Aktiva Finance Group OÜ hagi V. P. vastu põhivõla 1007 euro 20 sendi, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks
Tsiviilasja hind
1776 eurot 95 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja Alla Žulinskaja Kostja: V. P. (isikukood xxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista V. P. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 1375 eurot 08 senti (s.o põhinõue 1007 eurot 20 senti, intress 95 eurot 47 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 222 eurot 41 senti ja sissenõudmiskulud 50 eurot).
3.Mõista V. P. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (s.o 1007 eurolt 20 sendilt) alates 26. juulist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 39,90% aastas.
Mõista V. P. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 575 eurot.
6.Mõista V. P. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (575 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada otsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 17. märtsil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. P. (kostjalt) 1251 euro 4 sendi saamiseks. Kuivõrd makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, andis Pärnu Maakohus nõude Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 25. juulil 2023 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 1007 eurot 20 senti, intressi 95 eurot 47 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 222 eurot 41 senti ja sissenõudmiskulud 50 eurot, samuti viivise põhinõudelt (1007 eurolt 20 sendilt) alates 26. juulist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 39,90% aastas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja 2. septembril 2022 krediidikonto lepingu nr KK3854778, mille alusel sai kostja 1000 euro suurust krediiti. Kostja pidi tagastama krediiti esialgse võlausaldaja esitatud makseteatiste alusel. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, jättes tasumata oktoobri, novembri ja detsembri 2022 osamaksed. Esialgne võlausaldaja saatis 20. detsembril 2022 kostjale ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 4. jaanuaril 2023 lepingu üles. Esialgne võlausaldaja on loovutanud oma nõuded kostja vastu hagejale.
3.Kostja ei ole hagile vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 2. septembril 2022 sõlmitud krediidikonto lepingust nr KK3854778 (dtl 33, Euroopa Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 34 – 35; üldtingimused dtl 40 - 43). Lepingu
alusel sai kostja 1007 euro 20 sendi suuruse krediidi. Kostja pidi tagastama krediiti esialgse võlausaldaja esitatud makseteatiste alusel (dtl 62 – 65).
6.Vaidlust ei ole selles, et poolte oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes võimaldas krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).
7.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 47,86% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (2. septembril 2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30% (kolmekordne määr seega 48,9%). Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
8.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 pdes 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: · tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); · tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); · tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
· tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2113098, p 18).
9.Kohus selgitas 18. märtsi 2024 kohtunõudes, et hagiavalduses esitatud andmed ei võimalda kohtul kontrollida, kas esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Selliselt ei nähtu hagiavaldusest, millised olid kostja sissetulekud ja kohustused lepingu sõlmimise ajal. Kohtu hinnangul ei ole jälgitav, kuidas esialgne võlausaldaja jõudis positiivse otsuseni (ehk otsuseni võimaldada kostjale krediiti). Kohus märkis, et kuigi hagile on lisatud kostja taotlus ja pangakonto väljavõte, ei ole hageja oma taotlust TsMS § 236 lg-le 3 vastavalt põhjendanud. Kohus palus hagejal selgitada, kuidas on praegusel ajal järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet (sh tuua välja konkreetsed asjaolud). Vastusena kohtunõudele selgitas hageja 24. aprilli 2024 menetlusdokumendis, et lepingu sõlmimisel hinnati kostja krediidivõimekust, kasutades kostja esitatud andmeid kulude ja kohustuste kohta, kostja pangakontode analüüsi, maksehäirete päringuid, Maksuameti päringut, rahvastikuregistri päringut ning ametlikud teadaandmed päringut.
10.Kohus peab vajalikuks märkida, et vaatamata kohtunõudes toodud selgitustele selle kohta, et hagejal tuleb konkreetsed asjaolud välja tuua, ei ole hageja seda ka 24. aprilli 2024 menetlusdokumendis teinud. Hageja menetlusdokumendist ei nähtu jätkuvalt andmeid kostja sissetulekute ja kohustuste kohta, vaid hageja on jätnud kohtu ülesandeks otsida vastavaid andmeid hageja esitatud tõenditest. See ei ole aga kooskõlas hagimenetluse põhimõtetega.
11.Kostja on laenutaotluses (dtl 127) märkinud oma sissetulekuna 1200 eurot, majandamiskuludena 350 eurot ja finantskohustustena 0 eurot. Esialgne võlausaldaja on laenuotsuses (dtl 143) kostja sissetulekuna arvestanud 1339 eurot 06 senti, igakuise 0 eurot ja elamiskuludena 350 eurot. Arvestatud on lepingujärgne osamakse 53 eurot 25 senti. Reserviks on arvestatud seega 935 eurot 81 senti (1330,06 – 0 – 350 – 53,25). Kohus märgib, et kostja konto väljavõtetelt (dtl 129 – 137) ei nähtu kostja sissetulekut 1339 eurot 06 senti. Kohtu hinnangul nähtub kostja konto väljavõtetelt, et kostja nelja kuu keskmine sissetulek on 1266 eurot (enne juulit 2022 laekus töötasu xxxxxxxxxxxx-lt ning alates juulist 2022 laekus töötasu xxxxxxxxxx-lt ning osaliselt ka xxxxxxxxxxxx-lt). Ka kostja ise on oma sissetulekuna märkinud 1200 eurot. Kuigi hageja on viidanud maksuameti päringule, ei ole ta seda kohtule esitanud. Asja materjalidest ei nähtu ka hageja viidatud kostja pangakontode analüüsi. Kohus peab vajalikuks märkida, et maksehäireregistri väljavõttest (dtl 138) ei nähtu, kelle kohta on see tehtud. Kohus ei saa sellist tõendeid arvestada.
