Aktiva Finance Group OÜ hagi E. E. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2 116,82 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, e-post xxx Kostja: E. E. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht kohtule teadmata)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada nõue osaliselt.
2.Mõista E. E.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lepingutest nr L89008710546, nr L89008775727 ja nr L89008776700 tulenev põhivõlgnevus 128,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 30.11.2022 kuni 02.07.2024 eest 23,55 eurot ning viivis põhivõla tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.07.2024 kuni põhivõla (128,96 eurot) tasumiseni.
3.Mõista E. E.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lepingutest nr L89007607029, nr L89007607456 ja nr L89007607663 tulenev kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 293,72 eurot.
4.Mõista E. E.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lepingute nr L89007607029, nr L89007607456 ja nr L89007607663 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed (s.o esialgsete maksegraafikute põhiosamaksed perioodil 15.07.2024 kuni 15.02.2026) kokku 787,43 eurot alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksetähtpäev Osamakse 15.07.2024 32,56 15.08.2024 32,70 15.09.2024 33,39 15.10.2024 34,54
5.Kohustada kostjat tasuma käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4 määratud osamaksed Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr
XXXXXXXXXXXXXX.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr L89007607029 tulenevalt edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 93,18 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.
7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr L89007607456 tulenevalt edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 180,49 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.
8.Mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 75 eurot.
9.Jätta menetluskuludest 68% kostja kanda ja 32% hageja kanda.
10.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 455,60 eurot (käibemaksuta).
11.Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
12.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 20.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E. E.lt (kostja) 1 838,21 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 27.07.2023 maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 16.08.2023 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 1 475,07 eurot, intressi 76,93 eurot, haldustasu 6,30 eurot, sissenõudmiskulud 190 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised (perioodi 30.11.2022 kuni 16.08.2023 eest) 152,48 eurot, järelmaksulepingute alusel viivise alates 17.08.2023 kuni põhinõude (1 346,11 eurot) täitmiseni määraga 14,9% ja Slice kokkulepete alusel viivise alates 17.08.2023 kuni põhinõude (128,96 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud, sh riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 696 eurot. Hageja palub ka kostjalt välja mõista menetluskuludelt viivis kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS ja kostja 26.01.2022 järelmaksulepingud nr L89007607029, nr L89007607456 ja nr L89007607663, 24.05.2022 Slice makseviisi kokkuleppe nr L89008710546 ning 31.05.2022 Slice makseviisi kokkulepped nr L89008775727 ja nr L89008776700. Lepingute alusel soetas kostja kaubad.
2.2.Kostja kohustus järelmaksulepingute nr L89007607029, nr L89007607456 ja nr L89007607663 saadud kaupade eest tasuma kokku lepitud maksegraafikute alusel perioodi 15.03.2022 kuni 15.02.2026 jooksul. Järelmaksulepingutes lepiti kokku intressimääras 14,90% aastas. Järelmaksulepingu nr L89007607029 krediidi kulukuse määr oli 33,47%, järelmaksulepingu nr L89007607456 krediidi kulukuse määr oli 31,53% ja järelmaksulepingu nr L89007607663 krediidi kulukuse määr oli 44,87%. Kostja ei täitnud järelmaksulepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja oli tagasimaksetega viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega.
2.3.Lepingu L89007607029 puhul on kostja tasunud esialgsele võlausaldajale põhivõlgnevuse katteks 27,02 eurot. Seega on lepingust tulenev põhivõlgnevus 462,98 eurot. Lepingu L89007607456 puhul on kostja tasunud esialgsele võlausaldajale põhivõlgnevuse katteks 38,22 eurot. Seega on lepingust tulenev põhivõlgnevus 726,78 eurot. Lepingu L89007607663 puhul on kostja tasunud esialgsele võlausaldajale põhivõlgnevuse katteks 0,65 eurot. Seega on lepingust tulenev põhivõlgnevus 156,35 eurot. Järelmaksulepingutest tulenev põhivõlgnevus on kokku 1 346,11 eurot.
