Hageja OK Incure OÜ, registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn, Harju maakond 10617; Lepinguline esindaja Dmitri Santašev, e-post [email protected];
Välja mõista L.M.F.lt OK Incure OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuselt (2556,55 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus.
4.Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi L.M.F. vastu järgnevates nõuetes: põhivõlgnevus 283,48 eurot, intress 325,16 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot ja viivis 481,74 eurot.
5.Jätta menetluskulud 71% ulatuses kostja kanda ja 29% ulatuses hageja kanda.
6.Välja mõista L.M.F.lt OK Incure OÜ kasuks menetluskuluna 323,05 eurot ja viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
7.Saata kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord
2-23-109734 Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue OK Incure OÜ esitas Pärnu Maakohtule hagi L.M.F. vastu 23.05.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse 2840,03 euro, intressi 325,16 euro, viivise 582,04 euro ja sissenõudmiskulu 50 euro saamiseks. Kostjale võimaldati laenulimiiti summas 3000 eurot, intressimääraks on lepingus kokku lepitud 41,79% aastas ning krediidikulukuse määraks on 50,8% aastas eeltoodud tingimustel ning eeldusel, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena. Viivisemääraks lepiti kokku võrdne intressimääraga, s.o 41,79% aastas. Kostja on võtnud 23.05.2022 kuupäeva seisuga kogu laenulimiidi 3000 eurot kasutusse, tagasimakseid tegi kostja kokku summas 443,45 eurot, millest 159,97 eurot arvestas laenuandja põhiosa laenu katteks, 10 eurot teenustasu katteks ja 273,48 eurot intresside katteks /dtl 96/. Viimane kostja poolt tehtud tagasimakse oli hageja arvestuse tabeli kohaselt 13.09.2022 (hageja arvestusest nähtuvalt loeti viimane tagasimakse eelnevate võlgnevuste arvele) /dtl 96/. Kostja jättis tasumata osamaksed septembris, oktoobris ja novembris. Kui kostja oli võlgnevuses vähemalt kolme osamaksega, saatis laenuandja kostjale 07.12.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles määrati kostjale tasumata osamaksete tasumiseks täiendav tähtaeg 14 päeva hoiatuse kuupäevast. Hoiatuses selgitas laenuandja, et kui võlgnevust täiendava tähtaja jooksul kostja ei tasu, loeb laenuandja lepingu tähtajale järgnevast päevast üles öelduks. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu luges laenuandja kostjaga sõlmitud lepingu üles öelduks alates 22.12.2022. Hageja teavitas kostjat 04.01.2022 nõude loovutamisest hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 2840,03 eurot, intressi võlgnevuse 325,16 eurot, mille on hageja arvestanud perioodi 14.09.2022 kuni võlausaldaja poolt lepingu ülesütlemiseni 22.12.2022, kokku summas 325,16 eurot. Intressimääras on pooled krediidilepingus kokku leppinud määra 41,79% aastas. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivitusintressi, milleks on lepingus kokku lepitud intressimäär 41,79% aastas põhivõla summalt, alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so. 23.12.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.06.2023, kokku summas 582,04 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Hageja menetluskuludeks on märgitud riigilõiv summas 455 eurot.
Kostja seisukoht
2-23-109734 Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 27.12.2023 TsMS § 3141 lg 3 p 2 alusel e-posti aadressile, mille kostja hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses avaldas ja millele menetlusdokumendid saata palus. Kohtu määratud tähtajaks kostja hagile vastust ei ole esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele, sätte lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
2.1.Multitude Bank plc ja kostja vahel oli sõlmitud 23.05.2022 krediidileping, mille alusel on kostja saanud laenulimiiti summas 3000 eurot /dtl 35/. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga, mis võimaldas tagasimakstud krediiti taas kasutusse võtta. Lepingu kohaselt oli intressi määr 41,79% aastas ja krediidi kulukuse määr 50,80% aastas. Kostja võttis laenuandja poolt võimaldatud krediidilimiidi summa kasutusse. Hagiavalduse kohaselt on laenuandja kostjale kokku väljastanud krediiti kogu summas 3000 eurot, kostja on laenuandjale tagasimakseid teinud kokku summas 443,45 eurot /dtl 36, 96/.
2.2.Käesolevas tsiviilasjas ei ole pooltel vaidlust asjaolu üle, et kostja kui füüsiline isik võttis krediiti väljaspool majandustegevust. Seega on vaidlusalune leping tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
3.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
3.1.Kostja oli viivituses 09.09.2022, 09.10.2022 ja 09.11.2022 osamaksetega, millest tulenevalt saatis Multitude Bank plc kostjale 07.12.2022 meeldetuletuse, millega andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 14 päeva jooksul teate kuupäevast ning märkis, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja krediidilepingu üles /dtl 58-61/. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles Multitude Bank plc lepingu 22.12.2022 üles.
