud oli nii kaupade transport kui ka tellimine. Käesoleval aastal on tekkinud uued takistused seoses Ukrainas toimuva sõjaga, mis on omakorda põhjustanud tarneahelates ennenägematuid probleeme. Seega ei olnud sõiduki valmimisega seotud probleemid tekkinud kostja süül. Ka on oluline, et pooled ei leppinud lepingus kokku täpset sõiduki valmimise aega. Nõustuda ei saa hageja väitega, et asendustehing tehti mõistlikul viisil ning mõistlikuks viisiks oli hageja hinnangul samaväärse auto ostmine Hollandist. Hageja jätab märkimata, et ta mitte ei ostnud autot, vaid nagu kostjaga sõlmitud lepingugi puhul, laseb selle valmistada. Hageja ei ole KITTi kätte saanud. Eelduslikult kajastub Hollandist tellitud auto hinnas 50 000 eurot ka töö maksumus. Hageja ei ole esile tuua, milles seisnes kostjapoolne lepingu rikkumine. Käesoleval juhul ei ole VÕS § 135 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud, so hageja ei ole teinud mõistlikul viisil tehingut, millega ta saavutas sama eesmärgi. Käesoleval juhul ei ole hagejale kostja tegevusest tulenevalt tekkinud mingit kahju ning hageja tegevust uue lepingu sõlmimisel KITT’i valmistamiseks ei saa kuidagi lugeda põhjustatuks kostja tegevusest. Kostja käitumise ja hageja väidetava kahju vahel puudub põhjuslik seos. Kostja täiendavad seisukohad (17.02.23 dtl 219). Hageja väited lepingu tähtaja osas on paljasõnalised ja otsitud. Hageja ei suuda lepingu täitmise konkreetset kuupäeva kuidagi mõistlikult põhjendada. Kostja ei nõustu hageja väitega, et „Kostja viited kokkulepitud tähtaja umbmäärasusele. Ka ei nõustu kostja hagejaga selles, et võimalikud probleemid juppide kättesaadavusega või võimatusega tööd teha on riskid, mis lasusid kostjal ning nende riskide realiseerumine kostjat vastutusest ei vabasta, kohaldub VÕS § 103 lg 1 vastutusstandard ning tegemist ei ole vääramatu jõu asjaoluga VÕS § 103 lg 2 tähenduses. Tähtaega polnud lepingus kokku lepitud. Hageja seisukohtadega asendustehingust ja selle esemest kostja ei nõustu. Hageja on märkinud, et tal ei ole esitada tõendeid selle kohta, et ta otsis turult teisi tegijaid peale kostja. Järelikult hageja ei otsinud turult teisi tegijaid. Hageja teab B H’i alates 2017. aastast ning just 2021. aasta lõpus meenus talle, et B H tegeleb autode ehitamisega. Järelikult pöördus hageja otse B Hi poole, huvitumata teistest tegijatest. Hageja sõlmis B Higa oma väidete kohaselt samaväärse asendustehingu 06.02.2022. Hageja ise kinnitab, et sõiduki saadi kätte 2023. aasta kevadel, so järjekordselt üsna umbmääraselt määratletud ajal. Järelikult on hageja ise tõendanud, et asendustehinguga ei saavtanud ta oma eesmärki saada KITT auto kätte võimalikult kiiresti. Sellise tehingu tegemiseks puudus hagejal olukorda ning asendustehingu tingimusi arvestades igasugune mõistlik või põhjendatud vajadus. Hageja viitab sellele, et kostja müüb täna KITT’i hinnaga 39 800 eurot, millest tulenevalt on hinnavahe erinevus 10 000 eurot. Samas jõuab hageja ise järeldusele, et KITT’i väärtus jääb siiski 50 000 euro juurde. Eeltoodust nähtub, et hageja enda järeldused ja esitatud tõendid KITT’i hinna osas on juba vägagi erinevad. Kostja kinnitab, et COVID’ist tulenevad tarneraskused on ületatud, paljusid vajalikke osasid valmistatakse juba Eestis kohapeal ning kostja majandustegevus KITT’ide valmistamisel jätkub. Hetkel müüb kostja KITT autot hinnaga 37 800 eurot. Kostja kinnitab selle tõendiga ka hageja enda väidetud B H’i väljatoodut selle kohta, et seisuga september 2022

maksab KITT 37 800 eurot. Koos B H’i kinnitusega tõendab see, et hageja ei teinud samaväärset asendustehingut, vaid tellis endale uue KITT’i põhjendamatult kõrge hinnaga. III Kohtu põhjendused Müügileping VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu, lg 2 järgi kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja poolt kohtule esitatud lepingust 25.08.20 (dtl 14, tõlge) nähtub, et kostja on kinnitatud hageja tellimuse, mille kohaselt teeb kostja Pontiac Trans Am (KITT’i koopia), mis on kaetud Knight Rider Store’i garantiiga. Kinnitusest nähtub, et see tellimus on Pontiac Trans Am 5.0 või 8.7l TPI 88-89’ muutmiseks KITT’i koopiaks (hõlmates 2. hooaja nina, tagumist kaitserauda, skännerit (halogeen 55W) vastavalt ostja palvele. Garantii hõlmab kõiki KITT’i koopia juppe ja nende paigaldust, pidureid, vedrustust, mootorit, kehtib 1 aasta alates sellele allakirjutamise päevast ja et ehitus kestab umbes 3-5 kuud ja hõlmab nii siseilmet kui välisilmet (kirjeldused eraldi välja toodud) ning lisad. Ka on märgitud ära, et saatmist kliendi asukohta (Saksamaa) opereerib ETS Logistika ja et üleandmine toimub hinnanguliselt aprillis – mais 2021. Lisaks on ära märgitud tellimuse koguhind 26 800 € ja maksetingimused. Seega on kostja kinnitanud, et tema valmistab tellimuses kirjeldatud asja, millel on ka garantii, annab selle hagejale üle, millest saab järeldada valmistatava asja omandi üleandmist hagejale. Eelmärgitud kinnitus on kohtu hinnangul poolte kokkulepe valmistatava asja kvaliteedi standardi kokkuleppimises. Vaidlust ei olnud poolte vahel selles, et hageja seda tellimust ei opereerinud, ei andnud mingeid juhised asja valmistamiseks, ei soetanud vajaminevaid osi ega andnud kostjale materjale sõiduki valmistamiseks, ei kontrollinud sõiduki valmistamise/ehitamise, osade otsimise, ostmise/protsessi ennast ja kostja ei allunud üheski selles küsimustes hageja juhistele, mida hageja ka ei andnud. Kuna hageja soov oli saada teatud tingimustele ja kvaliteedistandardile vastav sõiduk Pontiac Trans Am (KITT’i koopia), mille pidi valmistama kostja ja andma selle omandi hagejale üle ning hageja pidi selle eest maksma kostjale 26800 eurot, asub kohus järeldusele, et pooled sõlmisid 25.08.2020 müügilepingu, nagu väitis hageja, VÕS § 208 lg 1 järgi, mitte töövõtulepingu VÕS § 635 lg 1 järgi. Ehkki mõlemad lepingud on teatud tunnustuse osas sarnased (valmistada asi ja anda see üle), on müügilepingu puhul oluline, et müüdava/ostetava asja valmistamise protsess ei ole ostja (antud juhul hageja) pädevuses ega kontrollida ja juhtida, vaid tema huvi on saada teatud kvaliteedistandardile ja teatud hinnale vastav asi ning selle omand, mistõttu ongi käesoleval juhul tegemist just müügilepinguga. Tähtaeg

VÕS § 76 lg 1, 2 alusel tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Kostja väitis, et lepingus ei olnud kokku lepitud asja valmistamise ja üleandmise tähtaega. VÕS § 29 lg 1 I lause järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb arvesse võtta VÕS § 29 lg 5 p 3 järgi lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ning lg 6 järgi tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Eelviidatatud müügilepingust nähtub, et kostja on ise pakkunud välja tähtaja, mille jooksul vastav asi valmis saab: ehitus kestab umbes 3-5 kuud ja et asja üleandmine toimub hinnanguliselt aprillis – mais 2021. Selliseid kostja kinnitusi (dtl 14, tõlge) on kohtu hinnangul võimalik VÕS § 29 lg 6 järgi hinnata nii, et lepingus on kokku lepitud periood, mille jooksul asja ehitatakse ja periood, mille jooksul see üle antakse ehk aprillis-mais 2021. Hageja ei ole eitanud seda, et asi pidi valmis saama ja talle üle antama 2021.a aprillis- mais. Seda tähtaega kinnitab ka pooltevaheline lepingu sõlmimisele järgnev e-kirjavahetus, kus hageja on pärinud kostjalt, kuidas tal läheb autoga ja kas saab valmis aprillis 2021, ja kostja on kinnitanud, et saab valmis aprillis 2021.a. (e-kirjad 12.10.20 ja 27.11.20, jaanuar 2021, tõlge, dtl 24-25, dtl 37). Kostja väited auto valmimise protsessi aeganõudvasusest, mille tõttu ei saa määratleda lepingus ka tähtaega, on seega ümber lükatud ülalviidatud tõenditega. Asjaolu, et sõiduki valmimine võtab aega, ei ole vaidluse all, ent kostja on ise määratlenud ja kinnitanud lepingus valmimise perioodi ja sellega andnud nö ka lubaduse hagejale asi teatud ajaks valmis teha ja üle anda. Nii ei ole võimalik neid lepingu tingimusi koos tõlgendada ja seda koos pooltevahelise järgneva kirjavahetusega VÕS § 29 lg 5 p 3, lg 6 järgi muud moodi kui selliselt, et lepingus oli pooled kokku leppinud asja üleandmise tähtajas VÕS § 82 lg 2 järgi aprillis - mais 2021.a. Õige pole seega kostja väide, et tähtaega pole kokku lepitud. Kohustuse rikkumine, üleantu tagastamine VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse osaline, täielikult täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Vaidlust ei olnud selles, et hageja täitis müügilepingust tulenevat müügihinna tasumise kohustust ja oli ära tasunud 2020. aasta oktoobriks 24800 eurot. Vaidlust pole selles, et kostja ei andnud lepingu eset hagejale üle 2021.a. aprillis- mais. Seega asub kohus järeldusele, et kostja rikkus VÕS § 100 ja § 208 lg 1 tulenevat lepingus kokkulepitud tähtajaks asja valmistamise ja selle omandi üleandmise kohustust. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumise korral, taganeda lepingust või öelda leping üles, kohustuse täitmist.

VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 5 järgi on kohustuse oluline rikkumine, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 114 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. VÕS § 101 lg 4 sätestab, et seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Hageja on esitanud kohtule pooltevahelise kirjavahetuse. Nimelt on 05.05.21 e-kirjas hageja palunud kostjalt kuupäeva, mil sõiduk hagejale üle antakse (hagi lisa, dtl 38, 39, 05.05.2021 ekiri) ja soovis, et see toimuks 1-2 kuu jooksul, mida kostja lubaski teha 2 kuu jooksul. 05.07.2021 e-kirjas märkis hageja, et soovib sõidukit septembri alguseks, kuna tal on seda vajalik oluliseks kohtumiseks ning uuris kostjalt, kas sõiduki üleandmine oleks võimalik 50-60 päeva jooksul (dtl 40, 05.07.2021 e-kiri). Kostja lubas anda endast parima. Oma e-kirjas 04.08.21 on hageja viidanud sellele, et kostja ei ole korduvalt suutnud lepingut täita ja palus kostjal pakkuda välja oma tähtaeg; hageja viitas ka sellele, et on oma kohustused kõik täitnud. 20.08.2021 kirjutas hageja kostjale, et asi võiks saada valmis 3-4 nädala jooksul ja tegi 24.08.2021 korduva päringu, millele kostja lubas, et püüab püsida ajakavas (hagi lisa 3, dtl 42, tõlge). 16.09.2021 kirjas on hageja märkinud, et ei ole rahul sellega, et kostja ei ole võimeline lepingut täitma ja kostja vastas, et tegeleb 1-2 nädala pärast ainult hagejaga seotud lepingu täitmisega (dtl 43, tõlge). Ka oma 07.10.2021, 09.10.201 e-kirjas uuris hageja kostjalt lepingu täitmise seisu kohta ja kostja lubas anda infot (dtl 44, tõlge). 11.11.2021 on hageja teinud kostjale päringu, milles näitas üles rahulolematust selles, et kostja ei ole võimeline lepingut täitma ja märkis, et sõlmimisest on möödunud 14 kuud, kuid kostja on lubanud korduvalt uusi täitmise tähtaegu. Sellele vastas kostja, ta on lõpetamas ühte replikat, mis peab olema Hamburgis 14. novembril ja lubas, et tahab autoga valmis olla sel aastal (11.11.2021 e-kiri, dtl 45, tõlge). Eelviidatud tõenditega on hageja tõendanud, et ta on andud korduvalt pärast kostjapoolse kohustuse rikkumist (anda asi üle aprillis- mais 2021) kostjale võimalusi ja tähtaegu kohustuse täitmiseks VÕS § 101 lg 1 p 1, § 114 lg 1 järgi. Sealjuures nähtub viidatud kirjavahetusest, et hageja on VÕS § 6, 7 tulenevast mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest arvestanud kostjaga ja võimaldanud kostjal endal anda siis täpne tähtaeg ja lubadus kohustuse täitmiseks, millest kostja pole ise suutnud ka kinni pidada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et olukorras, kus lepingu järgi pidi asja valmistamine võtma kostja enda lubaduste järgi aega 3-5 kuud, ei ole kostja ka pärast lepingus kokkulepitud asja üleandmise tähtaja (aprill – mai 2021) möödumist suutnud 3-5 kuu jooksul (hiljemalt näiteks oktoobriks) asja valmis ehitada ja see hagejale üle anda kostja enda lubaduste järgi 2021.aastal. Ajast, mil leping sõlmiti 25.08.20 kuni 11.11.21 (kostja lubas 2021.a sees ikka sõiduki valmis teha), oli möödunud peaaegu 14 kuud, mil kostja oli lubanud ikka veel 2021.a. sees asi valmis teha, kuid tulutult. Kohus leiab, et kostja on rikkunud VÕS § 208 lg 1 ja lepingust tulenevat asja valmistamise ja üleandmise kohustust hageja ees VÕS § 116 lg 2 p 5 mõttes oluliselt ja hagejal oli õigus VÕS § 101 lg 1 p 4, § 116 lg 1, § 189 järgi lepingust 26.12.21 e- kirjaga taganeda. Viimast kinnitab

