Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 28. juuni 2024
Tsiviilasja number
2-23-131423
Tsiviilasi
Omega Invest OÜ hagi Eduard Kulla vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
733,14 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 6. veebruari 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Omega Invest OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Omega Invest OÜ (rk: 10866568), esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Vastustaja (kostja): Eduard Kuld (Kulla)(ik: XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 6. veebruari 2024 otsus osas, milles maakohus rahuldas hagi põhivõlgnevuse osas osaliselt, s.o 478,75 euro ulatuses, jättis muud hageja nõuded rahuldamata, jättis menetluskulud 56% ulatuses hageja ja 44% ulatuses kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 145,20 eurot.
2.Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse ning loeb kohtuotsuse resolutsiooni lõplikult sõnastatuks järgmiselt:
2.1.Rahuldada Omega Invest OÜ hagi Eduard Kulla vastu ning mõista Eduard Kullalt Omega Invest OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 934,48 eurot, intressid 44,37 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 28.06.2024 seisuga 148,65 eurot ja viivise määraga 0,038% päevas alates 29.06.2024 kuni põhivõlgnevuse 934,48 eurot tasumiseni.
2.2.Jätta menetluskulud maakohtus Eduard Kulla kanda ja mõista Eduard Kullalt Omega Invest OÜ kasuks välja maakohtus kantud menetluskulude katteks 1050 eurot.
2.3.Menetluskuludelt 1050 eurot tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
3.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Eduard Kulla kanda ja mõista Eduard Kullalt Omega Invest OÜ kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 662,50 eurot.
5.Menetluskuludelt 662,50 eurot tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Omega Invest OÜ (hageja) esitas 04.08.2023 Eduard Kulla (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas Pärnu Maakohus 11.10.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 1061,13 euro saamiseks üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 30.10.2023 maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 934,48 eurot, intress 44,37 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 62,72 eurot ja viivis 0,038% päevas tasumata põhivõlalt (934,48 eurot) alates 31.10.2023 kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 16.06.2020 Luminor Bank AS-ga (laenuandja) laenulepingu nr XXXXXXXXXXXXX, mille alusel sai laenu 2000 eurot intressiga 14% aastas. Kostja pidi laenu tagastama 50 kuu jooksul vastavalt maksegraafikule. Viivisemääraks lepiti kokku lepingujärgne intressimäär, välja arvatud juhul, kui see on madalam seadusjärgsest tarbijakrediidi viivisemäärast. Krediidi kulukuse määr on 16,777% aastas. Kostja ei tasunud laenulepingust tulenevaid makseid kohaselt, olles viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (05.02.2023, 05.03.2023, 05.04.2023, 05.05.2023). Kostjale anti 24.04.2023 täiendav kahenädalane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks koos hoiatusega, et laenuandja ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmisel lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist, ühtlasi pakuti kostjale võimalust läbirääkimisteks. Kuna kostja võlgnevust
täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, ütles laenuandja laenulepingu alates 15.05.2023 üles. 15.06.2023 loovutas laenuandja laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Kostja on tasunud põhiosa tagasimakseid 1065,52 eurot ja intressimakseid 455,73 eurot. Hagi esitamise seisuga moodustas kostja võlg 1041,57 eurot, sh tagastamata põhiosa 934,48 eurot, intress 44,37 eurot, viivis 3,06 eurot seisuga 15.05.2023 ja sissenõutavaks muutunud viivis alates laenulepingu ülesütlemisest 16.05.2023 kuni 30.10.2023. a 59,66 eurot. Laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet: - laenuandja kontrollis kostja eelnevat maksekäitumist ja maksehäireid maksehäirete registritest (krediidiinfo ja krediidiregister), saades vastuseks, et kostjal laenutaotluse esitamise hetkel negatiivne maksekäitumine puudub; - kostja sissetulekud on kontrolli ja laenutaotluse alusel tuvastatud summas 682 eurot; - kohustustena on kostja laenutaotluses märkinud 0 eurot kuus. Arvestades, et kostja on märkinud, et tal on üks ülalpeetav, on kostja likviidsuse summaks arvestatud 248,98 eurot kuus. Eeltoodu põhjal jõudis laenuandja põhjendatud otsuseni, et kostja on krediidivõimeline. Maksegraafiku järgi on kostja laenulepingust tuleneva igakuise kohustuse suurus 53,62 eurot. Hageja edastas kostjale peale laenulepingu ülesütlemist võlgnevusega seoses meeldetuletuskirju viiel korral, 19.06, 27.06., 12.07., 19.07. ja 26.07.2023.
