X hagi If P&C Insurance AS-i vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.03.2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3933 eurot 91 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Kostja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168), lepinguline esindaja Allan Habicht Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel OÜ Kinnisvara abc (registrikood 12734306), lepinguline esindaja Carmen Tars
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30.03.2023. a otsus muutmata.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-21-5811 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 13.04.2021 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista If P&C Insurance AS-ilt (kostja, kindlustusandja) välja põhivõla 3642,51 eurot ja viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 14.04.2021 kuni põhivõla tasumiseni.
1.1.Hageja ja kostja kindlustusandjana sõlmisid Sütemetsa tee 10-6 korteriomandi kindlustuslepingu. 20.05.2020 toimus kindlustusjuhtum (kahjutoimik nr. E42204639Q), millega seoses kohustus kostja hüvitama hagejale korteri esimesel korrusel asuva laminaatpõranda vahetamise kulu. Põranda vahetamisega tegeles kostja määratud töövõtja OÜ Kinnisvara abc (edaspidi kolmas isik). Uue põrandalaminaadi ostis ja tarnis sama ettevõte. Hageja valis paigaldamiseks kõrgeima kasutusklassi laminaadi, mis on mõeldud suure koormusega tubades ja eeldab materjali erilist vastupidavust. 18.10.2020 lõpetas kolmas isik põranda vahetamise tööd ja allkirjastas hagejaga teostatud tööde akti nr 15071879. Tehtud tööde ja kasutatud materjalide maksumus oli 3282,51 eurot.
1.2.Kohe pärast akti allkirjastamist ilmnesid olulised puudused. Ruumide tavapärasel kasutamisel tekkisid laminaadile plekid, mille eemaldamine on võimatu. Esimesed plekid köögis külmiku juures tekkisid enne tööde üleandmist, hagi esitamise ajaks oli kogu elutoa ja köögi põrand plekke täis. Laminaatplaadid on paigaldatud ebaesteetiliselt, vastuolus hea ehitustavaga. Otsavuugid olid suvalistes kohtades ning köögi-elutoa põranda ülemineku vahe asus vales kohas. Hageja teavitas puudustest kostjat, tööde teostajat ja laminaadi tarnijat.
1.3.Hageja oli nõus, et töid teostab kostja poolt määratud isik, sest eeldas, et kostja vastutab selle isiku töö kvaliteedi eest. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja hüvitas hagejale korteri remondi maksumuse 3197,62 eurot ja asenduspinna üürikulu 1229 eurot. Kindlustuslepingu tingimuste TH-A 20191 p 192 kohaselt maksab kostja kindlustusjuhtumi korral rahalist hüvitist vastavalt kindlustuslepingule või väljastab garantiikirja kindlustusobjekti taastavale või asendavale ettevõtjale. Hageja korteri taastamistööde teostamiseks sõlmisid hageja ja kolmas isik suulise töövõtulepingu ning lepingust tulenevad kohustused ei laiene kostjale. Juhul, kui ehitustööd teostati ebakvaliteetselt, saab hageja esitada nõude kolmanda isiku või parketi müünud Bauhaus OÜ vastu.
2-21-5811
2.2.Vale on hageja väide, et kuna kostja kasutab kolmandat isikut oma majandustegevuses, vastutab ta igasuguse kolmanda isiku osutatud teenuse kvaliteedi eest. Kostja ja kolmanda isiku vahel on sõlmitud koostööleping kahjukäsitlusteenuse osutamiseks, mitte ehitustööde töövõtuleping. Kostja poolel oleva kolmanda isiku seisukoht
3.Kolmas isik leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Töövõtja vahetas põranda 02.10.2020, misjärel lahkus objektilt, allkirjastas teostatud tööde akti 14.10.2020 ja hageja allkirjastas teostatud tööde akti 18.10.2020. Hageja kinnitas teostatud tööde aktis, et tööd on teostatud nõuetekohaselt ja tellijal ei ole töövõtjale täitmisest tulenevaid pretensioone.