hageja poolt kohtule esitatud e-kiri kostjale 26.12.21, milles hageja palus makstud raha tagastada ja millele kostja samal päeval vastas (dtl 46, tõlge) ja nõustus raha tagasi maksma graafiku alusel. Eeltoodu alusel on kostjale ka lepingust taganemine kätte toimetatud ja seega ka lepingust taganemine kehtiv. Kohus ei nõustu kostjaga, et asja valmimise aja lükkumine oli seotud mitme asjaoluga ja nimelt sellega, et oli covidi periood, kostja haigestus või et olid tarneraskused. Selliseid riske kannab kostja, kuivõrd tema on ise lepingus pakkunud välja asja valmistamise perioodi ja tähtaja asja omandi üleandmiseks. Pooled ei ole kokku leppinud selles, et kostja vastutab lepingust tulenevate tähtaegade rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral VÕS § 104 lg 1 järgi. Seega ei oma tähtsust asjaolu, kas kostja oli süüdi või ei, vaid see, et asi ei saanud valmis lepingus kokkulepitud ja hiljem talle antud täiendava tähtaja jooksul. Ülalpool viidatud poolte ekirjavahetusest nähtub vaid asjaolud, et selle 14 kuu jooksul, arvates lepingu sõlmimisest kuni novembrini 2021 (kaasa arvatud), oli kostja 1 kord haige, kord olid tal vaktsiini mõjud, kuid nähtub hoopis see, ta tegi kahte teist autot. Kohtu hinnangul ei esine vääramatu jõu asjaolusid, sh ei saa selline 1-kordne haigestumine või võimalikud tarneraskused 14 kuu jooksul, arvates lepingu sõlmimisest, olla vääramata jõu asjaoludeks VÕS § 103 lg 2 teise lause tähenduses, mille tõttu oleks rikkumine vabandatav. Kostja väited ja kirjeldus (dtl 102, kostja vastuse lisa 2) auto ehituse protsessist, ei võimalda järeldada muud riskide jaotust kui see, et protsessiga kaasnvaid asjaolusid sai ja pidi teadma vaid kostja, mitte hageja ning ei võimalda järeldada, et kostja pole lepingut rikkunud. VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Kostjal oli kohustus tagastada VÕS § 189 lg 1 järgi hagejale 24 800 eurot, millest kostja tagastas osa raha, sh menetluse käigus 10.10.22 2000 eurot ning tagastamata on veel 19300 eurot. Kostja väitis, et ta on teinud kulutusi sõidukile kokku 11416 eurot ja need on kantud vastavalt lepingule. Kostja selgitused kulude kohta ei tõenda selliste kulude tegelikku kandmist (soetamist), ning fotod sõiduki osadest (dtl 105-115), ei tõenda samamoodi seda, et need kulud on tehtud sõidukile, mis tuleks maha arvestada tagastamisele kuuluvast rahast. Teiseks ei ole kostja midagi, sh neid osasid, hagejale üldse üle andnud, mida hageja ei saa tagastada ja mille korral saaks rääkida hageja kohustusest hüvitada kostjale kulud (VÕS § 189 lg 2 järgi). Kostja ei ole tegelikult kahju hüvitamise nõuet hageja vastu ka esitanud põhjusel, et hageja oleks kohustust rikkunud, mis oleks selle nõude eelduseks (VÕS § 115 lg 1, § 128 lg 2, 3, § 127 lg 1, 3). Kohus märgib, et tuvastas, et kohustust rikkus oluliselt kostja (mitte hageja) ja mille tõttu oli hagejal õigus lepingust taganeda. Seega pole alust vähendada hagejale tagastamisele kuuluvat müügihinda 11416 euro ulatuses. Kuna tõendatud pole, et kostja oleks rohkem hagejale müügihinnast tagastanud, siis on kostja osalise müügihinna tagastamise kohustuse rikkumises VÕS § 100 mõttes. Hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 189 lg 1 alusel kohustuse täitmist ja selle üleantud kuid tagastamata jäetud rahasumma 19300 € tagastamist. Nimetatud 19300 eurot tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks. Kahju hüvitamine Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3 järgi varalise kahju hüvitamist. VÕS § 135 lg 1 näeb ette, et kui kahjustatud

lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Hageja on tõendanud kohtule esitatud 06.02.22 B Higa sõlmitud lepinguga, et tellis temalt KITT’i koopia (1986 T-top Pontiac Trans AM V8 re) 50000 euro eest. Hageja nõuab selle asendustehingu sõlmimisega hinnavahe hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ja 2, § 135 lg 1 alusel. Käesoleval juhul leiab kohus, et kahju hüvitamise nõude eeldused on vastavalt VÕS § 115 lg 1, 2, § 135 lg 1 täidetud, kuna kostja rikkus lepingut, mille eest ta vastutab, hageja taganes lepingust ning hageja on teinud asendustehingu. Kostja pidi ette nägema, et hagejal võib tekkida kahju kohustuse rikkumise tõttu, ehk et tal võivad tekkida kulud nii