2.4.Slice makseviisi kokkulepete alusel kohustus kostja kaupade eest tasuma kolme kuu jooksul. Slice on internetipoes pakutav makseviis, mis võimaldas kostjal jagada ostukorvi
kolmeks võrdseks osamakseks ilma lisatasudeta. Slice makseviisi lepingu L89008710546 katteks on kostja tasunud esialgsele võlausaldajale 66,68 eurot. Seega on lepingust tulenev põhivõlgnevus 33,32 eurot. Slice makseviisi lepingu L89008775727 katteks on kostja tasunud esialgsele võlausaldajale 88,68 eurot. Seega on lepingust tulenev põhivõlgnevus 44,32 eurot. Slice makseviisi lepingu L89008776700 katteks on kostja tasunud esialgsele võlausaldajale 102,68 eurot. Seega on lepingust tulenev põhivõlgnevus 51,32 eurot. Slice makseviisi lepingutest tulenev põhivõlgnevus on kokku 128,96 eurot.
2.5.08.11.2022 saatis Inbank AS kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 29.11.2022 esitas Inbank AS kostjale lepingute ülesütlemise avalduse, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. 30.11.2022 loovutas Inbank AS nõude hagejale. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud 30.11.2022 kirjaga.
2.6.Inbank AS ja kostja leppisid järelmaksulepingutes L89007607029, L89007607456 ja L89007607663 kokku intressimääras 14,90%. Kostja intressivõlgnevus lepingu L89007607029 eest on 21,40 eurot, lepingu L89007607456 eest 48,54 eurot ja lepingu L89007607663 eest 6,99 eurot, s.o kokku 76,93 eurot.
2.7.Vastavalt lepingutele ja maksegraafikule oli kostja kohustatud tasuma lepingute haldustasu 0,90 eurot kuus. Lepingute ülesütlemise seisuga 29.11.2022 oli kostjal tasumata haldustasud kokku 6,90 eurot.
2.8.Hageja nõuab viivist järelmaksulepingutest tulenevalt põhivõlalt (1 346,11 eurot) lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 30.11.2022 lepingutes kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 14,90% aastas. Slice kokkulepete alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt (128,96 eurot) lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 30.11.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis 152,48 eurot.
2.9.Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud meeldetuletusi. Hageja nõudis 16.08.2023 esitatud hagiavalduses kostjalt sissenõudekulude hüvitamist 190 euro ulatuses. 24.05.2024 menetlusdokumendis loobus hageja sissenõudmiskuludest 155 eurot ületavas osas. Kohus võttis 29.05.2024 vastu hagist osalise loobumise sissenõudmiskulude 35 eurot osas ning jätkas menetlust põhivõlgnevuse 1475,07 eurot, intressi 76,93 eurot, haldustasu 6,30 eurot, sissenõudmiskulude 155 eurot ja viivise nõudes. Hageja sissenõudmiskulude nõue 155 eurot on kujunenud järgmiselt: 1) Järelmaksulepingu nr L89007607029 alusel 19.12.2022 esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot, 26.01.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot ja 27.02.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, s.o kokku 25 eurot; 2) Järelmaksulepingu nr L89007607456 alusel 19.12.2022 esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot, 26.01.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot ja 27.02.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, s.o kokku 30 eurot; 3) Järelmaksulepingu nr L89007607663 alusel 19.12.2022 esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot, 26.01.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot ja 27.02.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, s.o kokku 25 eurot; 4) Slice kokkuleppe nr L89008710546 alusel 19.12.2022 esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot; 27.12.2022 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot ja 30.01.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, s.o kokku 25 eurot;
5) Slice kokkuleppe nr L89008775727 alusel 19.12.2022 esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot; 27.12.2022 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot ja 30.01.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, s.o kokku 25 eurot; 6) Slice kokkuleppe nr L89008776700 alusel 19.12.2022 esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot; 27.12.2022 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot ja 30.01.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, s.o kokku 25 eurot.
3.Kohus toimetas hagi kostjale kätte 10.11.2023 väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastanud.
4.Kohus märkis 12.12.2023 kohtunõudes, et kohtu esialgsel hinnangul on kostjale järelmaksulepingute sõlmimisel ja laenu andmisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning andis hagejale täiendava tähtaja ümberarvestuse tegemiseks ja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Muuhulgas palus kohus täpsustada Slice makseviisi kokkulepete nõudeid.
