Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

aruande vormi. Võlgnik on kohtunõude kätte saanud, kui aruannet ega nõutud tõendeid kohtu määratud ajaks ei esitanud. Seejärel kohus helistas võlgnikule 30.01.2024 ning selgitas taas tema kohustusi. Võlgnik kinnitas, et need on arusaadavad. Võlgnik lubas esitada aruande 02.02.2024, kuid ei ole seda ka selleks ajaks teinud. Kohus kutsus võlgniku ärakuulamisele Viru Maakohtu Narva kohtumajja 28.02.2024 kell 13.30. Võlgnik ärakuulamisele ei ilmunud, võlgnikule kohtukutset kätte toimetada ei õnnestunud. Kohus kutsus võlgniku taas ärakuulamisele Viru Maakohtu Narva kohtumajja 27.03.2024 kell

PankrS § 175 lg 5 alusel võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist, s.o kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Arvestades asjas kogutud ja uuritud tõendeid, on selge, et praegusel juhul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul täitnud enda PankrS § 173 tulenevaid kohustusi. Kohtu hinnangul on võlgnik vähemalt raskelt hooletult rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 2 sätestab expressis verbis, et võlgnik ei tohi oma tulusid ja vara varjata ning kohustub kohtu nõudel andma teavet oma sissetulekute ja vara kohta. Vaatamata sellele, et võlgnik on ärakuulamisel teatanud, et tema sissetulekuks on töötasu ja lapsetoetus, ei ole kohtule ühtegi tõendit selle kohta esitanud. Samuti on esitamata andmed sõlmitud töölepingute või töö otsimise kohta ning konto väljavõtteid. Kohus leiab, et võlgnik on oma aruandluskohustuse täitmisesse suhtunud äärmiselt hooletult. Võlgnik, eriti kui ta täidab ise ka usaldusisiku ülesandeid, peab olema hoolas oma kohustuste täitmisel, et kohtul ja võlausaldajatel oleks selge ülevaade võlgniku tuludest ning kuludest ning sellest, et võlgnik teeb kõik endast oleneva, et võlausaldajate nõudeid vähendada. Antud juhul jättis võlgnik korduvalt nõutud info edastamata. Sellise käitumisega on võlgnik asunud oma saadud tulusid ja vara varjama. Arvestades ka, kui mitu korda (s.o nii pankrotimenetluses kui ka korduvalt käesoleva menetluse käigus) on kohus pidanud võlgnikule tema kohustusi meelde tuletama, ei saa pidada andmete esitamata jätmist juhuslikuks. Kohtu hinnangul on võlgnik jätnud oma kohustused järgimata ja seega on võlgniku käitumises tuvastatud vähemalt raske hooletus. Toimiku materjalidest ei nähtu ka, et võlgnik oleks asunud võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldama, ühtegi tõendit võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta kohtule samuti esitatud ei ole. Ka võlausaldaja teatas kohtule, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul ühtegi väljamakseid teinud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses enne selle lõppu ilmnenud PankrS § 175 lg 2 ja 4 sätestatud alused kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kuivõrd võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning jätta M J pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Vastavalt PanrkS § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.