nõude maksma panemiseks õigusabikulude kandmisel või teise samasuguse auto soetamiseks, kuna hageja on kirjavahetuses (vt otsus eespool) pidevalt rõhutanud seda, et ta soovib autot saada ja et see valmis tehtaks. Seega ei saa kostjale olla ootamatu olukord, et hageja, kes taganes kostja kohustuse rikkumise tõttu lepingust, võib teiselt müüjalt sõiduki tellida ja osta koos sellega tekkivate täiendavate kuludega. Kostja on majanduskutsetegevuses tegutseja, kes tunneb ja teab vastavate sõidukite valmistamis- ja müügiturul toimuvat, sealhulgas võimalikke hindu ja kulusid. Seda kinnitab hageja esitatud väljavõte, kus kostja on ise tutvustanud end sellel alal tegutsejana ühisrahastusplatvormi fundwise rahakogumise kampaanias (dtl 149, tõlge 168). Hageja on tõendanud kohtule esitatud kostja tutvustusega, et KITT ́ide tegijate geograafiline turg hõlmab kogu Euroopa, aga ka kogu maailma (väljavõte ühisrahastusplatvormi fundwise rahakogumise kampaaniast, dtl 149, tõlge 168). Seega oli kohtu arvates hageja poolt asendustehingu tegemine Hollandis mõistlik, sest asub geograafiliselt ehk samal KITT’ide turul, kus tegutseb kostja. Nagu kohus tuvastas, on hageja on tõendanud kohtule esitatud 06.02.22 B Higa sõlmitud lepinguga, et tellis temalt KITT’i koopia (1986 T-top Pontiac Trans AM V8 re) 50000 euro eest ja selle üleandmist hagejale kinnitab vastuvõtu akt 10.06.23 (dtl 230-232). Kostjaga sõlmitud lepingu alusel pidi kostja tegema KITT ́i koopia. Nii järeldab kohus, et mõlemal juhul on lepingu eesmärgiks saada KITT’ist selline koopia, mis oleks, nagu hageja väidab, teleseriaali KITT’ile võimalikult sarnane. Kostja väitis, et hageja ei saanud asendustehinguga seda eesmärki. Kohus sellega ei nõustu. Esiteks oli hageja huvi saada KITT ́i auto koopia ja selle ta sai B. Higa sõlmitud lepingu alusel. Seega on kohtu hinnangul eesmärk ja standard, mis tuli mõlema auto ehitamisel aluseks võtta, sama. Nii ei oluline, kas üks oli täpipealt samasugune teise autoga, vastas rohkem 1/2 hooaja KITT’ile või 3/4 hooaja KITT’ile, ja ei oma seetõttu sõiduki samaväärsuse hindamisel tähtsust, sest nende erinevuste mõju ei oma erilist kaalu just eesmärgi saavutamise osas, mida hageja soovis saada. Selle tõttu ei pea kohus detailideni hindama B. Hi kirjalikke selgitusi sõiduki valmistamise protsessi, detailide ja hinna kujunemise kohta (dtl 181). Hageja soovis saada KITT`i auto koopiat, milleks sõlmis kostjaga lepingu, kuid mida ta kostjalt ei saanud. Seetõttu sõlmis ta 06.02.22 pärast kostjaga sõlmitud lepingust taganemist (26.12.21) ehk mõistliku aja jooksul B. Higa KITT`i auto koopia saamiseks lepingu ning sai selle auto. Küsimus on vaid selles, kas tasutud 50000 eurot on siiski mõistlik kulu kui kahju VÕS § 135 lg 1 järgi. Hageja on tõendanud kohtule esitatud kostja knigtriderstore.com kodulehe

väljavõttega, et kostja pakub 1/2 hooaja ja 3/4 hooaja KITT’i koopia ehitamist hindadega, mis erinevad teineteisest 1000 euro võrra: 1/2 hooaja täielik ümberehitus maksab 38 800 eurot ja 3/4 hooaja täielik ümberehitus maksab 39 800 eurot, väline ümberehitus maksab mõlemal juhul aga sama palju, s.o 29 800 eurot (dtl 175). Seega on kostja poolt tehtavad ja müüdavad KITT ́i auto koopiad siiski odavamad võrreldes sellega, millega hageja sõiduki B. Hilt soetas. Kohtu arvates sai hageja VÕS § 135 lg 1 mõistes asendustehinguga eesmärgi. Eesmärgi saavutamise kulud võivad olla 23200 € /50000-26 800/ ulatuses hageja kahjuks VÕS § 128 lg 2, 3, § 127 lg 3, mis tekkis põhjusel, et kostja lepingut ei täitnud ja mis on lepingu rikkumisega põhjuslikus seoses. Samas tuleb siiski arvestada, kas tegemist on ikkagi mõistlike kuludega VÕS § 137 lg 1 järgi. Hageja on esitanud kohtule KITT ́i müügihinna hinnapakkumised ja B. Hi selgitused (dtl 176209), mille kohaselt müüakse sellised sõidukeid Euroopa turul, sh