3.1.Hageja ei ole tõendanud, et plekid laminaadil tekkisid juba tööde teostamise käigus. Hageja ei ole käesoleva ajani töövõtjale ühtegi pretensiooni esitanud. Riiklikult tunnustatud ehitusekspert kinnitas oma 09.06.2021 hinnangus, et parkett on paigaldatud vastavalt paigaldusjuhendile ja ehitusnormidele. Eksperdi hinnangul põhjustasid parketi laiguliseks muutumise koduloomade eritatud lämmastikühendid ja happeid sisaldavate ainete sattumine parketile. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus tegi 30.03.2023 asjas vaheotsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
4.1.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud. Hageja ja kostja sõlmisid kodukindlustuse lepingu kindlustusperioodiga 01.09.2019–31.08.2020. Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on kodukindlustuse koguriskikindlustuse tingimused TH-A-20191. Sütemetsa tee 10–6 asuv korter kindlustati koos selles asuva koduse varaga. Kindlustuslepingu järgi on soodustatud isikuks Swedbank AS. Omavastutus oli kindlustuslepingu kohaselt 85 eurot. 20.05.2020 toimunud veeavarii tagajärjel sai kindlustusobjektiks olev korter veekahjustusi. Kostja andis 13.08.2020 garantiikirja ja tasus 30.12.2022 ehitustööde eest 3197,62 eurot. Kostja hüvitas hagejale asenduspinna üürikulu 1229 eurot. Koguriski kindlustustingimuste TH-A 20191 p-de 11 ja 13 kohaselt ei kuulu hüvitamisele kindlustusobjekti ebakvaliteetse osa asendamise, parandamise või ehitusvea muul viisil kõrvaldamise kulu.
4.2.Kostja ja kolmanda isiku vahel on sõlmitud kahjukäsitlusteenuse osutamise leping. Nimetatud lepingu p 2.1 kohaselt on partner kohustatud viima läbi esmased kahjukäsitlustoimingud ning p 2.2 kohaselt on partner kohustatud esitama kahjujuhtumi käsitlemise käigus taastusremondi kalkulatsiooni. Lepingu p 6.1 kohaselt peab tööde (taastusremonditööde) tellijaks olema alati vara omanik või seaduslik valdaja (edaspidi klient). Lepingu p 6.2 kohaselt on partner kohustatud sõlmima tööde teostamiseks kirjaliku lepingu alati, kui töö maksumus on suurem kui 1000 eurot.
4.3.Maakohus järeldas, et sõlmitud töövõtuleping ei ole ehitustööde töövõtuleping kindlustusvõtja kasuks. Kostja ei ole tööde tellija ega tee tellimust kliendi eest ega nimel. Kostja ei tellinud kolmandalt isikult ehitustöid ning ei teinud hageja korteris remonditöid, vaid garanteeris kolmandale isikule hageja korteris tehtud remonttööde eest tasumise. Ehitustööde tellijaks on hageja. Kostja ei vastuta kolmanda isiku osutatud teenuse kvaliteedi eest. Kostja maksis pärast ehitustööde lõpetamist ja hageja poolt vastu võtmist 20.10.2020 kolmandale isikule 3197,62 eurot ning puudub alus täiendava hüvitise tasumiseks.
2-21-5811
4.4.Maakohus tuvastas, et hageja ja kolmas isik pidasid läbirääkimisi töövõtulepingu tingimuste üle ning toimisid üksteise suhtes kui tööde tellija ja töövõtja. Et hageja nõue oli põhjendamatu, tegi maakohus TsMS § 449 lg 2 kolmandast lausest tulenevalt lõppotsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust maakohus kindlaks ei määranud. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega tuvastada hageja nõude põhjendatus ja jätkata menetlust.
5.1.Maakohus hindas tõendeid vääralt ja jõudis valele järeldusele, et hageja ei ole kostjaga töövõtulepingut sõlminud. Kohtueelses kirjavahetuses tegutses kostja töö eest vastutava isikuna, nt vastas hageja kirjadele ja pretensioonile, saatis hageja korterisse töö kvaliteedi hindamiseks eksperdi. 14.07.2020 pakkumist hagejale saates märkis kostja, et see on tutvumiseks.
5.2.Maakohus ei ole selgitanud kus ja kuidas hageja väidetavalt kolmanda isikuga lepingu sõlmis. Kolmanda isikuga ei ole hageja lepingut sõlminud, lepingutingimusi arutanud ega hinda kooskõlastanud. Kolmas isik ei ole töövõtulepingu sõlmimist hagejaga kinnitanud. 01.11.2022 kohtuistungil teatas kolmas isik, et temalt tellis töid kostja. 14.07.2020 pakkumise number 15071732 tegi kolmas isik kostjale. Selles olid üksnes materjalide hinnad, mistõttu ei saanud selle alusel lepingut sõlmida. Sellise numbriga hinnapakkumisele ei ole viidatud töö vastuvõtmise aktis, kus on märgitud hoopis teine number. 19.10.2020 esitas kolmas isik arve nr 1381 suurusega 3197,62 eurot, märkides arvele, et klient on kostja. Kolmas isik ei saatnud arvet hagejale.
