Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

eurot, 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 4628,37 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 28.10.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 25.04.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 6,9% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 157,49 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 157,49 eurot. 26.04.2023 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Xxx AS ja kostja 13.07.2021 järelmaksulepingu nr. XXX, mille alusel soetas kostja kauba maksumusega 290,97 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 12.08.2021 12.01.2023. Kostjal on põhiosa võlgnevus osaliselt alates 11. osamaksest 12.06.2022 ning täielikult alates 12. osamaksest 12.07.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 14. osamaksele 12.09.2022 summas 56,49 eurot (1,83+17,81+18,22+18,63). Kostjalt on toimunud laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks summas 155,75 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 135,22 eurot (290,97-155,75). Esialgne võlausaldaja saatis 6.09.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 27.09.2022 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Xxx AS loovutas 28.09.2022 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 15,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 11. osamaksest, s.o 12.06.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 14. osamakseni s.o 12.09.2022 summas 12,65 eurot (3,77+3,37+2,96+2,55). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 12,65 eurot. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude summa 30 eurot kujunemine: 11.10.2022 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 18.11.2022 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 14.12.2022 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 30 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 135,22 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 28.09.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 26.04.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 15,9% kooskõlas VÕS §

113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 12,43 eurot. Krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust mõlema lepingu puhul vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. KAVS § 49 ja § 50 ning vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Krediidivõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki krediidivõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on krediidiandja selgitanud laenulepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult Kliendile (laenuleping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Klient on sõlminud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on temale arusaadavad. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista tarbijakrediidilepingust nr. XXX tuleneva põhivõlgnevuse 4628,37 eurot, intressi 182,75 eurot, haldustasu 7,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 157,49 eurot ning viivised alates 26.04.2023 kuni põhinõude summas 4628,37 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 6,9% aastas. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista järelmaksulepingust nr. XXX tuleneva põhivõlgnevuse 135,22 eurot, intressi 12,65 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 12,43 eurot ja viivise alates 27.04.2023 kuni põhinõude summas 135,22 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 15,9% aastas. Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi õigeks ei võtnud. Kostja ei ole sõlminud hagiavaldustes viidatud tarbijakrediidilepingut nr XXX ega ka osamaksetega tasumise müügilepingut nr XXX, vaid need on sõlminud kostja nimele, kostja teadmata ja ilma kostja nõusolekuta kolmas isik, kuritarvitades kostja identiteeti. Järelikult ei ole kostja andnud lepingu tekkimise eelduseks olevat tahteavaldust. Käesolevaks hetkeks on ilmnenud, et 2021-2022 jooksul oli kostja poja R L endise elukaaslase K K poolt kostja nimele, talle teadmata ja ilma tema nõusolekuta, võetud erinevaid laene teistest erinevatest äriühingutest, sh xxx OÜ, xxx OÜ, xxx OÜ, xxx AS, Xxx AS, xxx AS, xxx OÜ, xxx AS, xxx AS, xxx AS ning teostatud erinevaid teisi tehinguid tema nime all. Kostja rõhutab, et antud juhul tegi kõrvaline kolmas isik K K vaidlusalused tehingud kostja nimel mitte kostja esindajana, vaid kostja identiteeti kasutades ja teise isikuna esinedes, kuritarvitades kostja IDkaarti ja PIN-koode (või Smart-ID). Kostja avaldab ja kinnitab, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid (või Smart-ID) läksid tema valdusest välja ilma tema süüta ja tema tahte vastaselt ning et kostja ei ole vabatahtlikult mitte ühelegi kolmandale isikule üle andnud talle väljastatud IDkaarti ja PIN-koode (või Smart-ID). Kuivõrd tegelikult vaidlusaluse lepingu sõlminud K K ja kostja poeg R L elasid 2021.-2022. a koos ning nad tihti viibisid kostja juures (sh aitas K K kostjal internetist asju tellida), siis oli K Kl lihtne kostja teadmata välja selgitada kostja ID-kaardi PINkoodid ning kostjale väljastatud ID-kaarti kuritarvitada.

Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna 04.11.2022 kirja „Teatis kriminaalmenetluse nr xxx alustamisest“ kohaselt oli Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna menetlustalituse varavastaste süütegude grupi poolt 04. novembril 2023. a alustatud kriminaalasja menetlus KarS § 213 lg 1 järgi selle kohta, et E L avastas, et tema teadmata ja ilma tema nõusolekuta oli avatud tema nimele panga konto ja võetud erinevad laenud erinevatelt laenuandjatelt ning teostatud erinevaid tehinguid tema nime all ning et nimetatud tegevuses ta kahtlustab oma poja R L endist elukaaslast K K. Käesolevaks hetkeks on ilmnenud, et K K oli kostja nimele avanud xxx AS-is kokku neli arvelduskontot (mille avamisest ei olnud kostja teadlik ning mida kostja isiklikult ei käsutanud), millele laekusid erinevatest äriühingutest, sh xxx OÜ, xxx OÜ, xxx OÜ, xxx AS, xxx AS, Xxx AS, xxx AS, xxx OÜ, xxx AS, xxx AS, xxx AS, võetud laenud ning millele laekuvad summad on K K kandnud enda arvelduskontole. Arvelduskontodelt nähtuvad ka ülekanded K K arvelduskontolt kostja arvelduskontole, et võetud laene teenindada. Kostja 09.09.2022 avalduse alusel on käesolevaks hetkeks nimetatud xxx AS arvelduskohtud suletud. Samas tuli asjaolude kontrollimisel välja, et hagiavalduses viidatud 10.08.2021 väidetavalt AS Xxx xxx ja kostja vahelise tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel ei olnud AS Xxx xxx teinud laenu väljamakset mitte mingisugusele K K poolt kostja nimele avatud arvelduskontole, vaid kõrvalise kolmanda isiku kontole. Vastavasisulist asjaolu kinnitab kostja 19.05.2023 elektronkiri Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna uurijale xxx, samuti on laenulepingus viide, et laenu summa makstakse nimetatud teenuselepingu kohaselt xxx OÜ-le. Seega ei ole kostja isiklikult saanud AS Xxx xxx poolt väljastatud laenu summas 5 000 eurot. K K on 07.03.2023 saatnud R La mobiiltelefonile ka järgmise sisuga SMS-sõnumi: „Mina K K isikukood xxx tunnistan ennast vabatahtlikult süüdi R L ja E L nimele võetud kiirlaenudes ajavahemikul 15.06.2021-01.08.2022. R L ja E L ei olnud teadlikud nende nimele võetud laenudest. Laenud laekusid antud isikute xxx arveldusarvetele“. Kuivõrd kostja ei ole andnud hagiavaldustes viidatud lepingute tekkimise eelduseks olevat tahteavaldust, siis ei eksisteeri AS Xxx xxx ja kostja vahelist kehtivat lepingut ning kostja ei saa vastutada tarbijakrediidilepingust nr XXX tuleneva rahalise nõude eest ega ka AS Xxx xxx, xxx AS ja kostja vahelise osamaksetega tasumise müügilepingust nr XXX tuleneva rahalise nõude eest. Kahepoolsest lepingulisest õigussuhtest saavad õigused ja kohustused tuleneda üldreeglina üksnes lepingu poolele, so kahepoolse lepingulise õigussuhte subjektidele, kes on lepingu sõlminud. Kohtu põhjendused

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

04.11.2022 on Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna menetlustalituse varavastaste süütegude grupi poolt alustatud kriminaalasja menetlus KarS § 213 lg 1 järgi selle kohta, et kostja avastas, et tema teadmata ja ilma tema nõusolekuta oli avatud tema nimele panga konto ja võetud erinevad laenud erinevatelt laenuandjatelt ning teostatud erinevaid tehinguid tema nime all ning et nimetatud tegevuses ta kahtlustab oma poja R L endist elukaaslast K Kt (dtl 180). Kostja vande all antud ütlustega on käesoleval juhul tõendamist leidnud, et K K oli kostja nimele avanud xxx AS-is mitu arvelduskontot, mille avamisest ei olnud kostja teadlik ning mida kostja isiklikult ei käsutanud (dtl 311). Kostja on 09.09.2022 avaldusega pettusest ka xxx AS-i teavitanud (dtl 208). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja nimel avatud pangakontodele laekunud erinevatest äriühingutest (sh xxx OÜ, xxx OÜ, xxx OÜ, xxx AS, xxx AS, Xxx AS, xxx AS, xxx OÜ, Bondora AS, xxx AS, xxx AS) võetud laenud ning laekunud summad on K K kandnud enda arvelduskontole (dtl 191-207). Arvelduskontodelt nähtuvad ka ülekanded K K arvelduskontolt kostja arvelduskontole, et võetud laene teenindada. Eeltoodud asjaolusid kinnitab ka kohtu hinnangul K K 07.03.2023 saadetud SMS kostja poja R L mobiiltelefonile: „Mina K K isikukood xxx tunnistan ennast vabatahtlikult süüdi R L ja E L nimele võetud kiirlaenudes ajavahemikul 15.06.2021-01.08.2022. R L ja E L ei olnud teadlikud nende nimele võetud laenudest. Laenud laekusid antud isikute xxx arveldusarvetele“ (dtl 222). Samuti on K K kriminaalasjas nr xxx kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitanud, et on kasutanud kostja teadmata tema ID-kaarti ja PIN-koode, et teha SMART-ID ja võtta kostja nimel laene ning teha xxx pangas konto (dtl 298). Kohus asub seisukohale, et eelnimetatud tõenditega ning kostja vande all antud ütlustega on ka tõendamist leidnud, et kostjale väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta ning tema tahte vastaselt. Kostja vande all antud ütlustest selgub, et kostja on oma ID kaarti hoidnud oma toas ja selle PIN koode sahtlis ning kostja on kinnitanud, et ei ole andnud oma ID-kaarti ega PIN koode kellelegi kasutada (dtl 310-314). Seega ei saa rääkida ka kostja poolt hoolsuskohustuste rikkumisest, s.o et PIN koodid oleksid kostja valdusest välja läinud kostja süül. Kohtu hinnangul ei saa pidada süüliseks kostja sellist käitumist, kus ta ei olnud võimeline kontrollima seda, et tema poja elukaaslane on kostjat ära kasutades (abistades kostjat fritüüri tellimisel internetist) teada saanud kostja ID-kaardi asukoha ja PIN-koodid. Tõenditest ei nähtu, et kostja oleks vabatahtlikult oma koode jaganud või neid kolmandale isikule näidanud. Kohtu hinnangul ei saa hoolsuskohustuse sisuks olla ka oma pereliikmete täielik umbusaldamine. Kuna hagejaga sõlmis käesoleval juhul lepingud kolmas isik üksnes kostja identiteeti kasutades, siis toob see kaasa hagis märgitud lepingute tühisuse TsÜS § 129 lg 1 alusel, sest kostja ei ole lepingut heaks kiitnud.