Šveitsis hinnavahemikuga 34000 – 64000 eurot. B. Hi selgituste järgi müüb kostja ise sellist sarnast sõidukit hinnaga 39800 (dtl 182, tõlge). Seega mahub asendustehingu hind 50000 eurot küll müügipakkumiste vahemikku ja lubab arvata, et sellise 50000 euroga ostetud KITT ́i koopia saamiseks võib kuluda 50 000 eurot. Küll aga leiab kohus, et sellised kulud ei ole VÕS § 135 lg 1 mõttes mõistlikud, arvestades asjaolu, et kostjalt oleks asi ostetud 26800 € eest. Samas ei saa jätta märkimata, et hageja sai asendustehingu teha alles 06.02.22 ehk pärast seda kui ta ei olnud 2021.a aastaks saanud kostjalt lepinguga lubatut ja mistõttu ta taganes 2021.a detsembris kostjaga sõlmitud lepingust. Nimetatud põhjustel ei saa VÕS § 135 lg 1 tulenevaid mõistlikke kulusid ja hageja kahju VÕS § 128 lg 2, 3 mõttes arvestada teistmoodi kui lähtudes hageja esitatud müügipakkumistest ja kostja esitatud müügipakkumisest. Kostja tõendas väljavõttega Autolehest 07.09.22, et 2022.a maksab KITT 37800 eurot (dtl 223-225). Märgitud tõend kinnitab ka B H’i selgitusi, et seisuga september 2022 maksab KITT 37800 eurot. Kohus on märkinud (istung 12.12.22), et asjas võib kohalduda VÕS § 140. VÕS § 140 lg 1 järgi on võimalik kahju hüvitist vähendada, kui hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Hinnates asendustehingu hinda 50000 eurot, esitatud müügihindade pakkumisi ja asjaolu, millise hinnaga müüb kostja KITT ́e, asub kohus järeldusele, et märgitud 50000-eurone kulu asendustehingu tegemiseks ei ole tehtud mõistlikult VÕS § 135 lg 1 tähenduses. Seega oleks kahju hüvitamine 23200 € ulatuses kostja suhtes ebaõiglane, kuivõrd moodustaks tema tehtavate ja müüdavate sõidukite hinnast 39800 € ja 37800 € vastavalt 58% ja 61%. Kohus leiab, et hoolimata sellest, et kostja on majanduskutsetegevuses tegutseja, ei saa eeldada, et kui ta ei täida tähtaegselt lepingut, hüvitab ta teisele poolele sellise kahju, mis moodustab tema tehtava ja müüdava asja hinnast 58% või 61%. Nii on kahju suurus 23200 € ebamõistlikult suur, mille ta peaks hüvitama. Samas ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et hageja pole otsinudki muid võimalusi ja tal ei ole tekkinud kahju, sest hageja soovis saada KITT`i ja ta sai selle teiselt isikult. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kahju hüvitist tuleb kohtu hinnangul VÕS § 140 lg 1 alusel vähendada poole võrra ehk 11600 eurole. Mis puudutab poolte väiteid võimalikest töötasude vmt suurusest KITT ́i ehitamisel, siis ei ole kohtu hinnangul nendel eeltoodu tõttu tähtsust. Kuna kostja ei ole nõus kahju hüvitama, siis rikub ta kahju hüvitamise kohustust VÕS § 100 mõttes. Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3, § 135 lg 1, §

140 lg 1 järgi õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist 11600 eurot, mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Hageja kahjuks on ka, nagu kohus ülalpool märkis, VÕS § 128 lg 2, 3 järgi õigusabikulud, mida hageja on kandnud kohtueelselt oma nõude maksma panemiseks. Hageja on tõendanud esitatud nõudekirja 18.03.22, kostja esindaja vastuse 25.03.22 ning 06.04.22 e-kirjaga (dtl 59, 70, 75), et püüdis lahendada kostjaga vaidlust enne kohtusse pöördumist, soovides saada enammakstud võlgnetavat summat, asendustehingu kompensatsiooni (kompromissi korras ca 15000 €), kuid kostja neid nõudeid ei rahuldanud. Seega on tõendatud, et hageja kasutas õigusabi ja tal tekkis sellest tulenevalt õigusabikulude hüvitamise kohustus kui kahju 1944 € (advokaadibüroo arved 2200215, 220024, dtl 82, 84). Seega on hagejal tekkinud kahju 1944 € VÕS § 128 lg 2, 3 järgi. Kahju tekkimine on seoses VÕS § 127 lg 3 järgi kostja poolt kohustuse rikkumisega ning sellise õigusabi kulu kui kahju tekkimist sai kostja oma kohustuse rikkumise korral ette näha, et teisel poolel võib olla vaja kasutada õigusabi, millega kaasnevad kulud, et oma nõudeid maksma panna. Kostja ei ole nõus neid hüvitama, rikkudes kahju hüvitamise kohustust VÕS § 100 mõttes. Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3, järgi õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist 1144 eurot, mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Viivis Hageja nõuab kostjalt võlalt ja kahju hüvitiselt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 2. lause ja TsMS §367 järgi seadusjärgset viivist. Viivise arvestuse perioodi kui sellist pole kostja sisuliselt vaidlustanud, aga kuna kahjuhüvitis on väiksem, tuleb kohtul viivis ümber arvestada. Viivis on 1) alates 13.04.2022 (s.o päevast, mis järgneb päevale, milleks hageja ootas vastust oma kompromissiettepanekule) kuni 30.05.2022 (hagiavalduse esitamisele eelnev päev) arvestatuna summalt 35400 eurot (tagasitäitmise võlasuhtest tulenev kohustus 30.05.2022 seisuga 23 800 eurot + hinnavahe hüvitis 11 600 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kokku 372,43 eurot, 2) alates 31.05.2022 viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni 10.10.2022 37344 (23800 + 11600 + 1944) eurolt, kokku 1088,60 € ja alates 11.10.2022 kuni otsuse tegemiseni 24.11.23 32844 eurolt (19300 eurot + 11600 eurot +1944 eurot) vastavalt 3887,74 €. 3) otsuse tegemisele järgnevast päevast 25.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhinõudelt 32844 eurolt TsMS § 367, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega tuleb otsuse tegemise ajaks kostjalt hageja kasuks välja mõista viivist kokku 5348,77 eurot ja alates 25.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni põhinõudelt 30900 eurot TsMS § 367, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Nii kuulub hagi osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlga 19300 €, kahju hüvitist kokku 13544 € (11600 € + 1944 €), viivist 24.11.23 seisuga 5348,77 € (372,43 € +1088,60 € +3887,74 €) ja alates 25.11.2023 kuni protsendina võlalt 32844 eurolt (19300 + 11600 +1944) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võla tasumiseni. IV Tsiviilasja hind, menetluskulude jaotus, rahaline suurus ja tasaarvestus

TsMS § 122 lg 1 ja § 123 järgi on tsiviilasja hind 50653,99 eurot. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja põhivõla nõue kuulus rahuldamisele, üks kahju hüvitamise nõue osalisele rahuldamisele, mistõttu kuulus osalisele rahuldamisele ka viivisenõue. Kohtu hinnangul kuulus hagi rahuldamisele seega ca 90% ulatuses. TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad hageja menetluskulud kohtu hinnangul 90 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 10 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi on menetluskuludeks riigilõiv, lepingulise esindaja põhjendatud kulud. Hageja menetluskuludeks on arvestuse kohaselt esindaja kulud 44,2 tunni eest, millele lisandub istungi aeg 1 tund ja 44 minuti, seega kokku pea 46 tundi, mis teeb 8-tunnise tööaja arvestuse juures 5,75 päeva. Tunnitasu määr on 200 eurot (ilma käibemaksuta), kuid hageja palub tasu määrata koos käibemaksuga. Lisaks on kuluks riigilõiv 1540 €, mis nähtub asja materjalidest. Kostja esitas hageja kuludele vastuväite ja märkis, et need pole põhjendatud osas, kus ületavad kostja menetluskulusid. Kostja esindaja kulud on arvestatud 25 töötunni eest, maksumusega 180 euro tunnis koos käibemaksuga, kokku 4500 eurot. Kostja arvates on hageja lepingulise esindaja kulud ülepaisutatud, kuna ajaks on märgitud ca kaks korda rohkem aega, (44,2 tundi). Poolte ajaline panus konkreetses tsiviilasjas peaks olema enam-vähem võrdne, millisest asjaolust tulenevalt vaidlustab kostja hageja esindaja õigusabikulud 4500 eurot ületavas määras, so summas 6108 eurot. Samuti ei saa pidada õiglaseks ja loomulikuks, et hageja ajaline töömaht sedavõrd oluliselt ületab kostja oma. Kostja