2.Kostjale toimetati hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 14.01.2024. Kostja hagile ei vastanud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 6. veebruari 2024 otsusega hagi osaliselt ning mõistis E. Kullalt Omega Invest OÜ kasuks välja põhivõla 478,75 eurot ja jättis nimetatud summat ületavas osas hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulud jäeti tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 44% ulatuses kostja ja 56% ulatuses hageja kanda ning mõisteti kostjalt välja hageja kasuks menetluskuludena 145,20 eurot ja viivis menetluskuludelt (145,20 eurolt) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Maakohus menetles tsiviilasja lihtmenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja on kohtule kinnitanud, et laenuandmisel lähtuti kostja enda esitatud andmetest ja vastustest riiklikest registritest tehtud päringutele. Hageja on kinnitanud, et krediidiandja lähtus laenuandmisel ka kostja pangakonto väljavõttest, kuid kohtule nimetatud tõendit ei esitanud. Kuna kohtule ei ole esitatud laenuandmise aluseks olevat pangakonto väljavõtet, ei saa kohus analüüsida, kas krediidiandja analüüsis kostja krediidivõimelisust piisava hoolsusega. Hageja esitatud andmed ei ole piisavad järeldamaks, et kostjal on piisav maksevõime. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on
kokkulepitud intressist (14% aastas) madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja VÕS § 4034 lg 7 teise lause järgi hagejale muid tasusid. Krediidiandja on võimaldanud kostjale krediiti 2000 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid 1521,25 eurot. Põhinõude suuruseks kujuneb seega 478,75 eurot (2000–1521,25). Hageja ülejäänud nõuded jäävad rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest TsMS § 163 lg 1 alusel 44% ulatuses kostja ja 56% ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 280 eurot ja õigusabikulust 770 eurot. Kostja menetluskulusid kandnud ei ole. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud summas 50 eurot. Kohus viitas Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 145,20 eurot [(riigilõiv 280 eurot + õigusabikulu 50 eurot) × 44%)]. Lisandub viivis TsMS § 177 lg 4 alusel.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 6. veebruari 2024 otsuse tühistamist osas, milles hagi jäeti rahuldamata, menetluskulud 56% ulatuses hageja kanda ja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt rahuldamata, ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi tervikuna, mõistes kostjalt välja hageja kasuks põhivõla 934,48 eurot, intressi 44,37 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 62,72 eurot ja viivise 0,038% päevas tasumata põhivõlalt (934,48 eurot) alates 31. oktoobrist 2023 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud maakohtus 1050 eurot (s.o riigilõiv 280 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja hagimenetluses 750 eurot). Samuti palus hageja jätta kostja kanda apellatsioonimenetluse menetluskulud. Hageja palub ringkonnakohtul võtta vastu uus dokumentaalne tõend, s.o kostja pangakonto väljavõte perioodi 01.12.2019–09.06.2020 kohta. Hagejal ei olnud võimalik tõendit maakohtus esitada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on laenuandja kohaselt täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet (sh kostja pangakonto väljavõtte alusel). VÕS § 4034 lg 13 järgi tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist tõendada vaid juhul, kui pooltel on selle üle vaidlus. Pooltel selles küsimuses vaidlust ei ole, mistõttu ei saa ka kohus n-ö astuda kostja rolli ja asuda selles osas hagejalt tõendeid nõudma. Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise osas esitanud oma väited hagiavalduse p-s 1.7 ja 30.10.2023 menetlusdokumendis. TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 järgi tuleb hageja väited lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Maakohus on teinud üllatusliku otsuse, sest ei ole hagejale selgitanud, et soovib vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kontrollimiseks saada kostja pangakonto väljavõtet (hageja oli kohtule 30.10.2023 kinnitanud, et konto väljavõte oli kostjalt küsitud). Maakohus on õigesti osutanud, et kohtupraktika kohaselt peaks laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks üldjuhul nõudma laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta. Samas ei tulene kohtupraktikast, et pangakonto väljavõte tuleks esitada kohtule kontrolli teostamiseks. Sellega rikutaks Isikuandmete kaitse üldmäärust. Sellise tegevuse eest on Andmekaitse Inspektsioon ühte krediidiasutust trahvinud.