5.Hageja 10.01.2024 esitatud menetlusdokumendis esitas hageja taotluse kohtu poolt tõendite kogumiseks ning ümberarvestuse koos nõudega kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus.
6.Kohus jättis 03.04.2024 määrusega hageja taotluse tõendite kogumiseks käiguta. Samas määruses kohustas kohus hagejat esitama ka hagi nõuete ja väidete täpsustused ning võimalikud täiendavad tõendid.
7.06.05.2024 võttis hageja tõendite kogumise taotluse tagasi ja esitas hagi nõuete täpsustused koos tõenditega. Samas menetlusdokumendis esitas hageja täiendatult alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt on lepingutest L89007607029, L89007607456 ja L89007607663 tulenevad nõuded kujunenud järgmiselt.
7.1.Lepingu nr L89007607029 alusel sai kostja soetada kauba väärtusega 490 eurot ning on teinud tagasimakseid 123,83 euro ulatuses. Ümberarvestuse järgselt on kostjal põhinõudest tasumata 366,17 eurot (490 – 123,83). Arvestades kostja tagasimaksed põhinõude katteks, ei saa lepingut 29.11.2022 seisuga lugeda kehtivalt üles öelduks, kuna kostja ei olnud selleks hetkeks osamaksetega võlgnevuses. 15.12.2023 seisuga on lepingujärgse maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud põhiosa 144,55 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 123,83 eurot ning on seega võlgnevuses 20,72 euro ulatuses (144,55 – 123,83). Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 20. osamaksest. Hageja palub kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse lepingujärgse graafiku järgi (dtl 210-211). Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 20,72 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt.
7.2.Lepingu nr L89007607456 alusel sai kostja soetada kauba väärtusega 765 eurot ning on teinud tagasimakseid 161,52 euro ulatuses. Ümberarvestuse järgselt on kostjal põhinõudest tasumata 603,48 eurot (765 – 161,52). Arvestades kostja tagasimaksed põhinõude katteks, ei saa lepingut 29.11.2022 seisuga lugeda kehtivalt üles öelduks, kuna kostja ei olnud selleks hetkeks osamaksetega võlgnevuses. 15.12.2023 seisuga on lepingujärgse maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud põhiosa 230,17 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 161,52 eurot ning on seega võlgnevuses 68,65 euro ulatuses (230,17 – 161,52). Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 17. osamaksest. Hageja palub kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse lepingujärgse graafiku järgi (dtl 212-213). Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 68,65 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt.
7.3.Lepingu nr L89007607663 alusel sai kostja soetada kauba väärtusega 157 eurot ning on teinud tagasimakseid 45,50 euro ulatuses. Ümberarvestuse järgselt on kostjal põhinõudest tasumata 111,50 eurot (157 – 45,50). Arvestades kostja tagasimaksed põhinõude katteks, ei saa lepingut 29.11.2022 seisuga lugeda kehtivalt üles öelduks, kuna kostja ei olnud selleks hetkeks osamaksetega võlgnevuses. 15.12.2023 seisuga on lepingujärgse maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud põhiosa 40,92 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 45,50 eurot. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 17. osamaksest. Hageja palub kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse lepingujärgse graafiku järgi (dtl 214215).
8.29.05.2024 määrusega teatas kohus, et tulenevalt esitatud nõuete suurusest menetleb kohus asja lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 1 475,07 eurot, intressi 76,93 eurot, haldustasu 6,30 eurot, sissenõudmiskulusid 155 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid (perioodi 30.11.2022 kuni 16.08.2023 eest) 152,48 eurot, järelmaksulepingute alusel viiviseid alates 17.08.2023 kuni põhinõude (1 346,11 eurot) täitmiseni määraga 14,9% ja Slice kokkulepete alusel viiviseid alates 17.08.2023 kuni põhinõude (128,96 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
10.Kohus tuvastas, et Inbank AS ja kostja sõlmisid 26.01.2022 järelmaksulepingu nr L89007607029, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 490 eurot (dtl 39-43), järelmaksulepingu nr L89007607456, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 765 eurot (dtl 45-49), järelmaksulepingu nr L89007607663, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 157 eurot (dtl 51-55). Lepingud on mõlema poole poolt digitaalselt allkirjastatud. Hageja on esitanud väljavõtted raha kauba müüjale ülekandmise kohta (dtl 207-208). Kuivõrd kostja ei ole menetluses vaielnud vastu kaupade kättesaamisele, ei ole kohtul alust kahelda, et kostja ei ole kaupasid kätte saanud. Lepingute kohaselt tuli kostjal tasuda kauba eest vastavalt maksegraafikutele. Hagiavalduse kohaselt tasus kostja Inbank AS-ile lepingu L89007607029 põhivõlgnevuse katteks 27,02 eurot, lepingu L89007607456 põhivõlgnevuse katteks 38,22 eurot ja lepingu L89007607663 põhivõlgnevuse katteks 0,65 eurot (dtl 30-31). Eeltoodust tulenevalt on kostja saanud kaubad koguväärtusega 1 412 eurot, hageja on arvestanud põhivõlgnevuse katteks 59,89 eurot, seega on hageja järelmaksulepingutest tulenev põhivõlgnevuse nõue 1 352,11 eurot (1 412 – 59,89).
