Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Piret Rõuk Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30.märtsil 2023 tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-21-5811
Kohtuasi
V Vi hagi If P&C Insurance AS-i vastu 3642,51 euro võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3933,91 eurot Hageja: V V (isikukood xxx, elukoht xxx) lepinguline esindaja V K
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168, asukoht Lõõtsa tn 8a, 11415 Tallinn) volitatud esindaja A H Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: OÜ Kinnisvara abc (registrikood 12734306, aadress: Laki 32, Tallinn, 12915; e-post: [email protected]) lepinguline esindaja C T Resolutsioon
Jätta V Vi hagi If P&C Insurance AS-i vastu 3642,51 euro võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta täies ulatuses V Vi kanda ja määrata kindlaks pärast kohtotsuse jõustumist
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hageja nõue
1.V V (edaspidi hageja) palus kohtule esitatud hagis välja mõista If P&C Insurance AS-ilt (edaspidi kostja) põhivõlg 3642,51 eurot ja viivis põhinõudelt VÕS § 113 sätestatud määras alates 14.04.2021 kuni põhinõude (3642,51 euro) täitmiseni. Hagiavalduse asjaolud
2.Hageja ja kostja vahel kehtib xxx korteriomandi kindlustusleping. 20.05.2020 toimus
kindlustusjuhtum (kahjutoimik nr. XXX), mille tõttu võttis kostja endale kohustuse hüvitada hageja korteri esimesel korrusel asuva laminaatpõranda vahetamisega seotud kulud. Põranda vahetamisega tegeles kostja määratud töövõtja OÜ Kinnisvara abc (edaspidi kolmas isik). Uus põrandalaminaat osteti ja tarniti sama ettevõte poolt. Hageja valis paigaldamiseks kõrgeima kasutusklassi laminaadi, mis on mõeldud suure koormusega tubades ja eeldab materjali erilist vastupidavust. 18.10.2020 lõpetas kolmas isik põranda vahetamise tööd ja allkirjastas hagejaga teostatud tööde akti nr 15071879, mille kohaselt moodustasid teostatud tööde ja kasutatud materjalide hind kokku 3282,51 eurot. Kohe pärast akti allkirjastamist ilmnesid olulised puudused, so. paigaldatud laminaadi lepingutingimustele mittevastavus. Ruumide tavalisel igapäevasel kasutamisel tekkisid laminaadile plekid, mille eemaldamine on võimatu. Esimesed plekid, köögis külmiku juures, tekkisid enne tööde üleandmist, praeguseks on kogu elutoa ja köögi põrand plekke täis. Laminaatplaadid on paigaldatud ebaesteetiliselt, hea ehitustavaga vastuolus. Otsavuugid asuvad suvalistes kohtades ning köögi-elutoa põranda ülemineku vahe asub ebaõiges kohas. Hageja teavitas puudustest kostjat, tööde teostajat ja laminaadi tarnijat. Pretensioonile vastas kostja, et plekid olevat tekkinud mitte järgides ettekirjutusi laminaadi hooldamisel (valede puhastusainete kasutamisel) ning kindlustusandjal puudub kahju hüvitamise kohustus. Kostja eksperdi arvamuse järgi oli tegemist koduloomade uriinist ja oksendamisest põhjustatud plekkidega. Hageja ei ole laminaati hooldamisel ühtegi ettekirjutust rikkunud. Hageja kasutab ja hooldab põrandakatet selleks ettenähtud tavalisel viisil. Tegemist on lepingutingimustele selgelt mittevastava laminaadiga. Tänaseks on kogu köögi ja elutoa põrandakate plekke täis ja vajab vahetamist. Vaidlust ei saa olla selles, et kindlustusjuhtum toimus 20.05.2020 ja selle kohta avas kostja kahjutoimiku nr XXX ning võttis endale kohustuse hüvitada kogu tekkinud kahju. Kuivõrd kindlustusjuhtumiga põhjustatud tööde teostamisega ja materjalide ostmisega tegeles kostja poolt määratud ettevõtte, siis kostja vastutab selle ettevõtte tööde ja materjalide kvaliteedi eest. Kindlustuslepingust tulenev kostja kohustus on jäetud täitmata, sest kostja tellimusel teostatud tööd ja paigaldatud materjalid ei vasta lepingutingimustele. Hageja nõudis töö parandamist või uue töö tegemist, milles kostja keeldus, mistõttu nõuab hageja laminaadi vahetamise hinna 3282,51 euro hüvitamist. Hageja pöördus xxx OÜ poole, kes koostas kohtueelse nõude, mis saadeti kostjale 05.03.2021. Nimetatud töö võttis 3 tundi, mille eest tasus hageja 360 eurot. Hageja põhinõue on kokku 3642,51 eurot (3282,51 + 360,00).