palub neid asjaolusid menetluskulude küsimuse lahendamisel silmas pidada. TsMS § 175 lg 1 järgi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust. Hageja arvestuse juures kulus esindajal asjas aega kokku 5,75 päeva, mis hõlmab dokumentide koostamist, kliendiga nõupidamist, istungite ettevalmistamist, osalemist, istungile tulemist, ära minemist, kliendiga rääkimist istungi aja koostamisel, kohtuga istungi aja koostamist. Kohtu arvates on põhjendatud esindaja ajakulu kokku 5 tööpäeva eest, kuivõrd kohtu hinnangul vastab selles ulatuses tehtu asja mahule, keerukusele, tõendite hulgale. Kohtu hinnangul oli hageja täitnud kohtu antud korraldusi, vastanud teise poole seisukohtadele, esitanud oma väidete kinnituseks tõendeid, olukorras, kus kostja esitas ise vähesel määral tõendeid ja hageja tõendamiskoormis oli suurem. Esindaja töö vastab seega tehtule ja asjas ei ole esitatud asjakohatuid taotlusi. Töötasu määr 200 eurot pluss käibemaks on kohtupraktikas leidnud ka kinnitust. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et põhjendatud esindaja kulu on TsMS 175 lg 1 järgi 40 tunni eest vastavalt 9600 € (sh käibemaks 20%). Arvestades aga seda, et kostja esindaja tasu määr on 180 € koos käibemaksuga, tuleb kohtu arvates lähtuda sellest, et kostja ei saanud ette näha, et vastaspoole esindaja tasu määr on kõrgem kui tema esindaja tasu määr, mistõttu ei pea ta hüvitama kulusid nii suures ulatuses, kui hageja neid kandis. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hageja esindaja tasu TsMS § 175 lg 1, § 144 p 1 järgi, mille kostja peab hüvitama, vastavalt 7200 eurot. Lisaks tuleb tal hüvitada ka tasutud lõiv 1540 € TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2 järgi. Seega tuleb kostjal kanda hageja kuludest (7200+1540=8740) 90 % ehk 7866 eurot. Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud (tähtaeg antud istungil). Seega on kostja esindaja tööaeg olnud 25 + 1 tund ja 44 minutit (istungi kestus) ehk 26 tundi ja 44 minuti.

Tehtud töö vastab asja mahule, tehtud toimingutele ja on kooskõlas kostja esitatuga ning asja keerukusega. Tasu määr 180 € (sh käibemaks) on kooskõlas kohtupraktikaga. Sellele ajale ja tehtud tööle vastav põhjendatud esindaja tasu on TsMS § 175 lg 1 järgi 4812 euro (koos käibemaksuga, 26*180 € + 132 €). Hagejal tuleb hüvitada kostjale seega 10 % ehk 481,20 €. TsMS § 445 lg 1 II lause kohaselt kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab poolte vastastikused menetluskulude nõuded, mille tulemusel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulude katteks 7384,80 € (7866-481,20). Kostjal tuleb tasuda hageja taotluse (TsMS § 177 lg 4) alusel alates otsuse jõustumisest võlgnetavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni kulude tasumiseni. V Protokolli parandamise taotlus TsMS § 53 lg 4 sätestab, et protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. (1) Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus koostas 09.10.2023 istungi protokolli, millele hageja esita 12.10.23 vastuväite. Kostja vastas, et vajadusel ei vaidle ta sellele sisuliselt vastu, sõltuvalt sellest, mis on salvestuses. Hageja taotluse kohaselt on vaja protokolli sisuliselt sõnasõnalt täpsustada. Protokoll ei ole stenogramm, mistõttu ei pea ta sisaldama täpset poolte esindajate sõnastusi. Asjas ei saavutanud pooled kompromissi, mille tingimused oleksid protokolli kantud, hageja ei võtnud hagi tagasi, ei loobunud sellest, kostja ei võtnud hagi täies ulatuses õigeks, ja mis kõik oleks protokolli valesti kantud. Poolte esindajate selgitused istungil ei ole tõendiks. Asjas tähtsust omavad väited on esitatud menetlusdokumentides kirjalikult. Seega jääb hageja taotlus 09.10.2023 istungi protokolli parandamiseks rahuldamata ja kohus lisab need protolli juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.