5.3.Kostja ja kolmas isik sõlmisid 14.08.2017 koostöölepingu. See kinnitab, et kostja kasutab kolmandat isikut pidevalt oma majandustegevuses, seega vastutab kostja kolmanda isiku tegevuse eest tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 131 lg 1 järgi. Vastustaja seisukoht
6.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
8.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtus tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Maakohus ei rikkunud menetlusõigust tõendite hindamisel ja kohtuotsuse põhjendamisel (TsMS § 232 lg 1 ja TsMS § 442 lg 8). Maakohtu järeldused on arusaadavad ja seostatavad tuvastatud asjaoludega. Et hageja maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohus jättis hageja esile toodud asjaolud ja hageja esitatud tõendid hindamata.
2-21-5811
10.Nii maa- kui ringkonnakohtus on vaidluse keskne küsimus, kas hageja saab korteri põranda vahetamise töö puudustest tuleneva nõude esitada kostja vastu. Et hageja nõuded kostja vastu saaksid tuleneda eelkõige kindlustuslepingust, alustas maakohus vaidluse lahendamist õigesti kindlustuslepingu tingimustest. Poolte esiletoodust saab järeldada, et kindlustuslepingu tingimused TH-A 20191 muutusid lepingu osaks VÕS § 37 lg 1 järgi ning kehtivad tüüptingimustena (VÕS § 35 lg 1).
11.Kindlustuslepingu tingimuste TH-A 20191 p 192 (dtl 84) kohaselt maksab kostja kindlustusjuhtumi korral rahalist hüvitist vastavalt kindlustuslepingule või väljastab garantiikirja kindlustusobjekti taastavale või asendavale ettevõtjale. Sama punkti teise lause kohaselt kindlustusandja ei pea tegema ehitus- või remonditöid või korraldama taastamist või asendamist. Tingimused ei näe ette, kuidas valitakse kindlustusobjekti taastav ettevõte. Tingimuste p 193 sätestas, et kindlustusandja maksab korteri siseviimistluse kindlustusjuhtumi korral hüvitist tingimusel, et vara taastatakse kindlustuskohas.
12.Kolleegiumi hinnangul järeldas maakohus õigesti, et tüüptingimuste kohaselt piirdusid kostja kohustused garantiikirja väljastamisega remonditöid tegevale ettevõttele ja kostja ei võtnud vastutust remonditööde tegemise eest. Kostja tegevus remondiettevõtte vahendamisel on seletatav sellega, et kostjal oli huvi hinnata kahjuhüvitise suurust ning seda, kas korter saab taastatud. Tüüptingimustest nähtub kostja huvi korter endisel kujul taastada (tingimuste p 193). Samuti soovis kostja veenduda, et kahjuhüvitis on tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisav, kuid mitte ülemäärane. See selgitab, miks kostja pani ette kasutada remonditöödeks ettevõtet, kellega tal on koostöösuhe, ning korraldas korteri ülevaatamise eksperdi poolt.
13.Eelnev selgitab ka, miks kolmas isik koostas 14.07.2020 pakkumuse selliselt, et märkis tellijaks kostja. Kostja oli see, kes otsustas, milliste kahjustuste parandamiseks ja millises summas garantiikiri väljastada. Pakkumuse tegemine kostjale ja selle alusel garantiikirja väljastamine ei muuda asjaolu, et kostja ei võtnud kindlustuslepingust tulenevalt hageja ees remonditööde eest vastutust.
14.Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus oleks pidanud selgitama, kus ja millal sõlmis kolmas isik hagejaga lepingu. Hageja on esitanud kostja vastu lepingust tuleneva raha maksmise nõude (VÕS § 108 lg 1, § 422 lg 1). Hageja etteheites viidatud asjaolu ei ole nõudenormi ega vastuväite eeldus, mistõttu maakohus ei pidanud seda hindama. Hagi rahuldamata jätmiseks piisas, et maakohus tuvastas, et hageja ja kostja ei ole kokku leppinud, et kostja vastutab remonditööde eest. Seega ei ole ka määrav, et 14.07.2020 pakkumuses (dtl 142) sisaldusid üksnes materjalid, mitte töö.
15.Asjakohane ei ole hageja väide, et 01.11.2022 kohtuistungil teatas kolmas isik, et temalt tellis töid kostja (vt istungi protokoll 00:09:47). Kolmanda isiku õiguslik hinnang olukorrale ei ole pooltele ega kohtule siduv ning faktilisi asjaolusid, mis sellise lepingu sõlmimist kinnitaks, ei ole kolmas isik esitanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.