3.Hageja jäi 27.01.2023 kohtule esitatud menetlusdokumendis seisukohale, et kostja ja kolmanda isiku vastuväited on otsitud, asjakohatud, kohut ja hagejat kui tarbijat eksitavad. Korteri omanikuks on hageja, kellel tekkis kindlustusjuhtumi tõttu kahju. Korteri ostmiseks laenu andnud xxx AS ei tegele hageja korteri taastamisega ega kanna sellega seotud kulusid. xxx AS kinnitas, et seoses hageja korteris 20.05.2020 toimunud kahjujuhtumiga ei ole kostja panga poole pöördunud ning kindlustusjuhtumi parandustöödes esinenud puuduste kõrvaldamisega seotud kulude hüvitamisel ei pea pangalt luba küsima ja raha võib maksta otse korteriomanikule - hagejale. Taastamistööd teostati 18.10.2020 kostja määratud ja tema majandustegevuses pidevalt kasutatud kolmanda isiku poolt ja nende hind koos materjaliga oli 3282,61 eurot. Hageja korteri taastamiseks vajaliku laminaadi ostmise ja paigaldamisega tegeles kolmas isik. Kostja, kui töid teostanud isikut määranud ja oma majandustegevuses pidevalt kasutatav kindlustusandja vastutab nimetatud kahju eest hageja ees. Hageja oli nõus, et töid teostab kostja poolt määratud isik, sest eeldas, et kostja vastutab selle isiku töö
kvaliteedi eest. Teostatud remont osutus seadusest tulenevatele nõuetele mittevastavaks, millest hageja teatas kostjale. Hageja nõuab mitte esialgsete veekahjustuste likvideerimist, vaid kostja poolt määratud töövõtja poolt teostatud ja nõetele mittevastava töö puuduste kõrvaldamist. Kostja keeldus õigustamatult puuduste kõrvaldamast, mistõttu nõuab hageja kostja määratud töövõtja poolt teostatud töös esinevate puuduste kõrvaldamiseks (töö ümbertegemiseks) vajaliku rahasumma hüvitamist. Hageja leiab, et vaheotsuse tegemine ei ole põhjendatud, sest see ei lihtsusta ega kiirenda menetlust ja kõik asja lõplikuks lahendamiseks vajalikud menetlustoimingud on tehtud. Asjas on piisavalt tõendeid selle kohta, et tööde teostaja oli määratud kostja poolt ja kostja kasutab tööde teostajat oma majandustegevusest pidevalt, kostja vastutab kolmanda isiku tegevuse eest hageja ees, teostatud tööd ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele, kostja keeldus õigustamatult puuduste kõrvaldamisest, puuduste kõrvaldamiseks on vajalik kogu töö ümbertegemine, selle töö koos materjaliga hind on 3282,51 eurot, millele lisandub kahju, mis seisneb hageja kuludes õigusabile kohtueelsete nõudeavalduse esitamisel ja konsulteerimisele summas 360 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt tunnistas kosta 20.05.2020 toimunud veeavarii juhtumi kindlustusjuhtumiks ja kolmanda isiku kalkulatsiooni ja omavastutust arvesse võttes kujunes kostja poolt hüvitatava kahju suuruseks 3197.62 eurot. Kostja korteris teostas ehitustöid kolmas isik. Hageja soovis xxx OÜ müüdava parketi paigaldamist, mis ületas kindlustusjuhtumi tõttu kahjustada saanud parketi maksumuse, siis pidi parketi hinnavahe kandma hageja. Kostja on hagejale hüvitanud korteri remondi maksumuse 3197.62 eurot ja asenduspinna üürikulu summas 1229 eurot. Tingimuste TH-A 20191 p 192 kohaselt maksab kostja kindlustusjuhtumi korral rahalist hüvitist vastavalt kindlustuslepingule või väljastab garantiikirja kindlustusobjekti taastavale või asendavale ettevõtjale. Kostja ei ole hageja korteris teostanud ehitustöid ega korraldanud ehitustööde teostamist ega teinud piiranguid tööde teostaja valikul. Kostja on tingimuste p 192 kohaselt väljastanud garantiikirja ja tööde lõpetamisel tasunud ehitustööde eest. Hageja korteri taastamistööde teostamiseks on sõlmitud suuline töövõtuleping hageja ja kolmanda isiku vahel, sellest lepingust tulenevad kohustused ei saa laieneda kostjale. Juhul kui ehitustööd on teostatud ebakvaliteetselt, siis peaks hageja esitama nõude kolmanda isiku või parketi müünud xxx OÜ vastu.