11.Kohus tuvastas, et Inbank AS ja kostja sõlmisid 24.05.2022 Slice makseviisi lepingu nr L89008710546, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 100 eurot (dtl 191), 31.05.2022 Slice makseviisi lepingu nr L89008775727, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 133 eurot (dtl 192), 31.05.2022 Slice makseviisi lepingu nr L89008776700, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 154 eurot (dtl 193). Slice on internetipoes pakutav makseviis, mis võimaldas kostjal jagada ostukorvi kolmeks võrdseks osamakseks ilma lisatasudeta. Kuivõrd kostja ei ole menetluses vaielnud vastu kaupade kättesaamisele, ei ole kohtul alust kahelda, et kostja ei ole kaupasid kätte saanud. Eeltoodust tulenevalt on kostja saanud kaubad koguväärtusega 387 eurot. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi täies ulatuses. Hagiavalduse kohaselt tasus kostja Inbank AS-ile Slice makseviisi lepingu nr L89008710546 põhiosa katteks 66,68 eurot, lepingu nr L89008775727 põhiosa katteks 88,68 eurot ja lepingu nr L89008776700 põhiosa katteks 102,68 eurot (dtl 31). Kuivõrd kostja on teinud tagasimakseid 258,04 euro ulatuses, on kostjal tasumata 128,96 eurot (387 – 258,04).
12.Nõude üleminek krediidiandjalt hagejale on tõendatud nõude loovutamise teatisega, mis edastati kostjale lepingutes märgitud postiaadressile (dtl 71).
13.Inbank AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingute nr L89007607029, L89007607456 ja L89007607663 puhul on tegemist faktooringulepinguga VÕS § 256 lg 1 tähenduses ning tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes, kuna Inbank AS osutas teenust, millega võimaldati füüsilisest isikust kostjal sõlmida intressidega järelmaksuleping ostu sooritamiseks Progear OÜ-lt. Kuivõrd Inbank AS-i ja kostja vahel sõlmitud Slice makseviisi lepingute nr L89008710546, L89008775727 ja L89008776700 puhul ei ole kokku lepitud intressi tasumise kohustust, ei kohaldu nendele lepingutele tarbijakrediidi sätted.
14.Slice makseviisi lepingutest L89008710546, L89008775727 ja L89008776700 tulenev põhivõlgnevuse nõue 128,96 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
15.Hageja nõuab kostjalt Slice makseviisi kokkulepete L89008710546, L89008775727 ja L89008776700 alusel viivist põhivõlalt (128,96 eurot) alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 30.11.2022 seadusjärgses viivisemääras kooskõlas VÕS § 113 lg 1 teise lausega. Kohus määrab viivised kindlaks kuni otsuse tegemiseni (02.07.2024) kindla summana ja edasiulatuvalt protsendina. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 teisest lausest oli 30.11.2022 kuni 31.12.2022 viivisemäär 8% aastas (0% + 8% = 8%), 01.01.2023 kuni 30.06.2023 10,5% aastas (2,5% + 8% = 10,5%), 01.07.2023 kuni 31.12.2023 12% aastas (4% + 8% = 12%) ja 01.01.2024 kuni 02.07.2024 12,5% aastas (4,5% + 8% = 12,5%). Viivisearvestuse aluseks olevad tehted on järgmised: 1) 30.11.2022–31.12.2022: 128,96 × 8% ÷ 365 × 32 päeva = 0,9 eurot; 2) 01.01.2023–30.06.2023: 128,96 × 10,5% ÷ 365 × 181 päeva = 6,72 eurot; 3) 01.07.2023–31.12.2023: 128,96 × 12% ÷ 365 × 184 päeva = 7,8 eurot; 4) 01.01.2023–02.07.2023: 128,96 × 12,5% ÷ 365 × 184 päeva = 8,13 eurot. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel Slice makseviisi lepingute L89008710546, L89008775727 ja L89008776700 eest välja mõista 02.07.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 23,55 eurot (0,9 + 6,72 + 7,8 + 8,13) ning alates 03.07.2024 viivis põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kuni põhivõla (128,96 eurot) tasumiseni.
