nr 2-23-125217 OÜ Aktiva Finance Group hagi M.M. vastu 15.11.2019 ASga Inbank sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89003132666 ja 21.09.2020 sõlmitud lepingu muutmise lepingust nr L89004084852 tuleneva põhivõlgnevuse 2424,35 euro, intressi 106,19 euro, lepingu haldustasu 10 euro, sissenõudekulude 50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 185,93 euro ja alates 28.09.2023 kuni põhinõude (2424,35 eurot) täitmiseni viivise 12,9 % aastas väljamõistmiseks hagimenetlus lihtmenetlusena 3089,21 eurot
Kohtunik
Kadi Karting (end Aavik)
Hageja
OÜ Aktiva Finance Group (registrikood: 10746479, asukoht: A. Weizenbergi 20, Tallinn)
5.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale, sh kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuivõrd menetluse kestel ei ilmnenud lisaandmeid tema tegeliku asukoha kohta. Edasikaebe kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud
korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
1.Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.
2.Hageja on 27.09.2023 esitanud kohtusse hagi kostja vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võla nõudes. Hageja toob välja, et kostja sõlmis 15.11.2019 AS-ga Inbank tarbijakrediidilepingu nr L89003132666 ja 21.09.2020 sõlmitud lepingu muutmise lepingu nr L89004084852.
3.Lepingu krediidi kulukuse määraks on 17,02%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 3821 eurot, intressimäär 12,90%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev 20.11.2022, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu 76,42 eurot, igakuine lepingu haldustasu 2,50 eurot.
4.Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 23. osamaksest, s.o 20.11.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 26. osamakseni, s.o 20.02.2023. Esialgne võlausaldaja saatis 2.02.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ja 22.02.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
5.Inbank AS loovutas 27.02.2023 kostja nõude hagejale ja teavitas sellest kostjat.
6.Vastutustundliku laenamise kohta esitas hageja tõendina kostja laenutaotluse (dtl 52-53) ja maksehäireregistri väljavõtte (dtl 53). Kostja on teada saanud, et tema igakuine sissetulek oli 1000 eurot ning väljaminekuteks oli 100 eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 131,68 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 768,32 eurot (1000-100-131,68).
7.16.07.2019 IPF Digital AS-ga (krediidiandja) krediidikontolepingu nr 4470426, mille järgi on
8.Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja eelnimetatud lepingutest tulenev põhivõlgnevus 2424,35 eurot, intress 106,19 eurot, lepingu haldustasu 10 eurot, sissenõudekulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 185,93 eurot ja alates 28.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni viivis 12,9 % aastas. Samuti palub jätta kostja kanda hageja menetluskulud – õigusabikulud 527 eurot ja riigilõivu 420 eurot, samuti välja mõista viivise tasumata menetluskuludelt lahendi jõustumisest menetluskulude tasumiseni.
9.Kostjale on hagimaterjalid Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud 25.10.2023. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
10.Täiendavale kohtunõudele 08.01.2024 vastates selgitas hageja esmalt algse krediidiandja krediidi andmise protsessi. Hageja avaldas, et krediidiandja on seisukohal, et on järginud tarbijale krediidi väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks
50%) ei ole krediidiandjatele kehtiva regulatsiooniga kehtestatud, mistõttu lähtub krediidiandja tarbija krediidivõimelisust hinnates printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja arvesse võtnud krediidisaaja poolt esitatud krediiditaotluses esitatud teavet. Krediidivõimelisuse hindamise läbiviimise tulemusena selgus, et kostja igakuine netosissetulek on piisav krediiditaotluse rahuldamiseks ning samuti on kostja igakuised kohustused väiksemad, kui kostja igakuised sissetulekud.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
12.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
13.Esmalt märgib kohus, et Riigikohus on 24.11.2023 lahendis nr 2-21-13098 põhjalikult analüüsinud kohtute rolli menetluses, mis puudutavad tarbijakrediidilepinguid ja tarbijaga sõlmitud võlatunnistusi. Vastavale lahendile ja poolte tõendamiskoormisele on kohus osundanud varasemalt ka käesoleva menetluse käigus (dtl 77-78).
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. On tuvastatav, et kostja on tarbijakrediidilepinguna sõlminud 15.11.2019 AS-ga Inbank (krediidiandja) laenulepingu nr L89003132666 ja 21.09.2020 vastava lepingu muutmise lepingu nr L89004084852 (dtl 28-40), millega kostja sai mh perioodil 21.09.2020 kuni 20.01.2021 maksepuhkust. Tõenditelt on tuvastatav, et kostjale on krediidiandja poolt laenulepingute alusel üle kantud 3744,58 eurot (dtl 54).
15.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks ei piisa ainult KAVS § 49 lg-s 1 sätestatud sise-eeskirjaga kehtestatud krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikast. Vastav metoodika peab olema ka selline, et metoodika alusel tarbija krediidivõime hindamisel saadud tulemuse põhjal oleks selge, kas tarbija suudab või ei suuda oma sissetulekuga krediidilepingust tulenevaid kohustusi lepingus kokkulepitud tingimustel täita (KAVS § 49 lg 4). Krediidivõimelisuse hindamise metoodika ei saa olla paika pandud nii, et tarbijale elamiskuludeks arvestatud raha tegelikkuses keskmisele inimesele vähemalt minimaalsel tasemel elutingimuste loomist ei võimalda.
16.Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohta on Riigikohus märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks (vt RKTKo nr 2-21-13098, p 18). See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Esitatud tõendite põhjal saab asuda seisukohale, et kostja pangakonto väljavõte ei ole kostjalt küsitud ja kostja esitatud info analüüs on kohtu hinnangul olnud pealiskaudne. Nii on hageja märkinud, et kostja on igakuiste kohustustena märkinud 100 eurot. Kohtu hinnangul on krediidiandja oma analüüsis kostja igakuiste kulutuste olnud põhjendamatult ja masinlikult eluvõõras. Krediidiandjal pidanuks tekkima lisaküsimusi, sest kostja avaldatud väljaminekud ei ole eluliselt usutavad.
17.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise tagajärjeks, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4, RKTKm, 221-13098/50, p-d 25 ja 26). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli tarbijakrediidilepingu sõlmimise ja selle muudatuse sõlmimise ajal 0% (https://www.eestipank.ee/volasuheteintressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 403 4 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
18.Hagi ja sellele lisatud tõendite, sh maksegraafikute (dtl 29 ja 36) ning kohtule avaldatud võlgnevuse tekkimise asjaolude (maksepuhkus 21.09.2020–20.01.2021, võlg alates 23. osamaksest, s.o alates 20.11.2022,), alusel on tuvastatav, et kostjale on krediiti väljastatud kokku 3744,58 eurot (dtl 54) ja kostja on teinud tagasimakseid kokku 2839,94 eurot (76,42 + 131,68 x 10 + 22 x 65,76). Seega on kostja põhivõlg hagejale 904,64 eurot (3744,58-2839,94), mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 396 lg 1 ja VÕS § 402 lg 1 alusel välja mõista. Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata.
19.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi rahuldamise ulatust arvestades menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Kadi Karting kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.