5.Kostja 30.12.2022 menetlusdokumendis esitatud seisukohtade ja vaheotsuse taotluse kohaselt on xxx AS kindlustuspoliisil nii soodustatud isik kui hüpoteegipidaja täites mõlemat rolli. Hoone, rajatise või korteri eest makstakse hüvitist tingimusel, et kindlustusobjekt taastatakse kindlustuskohas. Kui hoonet, rajatist või korterit ei taastata kindlustuskohas, ei maksa kostja rohkem kui ettemakse. Kindlustuslepingus on kokku lepitud, et kindlustusvõtja kohustub kasutama kindlustushüvitist ehitise taastamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks õigus nõuda rahalist hüvitist ilma korterit taastamata, mistõttu tuleks hagiavaldus jätta rahuldamata. Kostja on täitnud kindlustuslepingust tuleneva kohustuse. Hageja ja kostja vahelised õigused ja kohustused tulenevad sõlmitud kindlustuslepingust ja kostja ei pea tegema ehitus- või remonditöid või korraldama taastamist või asendamist. Kostja väljastas töid teostanud kolmandale isikule garantiikirja tööde eest tasumiseks. Kostja ei ole hageja korteris ehitustöid teostanud, seda on teinud kolmas isik. Kostja ei ole ehitustöid kolmandalt isikult tellinud, ehitustööde tellijaks on hageja. Kostja on peale ehitustööde lõpetamist ja hageja
poolt vastu võtmist maksnud 20.10.2020 kolmandale isikule 3197.62 eurot. Omavastutuse osa 85 eurot pidi hageja tasuma otse kolmandale isikule. Kostja on välja maksnud kindlustushüvitise ning puudub mistahes alus täiendava hüvitise tasumiseks. Vale on hageja väide, et kuivõrd kostja kasutab kolmandat isikut oma majandustegevuses, siis ta vastutab igasuguse kolmanda isiku osutatud teenuse kvaliteedi eest. Kostja ja kolmanda isiku vahel on sõlmitud koostööleping kahjukäsitlusteenuse osutamiseks, mitte ehitustööde töövõtuleping. Koostöölepingu p 6.1. kohaselt peab tööde (taastusremonditööde) tellijaks olema alati vara omanik või seaduslik valdaja. Kostjale edastatud hageja ja kolmanda isiku kirjavahetusest on selge, et pooled on töövõtulepingu üle läbirääkimisi pidanud ja kokkuleppele jõudnud. Kostja ei ole soovinud võtta enda kanda riske (ei ole selle eest ka kindlustusmakset arvestanud), mis seonduvad ehituspraagi kõrvaldamisega, ehituspraagi peab garantiitööna teostama töid teostanud ehitusettevõtja. Kostja taotles asjas vaheotsuse tegemist olles seisukohal, et tsiviilasja kiirema ja väiksemate kuludega menetlemise seisukohast on kohtul võimalik teha vaheotsus ja võtta seisukoht, kas kostja on täitnud kindlustuslepingust tulenevad kohustused. Kostja poolel oleva kolmanda isiku seisukoht
6.Hageja on esitanud hulgaliselt ebaõigeid ja tõendamata väiteid. Töövõtja vahetas põranda juba 02.10.2020, misjärel lahkus objektilt, allkirjastas akti 14.10.2020 ja hageja allkirjastas akti 18.10.2020. Hageja kinnitas aktis, et tööd on teostatud nõuetekohaselt ja tellijal ei ole töövõtjale täitmisest tulenevaid pretensioone. Hageja ei ole tõendanud, et plekid laminaadil tekkisid juba tööde teostamise käigus. Töövõtja kinnitab, et tööde teostamise käigus paigaldatud laminaatpõrandal mingeid plekke ei esinenud ning neid ei olnud näha ka tööde lõpetamisel ja objektilt lahkumisel 02.10.2020. Hageja esitas ka alusetu pretensiooni töövõtjale seonduvalt väidetavalt töövõtja poolt lõhutud mööbliga. Hageja ei ole käesoleva ajani töövõtjale ühtegi pretensiooni ega nõuet teostatud tööde osas esitanud ning puudub ka pretensiooni esitamise alus, kuivõrd riiklikult tunnustatud ehitusekspert on oma 09.06.2021 hinnangus kinnitanud, et parkett on paigaldatud vastavalt paigaldusjuhendile ja ehitusnormidele. Eksperdi hinnangul on parketi laiguliseks muutumise põhjustanud koduloomade poolt eritatud lämmastikühendeid ja happeid sisaldavate ainete sattumine parketile. Hageja positsioon ning etteheited on ajas muutuvad ja vastuolulised ning ilmselgelt tagantjärgi otsitud. Paigaldatud põrandaplaadid valis välja hageja ise, kuigi töövõtja soovitas põrandaplaadid valida põrandakatete müügile spetsialiseerunud xxx AS-ist.