16.Järgnevalt analüüsib kostja järelmaksulepingutest L89007607029, L89007607456 ja L89007607663 tulenevaid nõudeid, hinnates esmalt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist.
17.Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-21-13098 määruses selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Kohtul on esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
18.Kohus tuvastas, et 26.01.2022 seisuga oli eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95%. Seega oli maksimaalne krediidi kulukuse määr 50,85%. Praegusel juhul ei ületa lepingute L89007607029, L89007607456 ja L89007607663 krediidi kulukuse määrad (33,47%, 31,53% ja 44,87%) VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.
19.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija
selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20–23). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-22-147995 tehtud 28.07.2023 määruse p-s 12.1 leidnud, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse hindamiseks, ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka vastav kord võib selle põhimõttega vastuolus olla. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus 08.11.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-106661 selgitanud, et ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (otsuse p 55). Tarbijal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2‐14‐21710, p 29.3). Riigikohus on eelnevalt viidatud lahendis nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: •
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
•
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
•
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
•
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet
küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.
20.Kohus selgitas 12.12.2023 hagejale, et kohtu esialgsel hinnangul on võlausaldaja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet lepingute nr L89007607029, L89007607456 ja L89007607663 andmisel ning hagejal tuleb esitada VÕS § 4034 lg 7 järgne ümberarvestus (dtl 173-175). Hageja esitas alternatiivse nõudena ümberarvestuse 10.01.2024 ja 06.05.2024 juhuks, kui kohus peaks leidma, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud.
21.Hagiavaldusest ning sellele lisatud tõenditest järeldub, et järelmaksulepingute puhul laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Laenud ei vastanud kostja finantsolukorrale. Krediidiandja oleks pidanud märkama, et krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ning kahjulikke majanduslikke tagajärgi.
21.1.Hageja selgituse (dtl 30, 187, 205-206) kohaselt olid kostja krediidivõimelisuse hindamise aluseks kostja laenutaotlused ja avalikud päringud Maksehäireregistrisse ning Maksu- ja Tolliametisse. Hagimaterjalidest ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostja arvelduskonto väljavõtet, mille põhjal oleks võimalik tuvastada kostja varaline seisund ning regulaarse sissetuleku suurus (KAVS § 49 lg 1 p 1). Krediidiandjal tuleb KAVS § 49 lg 3 alusel tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist, 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi ja 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. Kostja on märkinud laenutaotlustes oma sissetuleku suuruseks 1 260 eurot. Laenuandja ei selgitanud välja, milline on kostja sissetuleku allikas ja kas tegemist on regulaarse sissetulekuga. Samuti ei ole krediidiandja kontrollinud kostja igakuiste kohustuste ja majapidamiskulude suurust ja sisu. Laenutaotluses märgitud ning
registritest nähtuvad andmed ei ole piisavad, et selgitada välja tarbija tegelikud sissetulekud ja kohustused ning sissetulekute regulaarsus.
21.2.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei järginud VÕS § 4034 lg 2 esimeses lauses nõutavat hoolsust. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2‐14‐21710, p 29.3).
