Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, ütles laenuandja laenulepingu alates 15.05.2023 üles. 15.06.2023 loovutas laenuandja laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Kostja on tasunud põhiosa tagasimakseid 1065,52 eurot ja intressimakseid 455,73 eurot. Hagi esitamise seisuga moodustas kostja võlg 1041,57 eurot, sh tagastamata põhiosa 934,48 eurot, intress 44,37 eurot, viivis 3,06 eurot seisuga 15.05.2023 ja sissenõutavaks muutunud viivis alates laenulepingu ülesütlemisest 16.05.2023 kuni 30.10.2023. a 59,66 eurot. Laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet: - laenuandja kontrollis kostja eelnevat maksekäitumist ja maksehäireid maksehäirete registritest (krediidiinfo ja krediidiregister), saades vastuseks, et kostjal laenutaotluse esitamise hetkel negatiivne maksekäitumine puudub; - kostja sissetulekud on kontrolli ja laenutaotluse alusel tuvastatud summas 682 eurot; - kohustustena on kostja laenutaotluses märkinud 0 eurot kuus. Arvestades, et kostja on märkinud, et tal on üks ülalpeetav, on kostja likviidsuse summaks arvestatud 248,98 eurot kuus. Eeltoodu põhjal jõudis laenuandja põhjendatud otsuseni, et kostja on krediidivõimeline. Maksegraafiku järgi on kostja laenulepingust tuleneva igakuise kohustuse suurus 53,62 eurot. Hageja edastas kostjale peale laenulepingu ülesütlemist võlgnevusega seoses meeldetuletuskirju viiel korral, 19.06, 27.06., 12.07., 19.07. ja 26.07.2023.

MAAKOHTU LAHEND

kokkulepitud intressist (14% aastas) madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja VÕS § 4034 lg 7 teise lause järgi hagejale muid tasusid. Krediidiandja on võimaldanud kostjale krediiti 2000 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid 1521,25 eurot. Põhinõude suuruseks kujuneb seega 478,75 eurot (2000–1521,25). Hageja ülejäänud nõuded jäävad rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest TsMS § 163 lg 1 alusel 44% ulatuses kostja ja 56% ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 280 eurot ja õigusabikulust 770 eurot. Kostja menetluskulusid kandnud ei ole. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud summas 50 eurot. Kohus viitas Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 145,20 eurot [(riigilõiv 280 eurot + õigusabikulu 50 eurot) × 44%)]. Lisandub viivis TsMS § 177 lg 4 alusel.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Asjaolu, et kostjalt nõuti konto väljavõtte esitamist kuue kuu kohta ja konto väljavõtte alusel teostati hagiavalduses toodud analüüs kostja sissetulekute ja kohustuste kohta, on tõendatud dokumentaalsete tõenditega, s.o laenuandja memoga (hagi lisa 5) ja laenuandja 30.10.2023 meilisõnumiga (hageja 30.10.2023 menetlusdokumendi lisa). Tõend on võimalik ümber lükata teise tõendiga, millist tõendit ei ole kohus n-ö kostja rolli astudes teise tõendiga ümber lükanud. Kui laenu on antud laenulepingu sõlmimise ajal krediidivõimelisele isikule, ei ole seaduse mõttega kooskõlas, kui laenusaaja vabaneks makseraskuste korral laenulepingust tulenevate kõrvalkohustuste täitmisest. See oleks vastuolus ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Praegusel juhul anti laenu maksejõulisele isikule – kostja igakuine sissetulek oli konto väljavõtte järgi minimaalselt 682 eurot, laenukohustused 0 eurot, laenumakse 53,62 eurot kuus; 2) kuna hagi tuleb tervikuna rahuldada, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning kostjalt välja mõista hageja menetluskulud maakohtus 1050 eurot, sh riigilõiv 280 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja maakohtus 750 eurot. Hagi koostamise õigusabikulu 750 eurot, s.o 5 h × 150 eurot (ilma käibemaksuta), on põhjendatud ja vajalik. Leides, et õigusabikulud on põhjendatud summas 50 eurot, on maakohus ületanud diskretsioonipiire. Kohus ei ole hinnanud ei hageja esindaja tunnitasu ega ajakulu suurust. Hageja esindaja (vandeadvokaadi) tunnitasu 150 eurot on põhjendatud ja vajalik. Riigikohtu viimases praktikas on peetud põhjendatuks advokaatide tunnihindu 153 eurot, 193,20 eurot, 200 eurot ja 205,58 eurot ning maa- ja ringkonnakohtute praktikas 181,98 eurot, 196,02 eurot, 197,10 eurot, 200,58 eurot ja 247 eurot. Arvestades, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise õigusabikulu on 20 eurot, on maakohus asunud seisukohale, et hagiavalduse (9 lk) koostamise ja esitamise põhjendatud kulu on 30 eurot, s.o ajakulu 12 min. Hagi koostamine ei ole vaid arvutustehete tegemine, lünkade täitmine ja lisade komplekteerimine. Hagi koostamiseks ja esitamiseks on esindajal vältimatult vaja teha järgmised toimingud: dokumentide ja info kogumine ning salvestamine; dokumentide ja andmetega tutvumine (sh laenuleping koos lisadega, vastutustundliku laenamise põhimõtet tõendavad dokumendid jm); võlgnevuse arvestuse õigsuse kontrollimine/arvestuse koostamine olemasolevate andmete põhjal; hagiavalduse koostamine ja kliendile tutvumiseks edastamine (hagi sisaldab minimaalselt vajalikke asjaolusid ja õiguslikke põhjendusi, mh sisaldab hagi menetluskulude nimekirja, mille koostamise mõistlikuks ajakuluks on kohtupraktikas peetud kuni 30 min); kliendile info edastamine riigilõivu tasumiseks vajalike andmete kohta; hagi lisade komplekteerimine; hagi digitaalne allkirjastamine; hagi ja lisade kohtule edastamine. Advokaadil on kohustus osutada kvaliteetset õigusteenust, mis eeldab kõikide eeltoodud toimingute korrektset täitmist ka lihtsamates ja mittemahukates asjades. Mitte ühestki advokaadi- ega õigusbüroost ei ole võimalik tellida sarnase hagi koostamist 30 euro eest. Hageja viitab selles osas Riigikohtu seisukohtadele 29.01.2024 lahendi nr 2-21-9796 p-s 21.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Seega on tarbijakrediidileping, millel vaidlusalune nõue põhineb, kehtiv (vt eelnimetatud Riigikohtu 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 13).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.