7.Kolmas isik on 09.01.2023 esitatud menetlusdokumendis seisukohal, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata, kuivõrd kindlustuslepingu kohaselt on rahalise nõude puhul soodustatud isikuks xxx AS, mitte hageja. Kui kohus hagi läbi vaatamata ei jäta, on mõistlik teha vaheotsus küsimuses, kas vaidlusalune parkett on üldse puudusega (ei vasta keskmisele kvaliteedile) või mitte. Kui leiab tuvastamist, et vaidlusalune parkett vastab nõuetele (keskmisele kvaliteedile), siis puudub vajadus ka välja selgitada, kas ning milline õigussuhe on hagejal kostjaga, kolmanda isikuga ja/või xxx Eesti AS-iga ning kohus saab tuvastada, et hagejal puudub mistahes nõue seonduvalt paigaldatud parketiga. Kohtuotsuse põhjendused
8.TsMS § 449 lg 1 järgi kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja
nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Sama paragrahvi lõike 2 3.-nda lause kohaselt kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
9.Kindlustuspoliisiga nr xxx ja kodukindlustuse tingimustega TH-A 20191 on tõendatud, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud kodukindlustuse leping kindlustusperioodiga 01.09.2019 31.08.2020 ja kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on kodukindlustuse koguriskikindlustuse tingimused TH-A-20191 (lk 42-43, 44-53). Kindlustuslepingust nähtuvalt kindlustati xxx asuv korter koos selles asuva koduse varaga. Kindlustuslepingu järgi on soodustatud isikuks xxx AS. Omavastutuse suuruseks oli kindlustuslepingu kohaselt 85 eurot. Teisi lepinguid poolte vahel sõlmitud ei ole. Järelikult tulenevad hageja ja kostja vahelised õigused ja kohustused kindlustuslepingust.
10.Vaidlus puudub, et 20.05.2020 toimunud veeavarii tagajärjel sai kindlustusobjektiks olev korter veekahjustusi, kostja tunnistas juhtumi kindlustusjuhtumiks ning, et välja vahetamist vajas korteri laminaatparkett. Kindlustuslepingu ja tingimuste TH-A 20191 p 192 kohaselt maksab kostja kindlustusjuhtumi korral rahalist hüvitist vastavalt kindlustuslepingule või väljastab garantiikirja kindlustusobjekti taastavale või asendavale ettevõtjale. Kindlustuslepingust ei tulene kostjale ehitus- ega remonditööde tegemise kohustust. Tingimuste TH-A 20191 p-de 11 ja 13 kohaselt ei kuulu hüvitamisele kindlustusobjekti ebakvaliteetse osa asendamise, parandamise või ehitusvea muul viisil kõrvaldamise kulu. Kostja on hagejale saatnud koos e-kirjaga kindlustuslahenduse nr xxx ning kindlustustingimused TH-A 20191. Kostja on kasutanud kolmandat isikut VÕS § 489 lg nimetatud kahju suuruse kindlakstegemise kohustuse täitmiseks. 13.08.2020 garantiikirjaga ja 30.12.2022 maksekorraldusega on tõendatud, et kostja on tingimuste p 192 kohaselt väljastanud kolmandale isikule garantiikirja ja tööde lõpetamisel tasunud ehitustööde eest 3197.62 eurot. Vaidlus puudub, et kostja on hagejale hüvitanud asenduspinna üürikulu summas 1229 eurot (lk 130, 131-134, 138, 159, 161). Seega on kostja täitnud kindlustuslepingust tuleneva kohustuse.