22.Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning asendub (üldjuhul) viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamisega (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest, vt RKTKo 26.11.2012, nr 3-2-1-141-12, p 10). Järelmaksulepingutes nr L89007607029, L89007607456 lepiti kokku intressi tasumises määraga 14,90% aastas. Hageja nõuab hagiavalduses järelmaksulepingute nr L89007607029, L89007607456 ja L89007607663 alusel intressivõlgnevust kokku 76,93 eurot (21,40 + 48,54 + 6,99). Intressi on arvestatud perioodi 26.01.2022–29.11.2022 eest. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2). Seadusjärgne intressimäär alates laenude väljastamisest 26.01.2022 kuni 31.12.2022 oli 0%. Lepingutes kokkulepitud intressimäär on seadusjärgsest suurem, 14,90% aastas. Intressi ümberarvestust uue maksegraafikuga ei ole hageja esitanud. Seega jääb hagis esitatud intressinõue rahuldamata.
23.Kohtupraktika kohaselt on VÕS § 4034 lg 7 teise lausega hõlmatud intress ja muud krediidiga seotud tasud (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu ja muu sarnane). Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 218-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).
24.VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja nõue haldustasu osas rahuldamata (6,30 eurot).
25.Kuivõrd kohus on seisukohal, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud ning kohus jätab järelmaksulepingutest tuleneva intressinõude ja haldustasu nõude rahuldamata, analüüsib kohus hageja alternatiivset nõuet järelmaksulepingute osas. Kohus märgib seoses hageja poolt esitatud alternatiivse nõudega järgmist. TsMS § 370 lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Järjestatud nõuetega ei ole § 370 lg 2 mõttes tegemist, kui hageja palub mõista kostjalt välja võlgnevuse täies ulatuses, ning juhuks, kui kohus leiab, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõista võlgnevus välja hageja poolt märgitud alternatiivses ulatuses. Sellises olukorras on hageja esitanud sisuliselt ühe nõude ning tagumises järjekorras esitatud nõude rahuldamine tähendaks tegelikult hageja nõude osalist rahuldamist.
26.Hageja esitas 10.01.2024 ja 06.05.2024 ümberarvestuse VÕS § 4034 lg 7 järgi, juhuks kui kohus peaks leidma, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust. Samuti märkis hageja 06.05.2024 menetlusdokumendis, et ei loobu esialgsest nõudest ega soovi seda
tagasi võtta. Seega on praegusel juhul tegemist hagi osalise rahuldamisega. Ümberarvestuse kohaselt on järelmaksudest tulenev nõue kujunenud järgmiselt.
26.1.Lepingu nr L89007607029 alusel sai kostja soetada kauba väärtusega 490 eurot ning on teinud tagasimakseid 123,83 eurot. Ümberarvestuse järgselt on kostjal põhinõudest tasumata 366,17 eurot (490 – 123,83). Arvestades kostja tagasimaksed põhinõude katteks, ei saa lepingut 29.11.2022 seisuga lugeda kehtivalt üles öelduks, kuna kostja ei olnud selleks hetkeks osamaksetega võlgnevuses. Kostja on tagasimaksetega viivituses alates 20. osamaksest (15.10.2023). Kohtuotsuse tegemise seisuga (02.07.2024) on maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud põhiosa 217,01 eurot (dtl 210-211). Kostja on tasunud põhiosa katteks 123,83 eurot ning võlgnevus on seega 93,18 eurot (217,01 – 123,83). Hageja palub kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse lepingujärgse graafiku järgi (dtl 210-211) ning edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt (kohtuotsuse tegemise seisuga 93,18 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt. Maksegraafiku jääkmaksumus kohtuotsuse tegemise seisuga on 272,99 eurot (dtl 210-211).
26.2.Lepingu nr L89007607456 alusel sai kostja soetada kauba väärtusega 765 eurot ning on teinud tagasimakseid 161,52 euro ulatuses. Ümberarvestuse järgselt on kostjal põhinõudest tasumata 603,48 eurot (765 – 161,52). Arvestades kostja tagasimaksed põhinõude katteks, ei saa lepingut 29.11.2022 seisuga lugeda kehtivalt üles öelduks, kuna kostja ei olnud selleks hetkeks osamaksetega võlgnevuses. Kostja on tagasimaksetega viivituses alates 17. osamaksest (15.07.2023). Kohtuotsuse tegemise seisuga (02.07.2024) on lepingujärgse maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud põhiosa 342,01 eurot (dtl 212-213), kostja on tasunud põhiosa katteks 161,52 eurot ning võlgnevus on seega 180,49 eurot (342,01 – 161,52). Hageja palub kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse lepingujärgse graafiku järgi (dtl 212-213) ning edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt (kohtuotsuse tegemise sisuga 342,01 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt. Maksegraafiku jääkmaksumus kohtuotsuse tegemise seisuga on 422,99 eurot (dtl 212-213).