4.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et
2-23-109734 loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
4.1.Multitude Bank plc selgitas nõude loovutamisest kostjale 07.12.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuskirjas /dtl 61/. Nõude loovutamisest teatati kostjale 04.01.2023 nõudekirjaga /dtl 62/. Kostja ei ole nõude loovutamise osas vastuväiteid esitanud. Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
5.Riigikohus on 24.11.2023 määruses tsiviilasjas 2-21-13098 (p-s 13) selgitanud, et kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C‐679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46).
5.1.Seega kontrollib kohus esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas, kuna VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
5.1.1.Kostjaga sõlmitud lepingu krediidilepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 50,80% aastas /dtl 35, 54/.
5.1.2.Kostja sai 23.05.2022 sõlmitud lepingu alusel võlausaldaja poolt avatud krediidi limiidiga summas 3000 eurot intressimääraga 41,79% aastas /dtl 35, 54/. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena. Viivisemäär on võrdne intressimääraaga, s.o 41,79% aastas. Nimetatid tingimustel on märgitud krediidi kogukuluks 3679,13 eurot ja krediidi kulukuse määraks 50,80%. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on hageja poolt välja toodud andmete (antav krediit, kuumaksete arv, osamakse suurus ja aastaintress) alusel krediidi kulukuse määr 50,80%. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määr kuni 01.07.2022 on 16,95% ning selle kolmekordne määr 50,85%. Seega krediidi kulukuse määr on lubatud piirmääras ja leping ei ole VÕS § 4062 lõike 1 alusel tühine.
5.2.Teiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, milline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.
5.2.1.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi
5.2.2.Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.
5.2.3.Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 17 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: •
•
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
2-23-109734 • •
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
5.2.4.Kohus kohustas hagejat 06.02.2024 kohtunõudega hagi täpsustama ning kohustas hagejat esitama hagiavalduse asjaoludes andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on kostja krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Samuti tuli hagejal vastavalt TsMS § 363 lg 1 ple 3 märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb esitada täpne arvestus, kui palju kostja tagasimakseid tegi ja mille katteks kostja tagasimaksed on arvestatud /dtl 91-93/.
5.2.5.Hageja on 23.02.2024 menetlusdokumendis esitanud ümberarvestuse ja palub alternatiivselt, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõista kostjalt välja põhinõude, viivised seaduses sätestatud määras ning edasiulatuvalt viivised seaduses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni /dtl 95-97/. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas hageja lisaks hagis esitatule, kohtunõudes ei vastanud ega esitanud tõendeid.
5.2.6.Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et krediidiandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja kogunud piisavalt teavet kostja igakuiste väljaminekute kohta ega teabe kogumist tõendanud. Hageja ei ole esitanud kohtule andmeid kostja sissetulekute kohta, sh selgitusi ega tõendeid, kui suur oli kostja sissetulek ja kas ning kuidas seda kontrolliti. Hagis esitatud üldsõnaliselt selgitusest (hagiavalduse p. 16, dtl 40) nähtuvalt ei teinud krediidiandja enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja muude kohustuste suurust, samuti ei küsitud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Hageja poolt tehtud päringust Maksehäirete registrisse ja sealt saadud andmete põhjal (maksehäire puudumine) ei näidanud krediidiandja vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Samuti ei nähtu kohtule, kuidas laenuandja veendus, et tarbija on krediidivõimeline. Kohtule esitatu kohaselt ei ole laenuandja kontrollinud kostja krediidivõimelisust ja tuvastanud kostja igakuiste kulude suuruse kontoväljavõtte põhjal, s.o kohtule ei ole esitanud analüüsi, mille kohaselt saaks veenduda, et kostja oli laenu väljastamisel krediidivõimeline ja võimeline tagasi maksma laenulepinguga endale võetud kohustust. Hageja ei ole kohtule esitanud ka kostja poolt esitatud andmeid, millest nähtuks kostja enda poolt esitatud andmed tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Kohtule ei ole hageja poolt esitatud kostja sissetulekute ja väljaminekute kontrollimise kohta üldse andmeid, mistõttu ei ole andmeid esitatud ega
2-23-109734 tõendatud asjaolu, et laenuandja üldse oleks kostja sissetuleku olemasolu ja sissetulekute suurust kontrollinud. Riigikohus määruse nr 2-21-13098 (p-s 13 ja 25) selgitatust tulenevalt on hagejal tõendamiskoormis tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja õiguseellaseks olev laenuandja on eiranud VÕS § 4034 lg-tes 2 ja 4 ning KAVS § 50 lg-tes 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna kohtule esitatud asjaolude alusel ei saa järeldada, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete (kogumis) analüüsi teostanud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
5.3.Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on sätte lg-s 6 nimetatud kohustuse rikkumise tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, kuid hagi saab olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole oli aastal 2022 (s.o 01.01.2022-31.12.2022) intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul (leping sõlmiti 23.05.2022 ja öeldi üles 22.12.2022) kostja intressi tasuma ei pidanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja intressinõude summas 325,16 eurot.