11.Kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud koostöölepinguga on tõendatud, et nende vahel on sõlmitud leping kahjukäsitlusteenuse osutamiseks. Koostöölepingu p 2.1 kohaselt on partner kohustatud läbi viima esmased kahjukäsitlustoimingud. Koostöölepingu p 2.2 kohaselt on partner kahjujuhtumi käsitlemise käigus kohustatud kostjale esitama taastusremondi kalkulatsiooni. Koostöölepingu p 6.1. kohaselt tööde (taastusremonditööde) tellijaks peab olema alati vara omanik või seaduslik valdaja (edaspidi klient). Kostja ei ole tööde tellija ega tee tellimust kliendi eest ega nimel. Koostöölepingu p 6.2. kohaselt on partner kohustatud sõlmima kliendiga tööde teostamiseks kirjaliku lepingu alati kui töö maksumus on suurem kui 1000 EUR. Väiksemate summade puhul võib partner sõlmida kliendiga lepingu ka muus vormis. Järelikult ei ole antud lepingu puhul tegemist ehitustööde töövõtulepinguga kindlustusvõtja kasuks (lk 162-171).
12.Poolte kirjavahetusega 17.-18.09.2020 ja kolmanda isiku 14.10.2020 teostatud tööde aktiga nr xxx on tõendatud, et korteris teostas ehitustöid kolmas isik Kinnisvara ABC OÜ. Kinnisvara ABC OÜ kalkulatsiooniga ja teostatud tööde aktiga on tõendatud, et tööde maksumust ja omavastutuse summat arvestades oli kostja poolt hüvitatava kahju suuruseks
3197.62 eurot (lk 4-5, 6, 61). Poolte ja kolmanda isiku e-kirjavahetusega on tõendatud, et hageja valis kolmanda isiku soovitusel uue parketi põrandakatete müügile spetsialiseerunud xxx AS-st ning, et kolmas isik hakkas seda paigaldama, kui hageja teatas, et ta ei ole rahul paigaldatud parketi tooniga ja soovis, et kolmas isik võtaks xxx AS-st ostetud parketi üles ja paigaldaks tema poolt valitud xxx OÜ müüdava parketi. 25.09.2020 e-kirjaga ja Kinnisvara ABC OÜ teostatud tööde aktiga on tõendatud, et hageja kinnitas xxx OÜ-st ostetud parketi õigesti paigaldamist ja tööde aktis pretensioonide puudumist, kuid samast kirjast nähtuvad etteheited kolmandale isikule remondi käigus hageja mööbli lõhkumises, mis hilisema kirjavahetuse järgi osutusid ebaõigeteks. Eeltoodud tõenditest saab järeldada, et hageja ja kolmas isik on pidanud läbirääkimisi töövõtulepingu tingimuste üle ning toiminud üksteise suhtes kui tööde tellija ja töövõtja (lk 53a-c).
13.Kohus on seisukohal, et eelpool toodud tõenditega on kostja tõendanud, et kindlustuslepingust ei tulene kostjale kohustust teha või korraldada kindlustusobjektidel ehitus- või remonditöid, s.h hageja korteris toimunud kahjujuhtumi puhul. Kostja on kolmandalt isikult tellinud kahjukäsitlustoimingud, kolmas isik on kindlustusobjekti üle vaadanud, kahjustused fikseerinud ja hinnanud kahju suurust. Tõenditest nähtuvalt ei ole kostja ehitustöid kolmandalt isikult tellinud ega remonditöid hageja korteris teinud, vaid on garanteerinud kolmandale isikule hageja korteris tehtud remonttööde eest tasumise ning ehitustööde tellijaks on hageja. Kostja ei vastuta kolmanda isiku osutatud teenuse kvaliteedi eest. Kostja on peale ehitustööde lõpetamist ja hageja poolt vastu võtmist maksnud 20.10.2020 kolmandale isikule 3197.62 eurot ning puudub alus täiendava hüvitise tasumiseks. Lähtuvalt eeltoodust tuleb jätta hagi kostja vastu kahju hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta rahuldamata ka kõrvalnõue VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi arvestatava viivise väljamõistmiseks. Võttes arvesse, et eelpool on tuvastatud hageja nõude põhjendamatus, siis teeb kohus tulenevalt TsMS § 449 lg 2 kolmandast lausest lõppotsuse, millega jätab hagi rahuldamata ning asja edasi ei menetle. Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.