26.3.Lepingu nr L89007607663 alusel sai kostja soetada kauba väärtusega 157 eurot ning on teinud tagasimakseid 45,50 euro ulatuses. Ümberarvestuse järgselt on kostjal põhinõudest tasumata 111,50 eurot (157 – 45,50). Arvestades kostja tagasimaksed põhinõude katteks, ei saa lepingut 29.11.2022 seisuga lugeda kehtivalt üles öelduks, kuna kostja ei olnud selleks hetkeks osamaksetega võlgnevuses. Kohtuotsuse tegemise seisuga (02.07.2024) on lepingujärgse maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud põhiosa 65,55 eurot (dtl 214-215), kostja on tasunud põhiosa katteks 45,50 ning on võlgnevus on seega 20,05 eurot (65,55 – 45,50). Kostja on tagasimaksetega viivituses alates 17. osamaksest. Hageja palub kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust lepingujärgse graafiku järgi (dtl 214-215). Maksegraafiku jääkmaksumus kohtuotsuse tegemise seisuga on 91,45 eurot (dtl 214-215).
26.4.Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsuse tegemise seisuga (02.07.2024) muutunud lepingute järgsete maksegraafikute järgi sissenõutavaks põhivõlgnevus 293,72 eurot (93,18 + 180,49 + 20,05). Lepingutest tulenevate maksegraafikute jääkmaksumus kohtuotsuse tegemise seisuga on 787,43 eurot (272,99 + 422,99 + 91,45). Kuivõrd järelmaksulepingute maksegraafikute osamaksete tähtajad kattuvad, liidab kohus lepingute järgsed maksegraafikud. Seega kujuneb tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlgnevus lepingute järgsete maksegraafikute järgi järgmiselt: Maksetähtpäev Jääkmaksumus Osamakse 15.07.2024 787,43 32,56 15.08.2024 754,87 32,70 15.09.2024 722,17 33,39
27.Hagiavalduses nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist alates järelmaksulepingute ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 30.11.2022 kuni lepingus kokku lepitud intressiga võrdses määras, s.o 14,9% aastas põhinõudelt 1346,11 eurot.
28.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tuleneb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Praegusel juhul on lepinguga ette nähtud seadusejärgsest viivisemäärast kõrgem intressimäär, kuid intressi puhul kohaldub seadusjärgne määr. Seega tuleb ka viivise puhul lähtuda seadusjärgsest määrast. Hageja esialgne järelmaksulepingutest tulenev sissenõutavaks muutunud viivise nõue 142,87 eurot (dtl 34, dtl 150) jääb rahuldamata. Hageja ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja kostjalt lepingute L89007607029 ja L89007607456 alusel edasiulatuvat viivist alates kohtuotsuse jõustumisest seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 teine lause). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr L89007607029 tuleneva edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 93,18 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni ja lepingust nr L89007607456 tuleneva edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 180,49 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.