Asjaolu, et kostjalt nõuti konto väljavõtte esitamist kuue kuu kohta ja konto väljavõtte alusel teostati hagiavalduses toodud analüüs kostja sissetulekute ja kohustuste kohta, on tõendatud dokumentaalsete tõenditega, s.o laenuandja memoga (hagi lisa 5) ja laenuandja 30.10.2023 meilisõnumiga (hageja 30.10.2023 menetlusdokumendi lisa). Tõend on võimalik ümber lükata teise tõendiga, millist tõendit ei ole kohus n-ö kostja rolli astudes teise tõendiga ümber lükanud. Kui laenu on antud laenulepingu sõlmimise ajal krediidivõimelisele isikule, ei ole seaduse mõttega kooskõlas, kui laenusaaja vabaneks makseraskuste korral laenulepingust tulenevate kõrvalkohustuste täitmisest. See oleks vastuolus ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Praegusel juhul anti laenu maksejõulisele isikule – kostja igakuine sissetulek oli konto väljavõtte järgi minimaalselt 682 eurot, laenukohustused 0 eurot, laenumakse 53,62 eurot kuus; 2) kuna hagi tuleb tervikuna rahuldada, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning kostjalt välja mõista hageja menetluskulud maakohtus 1050 eurot, sh riigilõiv 280 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja maakohtus 750 eurot. Hagi koostamise õigusabikulu 750 eurot, s.o 5 h × 150 eurot (ilma käibemaksuta), on põhjendatud ja vajalik. Leides, et õigusabikulud on põhjendatud summas 50 eurot, on maakohus ületanud diskretsioonipiire. Kohus ei ole hinnanud ei hageja esindaja tunnitasu ega ajakulu suurust. Hageja esindaja (vandeadvokaadi) tunnitasu 150 eurot on põhjendatud ja vajalik. Riigikohtu viimases praktikas on peetud põhjendatuks advokaatide tunnihindu 153 eurot, 193,20 eurot, 200 eurot ja 205,58 eurot ning maa- ja ringkonnakohtute praktikas 181,98 eurot, 196,02 eurot, 197,10 eurot, 200,58 eurot ja 247 eurot. Arvestades, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise õigusabikulu on 20 eurot, on maakohus asunud seisukohale, et hagiavalduse (9 lk) koostamise ja esitamise põhjendatud kulu on 30 eurot, s.o ajakulu 12 min. Hagi koostamine ei ole vaid arvutustehete tegemine, lünkade täitmine ja lisade komplekteerimine. Hagi koostamiseks ja esitamiseks on esindajal vältimatult vaja teha järgmised toimingud: dokumentide ja info kogumine ning salvestamine; dokumentide ja andmetega tutvumine (sh laenuleping koos lisadega, vastutustundliku laenamise põhimõtet tõendavad dokumendid jm); võlgnevuse arvestuse õigsuse kontrollimine/arvestuse koostamine olemasolevate andmete põhjal; hagiavalduse koostamine ja kliendile tutvumiseks edastamine (hagi sisaldab minimaalselt vajalikke asjaolusid ja õiguslikke põhjendusi, mh sisaldab hagi menetluskulude nimekirja, mille koostamise mõistlikuks ajakuluks on kohtupraktikas peetud kuni 30 min); kliendile info edastamine riigilõivu tasumiseks vajalike andmete kohta; hagi lisade komplekteerimine; hagi digitaalne allkirjastamine; hagi ja lisade kohtule edastamine. Advokaadil on kohustus osutada kvaliteetset õigusteenust, mis eeldab kõikide eeltoodud toimingute korrektset täitmist ka lihtsamates ja mittemahukates asjades. Mitte ühestki advokaadi- ega õigusbüroost ei ole võimalik tellida sarnase hagi koostamist 30 euro eest. Hageja viitab selles osas Riigikohtu seisukohtadele 29.01.2024 lahendi nr 2-21-9796 p-s 21.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi põhivõlgnevuse osas osaliselt, s.o 478,75 euro ulatuses, jättis muud hageja nõuded rahuldamata, jättis menetluskulud 56% ulatuses hageja ja 44% ulatuses kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 145,20 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 934,48 eurot, intressid 44,37 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 148,65 eurot ja viivise määraga 0,038% päevas põhivõlgnevuselt 934,48 eurot alates 29.06.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning jätab menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele (v.a sissenõudmiskulud 10 euro ulatuses).
6.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, s.o põhinõude osas 478,75 eurot. Maakohus põhjendas hagi osalist rahuldamist sellega, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Maakohus põhjendas vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist sellega, et hageja ei ole kohtule esitanud laenuandmise aluseks olevat kostja pangakonto väljavõtet. Seetõttu on hageja kinnitus, et laenuandja lähtus laenu andmisel kostja pangakonto väljavõttest, paljasõnaline. Ringkonnakohus maakohtu sellise järeldusega ei nõustu.