ta saanud ei ole ja järelmaksuga kaupu ostnud ei ole (dtl 310-314). Kohtul ei ole alust kostja vande all antud ütlustes kahelda ning lisaks on ütlused kooskõlas muude asjas esitatud tõenditega. Hageja kostja poolt esitatud tõendeid ümber lükanud ei ole. Kohtule pole esitatud tõendeid, mis võimaldaks kostjat vaidlusaluste lepingutega siduda.

tõendite esitamiseks selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud (m.h kas ja milliseid andmeid on esialgne krediidiandja kostja osas enne lepingute sõlmimist kogunud). Hageja ei ole kohtule täiendavaid selgitusi ega tõendeid esitanud. Seega puuduvad tõendid, et vastutustundliku laenamise põhimõtet oleks järgitud ning sellises olukorras ei oleks tohtinud tarbijakrediidilepingut kostjaga või kostjana esinenud isikuga sõlmida (VÕS § 4034 lõige 6).

5) 17.01.2024 taotluse koostamine tõendi esitamiseks xxx OÜ hagiavalduses E L vastu võlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude, sissenõutavaks muutunud viivise ja tulevikus tekkiva viivise nõudes tsiviilasjas nr 2-23-107481 – 4 tundi; 6) 19.02.2023 kohtumine kliendiga, edasise tegevusplaani analüüs, ettevalmistus kohtuistungiks – 1 tund; 7) 23.01.2024 ettevalmistus kohtuistungiks xxx OÜ hagiavalduses E L vastu võlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude, sissenõutavaks muutunud viivise ja tulevikus tekkiva viivise nõudes tsiviilasjas nr 2-23-107481 – 2 tundi 30 minutit; 8) 24.01.2024 esindus kohtuistungil koos transpordiks kulunud ajaga xxx OÜ hagiavalduses E L vastu võlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude, sissenõutavaks muutunud viivise ja tulevikus tekkiva viivise nõudes tsiviilasjas nr 2-23-107481 – 1 tund 30 minutit; 9) 04.03.2024 seisukoha koostamine xxx OÜ hagiavalduses E L vastu võlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude, sissenõutavaks muutunud viivise ja tulevikus tekkiva viivise nõudes tsiviilasjas nr 2-23-107481 – 4 tundi 30 minutit; 10) 10.06.2024 menetluskulude nimekirja koostamine xxx OÜ hagiavalduses E L vastu võlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude, sissenõutavaks muutunud viivise ja tulevikus tekkiva viivise nõudes tsiviilasjas nr 2-23-107481 – 1 tund.

arvestatava käibemaksuga. Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14), kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24) ja ka 205,58 eurot käibemaksuta (RKTKo 18.05.2022, 2-21-1824). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku ning arvestades asjaoluga, et kostjat esindas lepinguliste esindajana vandeadvokaat kui kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja, saab pidada põhjendatud tunnitasuks 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Eeltoodust tulenevalt on kostja esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud maakohtus 3275 eurot, millele lisandub käibemaks 655 eurot, kokku 3930 eurot.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.