29.Hageja nõuab kostjalt 155 euro suuruse sissenõudmiskulu hüvitamist 6 erineva lepingu puhul meeldetuletuskirjade saatmise eest. VÕS 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot ning sama sätte lõike 2 punkti 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1 000 eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 1) 25 eurot järelmaksulepingu nr L89007607029 19.12.2022, 26.01.2023 ja 27.02.2023 tasuliste meeldetuletuskirjade eest (dtl 73-84); 2) 30 eurot järelmaksulepingu nr L89007607456 19.12.2022, 26.01.2023 ja 27.02.2023 tasuliste meeldetuletuskirjade eest (dtl 86-97); 3) 25 eurot järelmaksulepingu nr L89007607663 19.12.2022, 26.01.2023 ja 27.02.2023 tasuliste meeldetuletuskirjade eest (dtl 98-109). 4) 25 eurot Slice makseviisi lepingu nr L89008710546 19.12.2022, 27.12.2022 ja 30.01.2023 tasuliste meeldetuletuskirjade eest (dtl 110-122); 5) 25 eurot Slice makseviisi lepingu nr L89008775727 19.12.2022, 27.12.2022 ja 30.01.2023 tasuliste meeldetuletuskirjade eest (dtl 122-135); 6) 25 eurot Slice makseviisi lepingu nr L89008776700 19.12.2022, 27.12.2022 ja 30.01.2023 tasuliste meeldetuletuskirjade eest (dtl 135-148). Kuivõrd kohus on tuvastanud, et järelmaksulepingud nr L89007607029, L89007607456 ja L89007607663 ei olnud kehtivalt üles öeldud, ei ole sissenõudmiskulud 80 eurot (25 + 30 + 25) VÕS § 1132 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel põhjendatud. Ülejäänud sissenõudmiskulud on kohtu hinnangul põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 ja 2 alusel välja mõista sissenõudmiskulud 75 eurot (25+25+25).
30.Eelneva põhjal mõistab kohus kostjalt välja lepingute järgse sissenõutavaks muutunud põhivõla 422,68 eurot (293,72 + 128,96), edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuva põhivõla 787,43 eurot osamaksetena perioodil 15.07.2024 kuni 15.02.2026 (20 osamakset), sissenõudmiskulud 75 eurot, lepingutest nr L89008710546, L89008775727, L89008776700 tuleneva otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 23,55 eurot (hagi esitamise seisuga 9,61 eurot) ja viivise põhivõla tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.07.2024 kuni põhivõla (128,96 eurot) tasumiseni, edasiulatuva viivise lepingu L89007607029 põhivõlgnevuselt 93,18 eurolt ja lepingu L89007607456 põhivõlgnevuselt 180,49 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni. Muus osas – põhivõlg 264,96 eurot, intressid 76,93 eurot, haldustasu 6,30 eurot, sissenõudmiskulud 80 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 142,87 eurot, s.o kokku 571,06 eurot – jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg-st 4 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud
juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
31.1.Kohus jaotab menetluskulud praegusel juhul võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav. Loobutud osas (sissenõudmiskulud 35 euro ulatuses) jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda.
31.2.Arvestades sh loobutud osa rahuldas kohus hageja nõuetest ligikaudu 68% (1294,72 ÷ 1900,78 eurot × 100% = 68,12%). Seega jäävad menetluskulud 68% ulatuses kostja kanda ning 32% ulatuses hageja kanda (100% – 68% = 32%).
32.TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
33.Hageja 16.08.2023 menetluskulude nimekirja (dtl 152) kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 676 eurot, kokku 1 046 eurot. Kostja menetluses ei osalenud, seega ei ole tal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud.
33.1.Käesoleva tsiviilasja hagihind on 2 116,82 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 2 500 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 350 eurot. Tasutud riigilõiv 350 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Hagist osaline loobumine (35 euro ulatuses) hagi hinda ja riigilõivu suurust ei mõjutanud, mistõttu riigilõivu osaliseks tagastamiseks puudub alus.
33.2.TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Nimetatud sättest tulenevalt ei saa hageja ka hagi rahuldamise korral nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist TsMS § 4842 esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro suuruse menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Seega on maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot põhjendatud ja vajalik.
33.3.Hageja lepingulise esindaja kulu hagimenetluses on 676 eurot (4 tundi tunnitasuga 169 eurot). Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on kohtupraktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (TlnRnKo 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja märgitud teenustasu 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades praeguse tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul ülepaisutatud. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 100 eurot.
Praegusel juhul on tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Hageja lepingulise esindaja töö sisaldas hagi esitamiseks alusdokumentide kogumist ja analüüsimist, hagiavalduse koostamist, menetluskulude nimekirja koostamist ja kohtunõuetele vastamist. Kostja menetluses ei osalenud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel 3 tundi, mis vastab ka menetluses esitatud dokumentide ja nende lisade mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 320 eurot (3 tundi × 100 eurot + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu).
33.4.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 350 + 320 = 670 eurot. Kuivõrd hageja menetluskuludest jääb kostja kanda 68%, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 670 × 68% = 455,60 eurot.
34.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
35.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
36.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.