12.Kohus on seisukohal, et esialgne võlausaldaja on siiski järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja nelja kuu keskmine sissetulek on 1266 eurot. Kuigi kostja konto väljavõttelt nähtub, et kostja on aprilli keskel teinud kandeid Julianus Inkasso OÜ-le kokku summas 34 eurot (14 + 5 + 5+ 5 +5) ja aprilli lõpus samas summas, ei nähtu hilisemaid kandeid. Kohtu hinnangul viitab see asjaolule, et muud finantskohustused on lõppenud ja lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud finantskohustusi. Kontolt ei nähtu ka seda, et kostja oleks saanud laene muudelt
võlausaldajatelt. Kostja on taotluses märkinud enda majapidamiskuludeks 350 eurot. Kostja konto väljavõtet arvestades on selline kulu kohtu hinnangul ka põhjendatud. Lepingu alusel sai kostja 1007 euro 20 sendi suuruse krediidi ja pidi tagastama 47 - 54 eurot kuus (vt makseteatised, dtl 62 – 65). Kohus on seisukohal, et arvestades kostja sissetulekut ja kulusid oli tal võimalik lepingut täita. Lisaks märgib kohus, et 19. septembril 2022 esitas kostja täiendava krediidi taotluse, mille esialgne võlausaldaja lükkas tagasi põhjusel, et kostjale on juba maksimaalne summa pakutud (dtl 50). Eelnev viitab kohtu hinnangul sellele, et esialgne võlausaldaja on tõepoolest kontrollinud kostja maksevõimet.
13.Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2). Hageja 24. aprilli 2024 menetlusdokumendis täpsustanud, et kostja ei tasunud oktoobri, novembri ja detsembri 2022 osamakseid. Hagis on hageja selgitanud, et esialgne võlausaldaja saatis kostjale
20.detsembril 2022 ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja (3. jaanuar 2023) võlgnevuse tasumiseks (dtl 44). Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, luges esialgne võlausaldaja laenulepingu ülesöelduks alates 4. jaanuarist 2023. Kohus leiab, et praegusel juhul on VÕS § 416 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eeldused lepingu ülesütlemiseks täidetud. Seega on leping kehtivalt üles öeldud.
14.VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on hagi p-s 3.1 toonud välja põhivõla arvestuse. Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja toodud arvestusest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja põhivõlg 1007 eurot 20 senti.
15.VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu (dtl 33) kohaselt on intressimääraks 39,90% aastas. Hageja on hagi p-s 3.2 toonud välja intressi arvestuse, mille kohaselt on hageja intressi nõue 95 eurot 47 senti. Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja esitatud arvestusest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja intress 95 eurot 47 senti.
16.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 34 – 37) on esialgsel võlausaldajal õigus nõuda viivist võrdses määras intressimääraga iga viivitatud päeva eest tasumata krediidisummalt. Viivise määr on lepingus kokkulepitud intressimäär aastas ja päevas. Eelneva tõttu on ka viivise määr 39,90% aastas.
Hagile on lisatud viiviseraport (dtl 66), mille kohaselt on viivis perioodi 5. jaanuar 2023 kuni 25. juuli 2023 eest kokku 222 eurot 41 senti. Kohus peab põhjendatuks sellest arvestusest ka lähtuda. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja hagi esitamise seisuga (25. juuli 2023) sissenõutavaks muutunud viivis 222 eurot 41 senti. Lisaks tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis põhinõudelt (1007 eurolt 20 sendilt) alates
26.juulist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 39,90% aastas.
17.Sissenõudmiskulude kohta märgib kohus järgmist. Hageja nõuab kostjalt 50 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist. VÕS 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on tuginenud sellele, et ta on saatnud kolm tasulist meeldetuletuskirja (6. jaanuaril 2023,
31.jaanuaril 2023 ja 15. märtsil 2023). Need kirjad on kohtule ka esitatud (dtl 67 – 73). Lisaks nõuab hageja kostjalt ka muude makseviivitusega tekkinud kulude hüvitamist summas 15 eurot. Hageja on kohtule esitanud Taust.ee väljavõtte (dtl 74) kostja andmete avaldamise kohta. Kohtu hinnangul on hageja sissenõudmiskulude nõue 50 eurot põhjendatud.
18.Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 1375 eurot 08 senti (s.o põhinõue 1007 eurot 20 senti, intress 95 eurot 47 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 222 eurot 41 senti ja sissenõudmiskulud 50 eurot). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt (1007 eurolt 20 sendilt) alates 26. juulist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 39,90% aastas.
19.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
20.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 1264 eurot 50 senti (riigilõiv 315 eurot ja lepingulise esindaja kulud 949 eurot 50 senti). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga. TsMS § 4842 järgi on maksekäsu kiirmenetluse põhjendatud kuluks 20 eurot.
21.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud 527 eurot (5,5 h x 169 eurot/h). Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas kostjat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Ka hageja lepingulise esindaja ajakulu (5,5 h) ei ole kohtu hinnangul täies ulatuses põhjendatud. Praegusel juhul on tegemist lihtsa tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei täitnud krediidilepingust tulenevaid kohustusi), see ei sisalda erilist õiguslikku analüüsi ja koosneb suurel määral vaid asjaolude kirjeldamisest ja õigusnormide viidetest. Kostja ei ole menetluses oma vastuväiteid esitanud. Kohus on eelnevalt märkinud, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise puhul välja toonud asjaolusid, vaid viitas üksnes tõenditele, jättes kohtu ülesandeks otsida vajalikke asjaolusid tõenditest (vaatamata kohtu selgitustele). Eelneva tõttu on põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Hageja lepingulise esindaja kulu on seega 240 eurot (100 x 2 x 1,2).
22.Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 575 eurot (315 + 20 + 240). Need kulud tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (575 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
23.Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu 16. septembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9.2). /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.