5.4.Hageja on esitanud andmed selle kohta, et lepingu alusel on kogu perioodi jooksul kostja kasutanud krediiti summas 3000 eurot ja teinud tagasimakseid kokku summas 443,45 eurot /dtl 36, 96/. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud põhisumma, mille arvestuse on hageja esitanud 23.02.2024 menetlusdokumendis (p 5). Hageja arvestab eelnimetatud punktis kostja poolt kasutusse võetud krediidisummast maha kostja poolt tehtud tagasimaksed ning palub kohtul alternatiivselt, vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel kohtu poolt, mõista kostjalt välja põhisumma 2556,55 eurot /dtl 96-97/. Kohus leiab, et hagi rahuldamine põhivõlgnevuse osas on põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista lepingujärgne põhivõlg 2556,55 eurot.
6.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 ja lepingu üldtingimuste p 11.3. alusel. Hageja saatis kostjale tasulised meeldetuletuskirjad 12.01.2023, 19.01.2023, 26.01.2023, 06.02.2023, 17.02.2023 /dtl 38-39, 71-75/. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt on võlausaldajal õigus pärast lepingu lõppemist tarbijalt nõuda sissenõudmiskulusid kogusummas kuni 50 eurot, sh arvestades, et esimese meeldetuletuskirja eest võib tasu nõuda kuni 25 eurot ja kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Kohus peab seega põhjendatuks sissenõudmiskulude hüvitamist 3 tasulise meeldetuletuskirja eest arvestades ühe tasulise meeldetuletuskirja jaoks 25 eurot ja kummagi järgneva kahe tasulise meeldetuletuskirja jaoks 5 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude
2-23-109734 väljamõistmise nõude 26.01.2023, 06.02.2023 ja 17.02.2023 kirjade eest summas 15 (3x5) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel välja mõista sissenõudmiskulud summas 35 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõude 15 euro ulatuses.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivise alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 23.12.2022 kuni hagi esitamiseni 19.06.2023 summas 582,04 eurot lepingus kokku lepitud intressiga võrdses määras 41,79% aastas. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kohus jätab hageja intressinõude lepingus sätestatud määras rahuldamata ja VÕS § 4034 lg 7 tagajärjel kohaldub käesolevalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Hageja palub kostjalt põhinõudelt viivised välja mõista alternatiivsena, juhul, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise krediidiandja poolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni summas 100,30 eurot. Hageja taotletud alternatiivne viivisenõue jääb VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatu piiridesse ning on kohtu hinnangul põhjendatud. Hageja taotleb kostjalt välja mõista ka edasiulatuv viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses kehtestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte põhivõlga ületavas summas, mis on TsMS § 367 järgi lubatav ja kohtu hinnangul samuti põhjendatud. Seega mõistab kohus hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 alusel välja tasumata põhiosalt viivised alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o perioodi 23.12.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.06.2023 eest summas 100,30 eurot ning rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt välja edasiulatuv viivis seadusjärgses määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte põhivõlga ületavas summas. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista 19.06.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 100,30 eurot ja edasiulatuv viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni seaduses sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude 481,74 euro ulatuses.
8.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 2556,55 eurot, sissenõudmiskulud summas 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 100,30 eurot. Kohus jätab hagi rahuldamata põhinõude osas summas 283,48 eurot, intresside osas summas 325,16 eurot, sissenõudmiskuludest 15 eurot ja viivisenõudest 481,74 eurot.
Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
2-23-109734
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja nõue kostja vastu oli 3797,23 eurot, kuid kohus rahuldab hageja nõuded 2691,85 euro ulatuses, s.o 71% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 29% ulatuses hageja kanda ja 71% ulatuses kostja kanda.
9.1.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. Hageja on hagiavaldusega palunud kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõivu summas 455 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
9.2.Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 71% hageja menetluskuludest, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 323,05 eurot.
9.3.Kostja ei ole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
9.4.Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskuludelt viisise välja mõistmiseks alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses TsMS § 177 lg 4 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.