7.Asja materjalide kohaselt põhineb hageja nõue kostja ja Luminor Bank AS-i vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingul. Riigikohus on 24.11.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 asunud seisukohale, et kui hageja nõue põhineb tarbijakrediidilepingul, on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Üldjuhul tuleb krediidiandjal küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet ja tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks võtta aluseks piisav ajavahemik. Kui hageja ei ole tarbija konto väljavõtet esitanud ning puuduvad muud tõendid kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, peab kohus andma hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Seega ei ole õige see hageja väide, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tuleb kohtul kontrollida üksnes vaidluse korral. Praegusel juhul oli hageja lisanud hagiavaldusele Luminor Bank AS-i meilisõnumi, millest nähtuvalt oli pank enne kostjale laenu andmist kontrollinud kostja sissetulekuid ja kohustusi kostja pangakonto väljavõtte alusel. Ringkonnakohus leiab, et kui maakohtu arvates ei olnud nimetatud meilisõnum piisav, tulnuks maakohtul anda hagejale TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks, s.o kostja pangakonto väljavõtte esitamiseks. Maakohus seda ei teinud ja leidis põhjendamatult, et laenuandja rikkus kostjale laenu andes vastutustundliku laenenamise põhimõtet. Eeltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel hageja taotluse ning võtab asja materjalide juurde hageja poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud kostja konto väljavõtte Swedbank AS-s ajavahemiku kohta 01.12.2019-09.06.2020.
8.Asja materjalide kohaselt sõlmis kostja Luminor Bank AS-ga 16.06.2020 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot intressimääraga 14% aastas ja tagasimaksetähtajaga 50 kuud. Vastavalt maksegraafikule oli kostja igakuise tagasimakse suuruseks 53,62 eurot (sh intress). Lepingu järgi oli viivisemääraks lepingujärgne intressimäär ning krediidi kulukuse määraks oli 16,777% aastas. Swedbank AS-i konto väljavõtte kohaselt on kostja regulaarsed sissetulekud ajavahemikus 01.12.2019-09.06.2020 kokku 6118,50 eurot, s.o ca 1020 eurot kuus. Tegemist on regulaarsete sissetulekutega PROFITKEY OÜ-st ja BOLT OPERATIONS OÜ-st ning kontoväljavõttest ei nähtu, et kostjal oleks nimetatud ajavahemikus (s.o kuue kuu jooksul enne laenulepingu sõlmimist) rahalisi kohustusi teistele võlausaldajatele. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Arvestades igakuist sissetulekut 1020 eurot, oli kostja võimeline tasuma igakuist laenumakset 53,62 eurot ning seetõttu on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et Luminor Bank AS laenuandjana on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja laenuleping on intressi osas tühine (VÕS § 4034 lg 7). Laenulepingu järgi oli krediidi kulukuse määraks 16,777% aastas ning see ei ületanud krediidi andmise ajal Eesti Panga poolt sel ajal avaldatud kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Laenuleping oleks VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine, kui krediidi kulukuse määr aastas ületaks 61,56% (3x20,52).
Seega on tarbijakrediidileping, millel vaidlusalune nõue põhineb, kehtiv (vt eelnimetatud Riigikohtu 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 13).
9.Hageja esitatud maksegraafiku ja võlgnevuse arvestuse kohaselt on kostja põhivõlgnevuse suuruseks 934,48 eurot, intressivõlgnevuse suuruseks 44,37 eurot ja viivise võlgnevuse suuruseks põhivõlgnevuselt 934,48 eurot kuni lepingu ülesütlemiseni 15.05.2023 3,06 eurot, kokku 981,91 eurot. Viivise võlgnevuseks alates 16.05.2023 kuni 28.06.2024 on 145,59 eurot (410 päeva x 0,038% x 934,48). Kokku moodustab sissenõutavaks muutunud viivis kohtuotsuse tegemise aja seisuga 148,65 eurot (3,06+145,59). Alates 29.06.2024 peab kostja tasuma viivist tasumata põhivõlgnevuselt kuni täitmiseni määraga 0,038% päevas. VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Seega on hagejal õigus nõuda tasu meeldetuletuskirjade eest kokku 30 eurot (20+5+5) ning hageja nõue tuleb selles osas rahuldada 30 euro ulatuses.
10.Ringkonnakohus rahuldas hageja põhinõude 934,48 eurot täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 280 eurot ja õigusabikuludest 770 eurot, kokku 1050 eurot. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 hüvitatakse lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on koostanud hagiavalduse, milleks on lepinguline esindaja kulutanud 5 tundi ning lähtudes tunnitasu määrast 150 eurot, moodustab õigusabikulu maakohtus kokku 750 eurot. Lisaks on hageja lepinguline esindaja esindanud hagejat maksekäsu kiirmenetluses ja teinud kulutusi 20 euro ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud kokku 770 eurot on põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 tähenduses ning see tuleb kostjalt välja mõista. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud ringkonnakohtus riigilõivust 175 eurot ja õigusabikuludest 3 tunni eest 478,50 eurot, kokku 662,50 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulud ringkonnakohtus 662,50 euro ulatuses on põhjendatud ja vajalikud ning need tuleb kostjalt välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.