lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-123611/12

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-123611/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1672
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Nõudekiri
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2022-11-14
Vaideotsus ja ettekirjutus-hoiatuse muutmine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2022-03-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 657 lg 1, 2Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 217 lg 1Esindamine kohtusTsMS § 218 lg 1Lepinguline esindajaTsMS § 444 lg 3

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-123611/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja27.10.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (140)

lahend.ee
2-26-7332/3Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja12.05.20262-25-124139/6Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja11.05.20262-25-123459/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja11.05.20262-25-124676/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja19.03.20262-25-22094/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja03.03.20262-25-122542/7Tartu Maakohus Valga kohtumaja20.02.2026

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-123611

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi XX vastu võla nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 27. oktoobri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaselts PlusPlus Capital 26. novembri 2020. a apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

0 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood: 11919806), lepinguline esindaja Marjana Šestel Kostja (vastustaja) XX (isikukood: XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 27. oktoobri 2020. a tagaseljaotsus osas, milles maakohus jättis Aktsiaselts PlusPlus Capital esindajakulu XX-lt välja mõistmata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista XX-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja esindajakulu 50 eurot. Muus osas on maakohtu otsus jõustunud.
2.Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:
2.1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 456 lg 3Kohtuotsuse jõustumine
TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
2-25-126894/6
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
13.02.2026
2-25-22886/5Tartu Maakohus Valga kohtumaja26.01.2026
2-25-121700/7Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja08.01.2026
2-25-124678/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja17.12.2025
2-25-118360/11Tartu Maakohus Valga kohtumaja17.12.2025
2-25-14065/10Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja15.12.2025
2-25-118470/6Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja02.12.2025
2-25-115659/6Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja02.12.2025
2-25-116902/6Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja26.11.2025
2-25-115594/7Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja14.10.2025
2-25-110181/6Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja10.10.2025
2-25-13079/3Tartu Maakohus Valga kohtumaja04.09.2025
2-25-9120/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja25.08.2025
2-24-146501/8Tartu Maakohus Valga kohtumaja04.08.2025
2-24-132004/14Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja16.06.2025
2-25-106297/6Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja13.06.2025
2-24-139007/6Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja10.04.2025
2-24-127659/7Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja07.03.2025
2-24-120707/8Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja31.12.2024
2-24-107771/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja12.08.2024
2-24-107407/8Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja09.07.2024
2-24-116455/14Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja09.07.2024
2-23-131423/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.06.2024
2-24-111671/8Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja27.06.2024
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.2.Mõista XX-lt Aktsiaselt PlusPlus Capital kasuks välja põhinõue 1785 eurot, intress 153 eurot 18 senti, viivis 133 eurot 52 senti, ja sissenõudekulud 35 eurot.
2.3.Mõista XX-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt 1785 eurot alates 18. septembrist 2020. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

1(5)

teises lauses sätestatud ulatuses, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

2.4.Toimetada XX-le tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu.
2.5.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.6.Menetluskulud jätta XX kanda.
2.7.Mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud summas 300 eurot, mis koosneb hageja poolt tasutud riigilõivust summas 250 eurot ja esindajakulust summas 50 eurot.
2.8.Mõista XX-lt Aktsiaselt PlusPlus Capital kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 18. juunil 2020. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille kohus jättis määrusega rahuldamata ja andis Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Hageja esitas hagiavalduse 17. septembril 2020. a.
2.Hageja palus mõista XX-lt (kostja) hageja kasuks välja Mogo OÜ ja XX vahel 22. juulil 2019. a sõlmitud laenulepingust nr. IL22072019/0108 tuleneva põhinõude 1785 eurot, intressi 153.18 eurot, viivise 133.52 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 1785 eurot alates 18. septembrist 2020. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja palus mõista XX-lt hageja kasuks välja tsiviilasja menetluskulud: riigilõivu summas 250 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 420 eurot ning mõista XX-lt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva

2(5)

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Mogo OÜ laenuleping nr IL22072019/0108. Kostja rikkus lepingut ega tagastanud laenu. Mogo OÜ loovutas 12. novembril 2019. a nõude kostja vastu Aktsialseltsile PlusPlus Capital. Kostja vastuväited
4.Kostja ei esitanud hagile vastust. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas hagi 27. oktoobril 2020. a tagaseljaotsusega osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks põhivõla 1785 eurot, intressi 153.18 eurot, viivise 133.52 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ja viivised alates 18. september 2020. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulud 250 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.
6.Maakohus tegi otsuse TsMS § 444 lg 3 alusel kirjeldava ja põhjendava osata.
7.Maakohus ei pidanud põhjendatuks õigusabikulu välja mõista. Kohus leidis, et kuna nõue kostja vastus kuulus esmalt Mogo OÜ-le, kes loovutas nõude Aktsiaseltsile PlusPlus Capital, kellele osutas õigusabi PlusPlus Legal OÜ, loodi nii kunstlikult ja põhjuseta võlgnevusele lisanduvaid tasusid, tekitati võlgnikule põhjendamatul määral lisakohustusi, mis ei ole kuidagi õigustatud. Seejuures ei olnud kohtu hinnangul tegemist niivõrd keerulise nõudega, mis vajaks õigusabi hankimist. Kohus leidis, et kuivõrd ei ole millegagi tõendatud hageja poolt õigusabiteenuse vajamine ja ei olnud põhjendatud võlgnikule lisakohustuste tekitamine, ei olnud põhjendatud ka hageja õigusabikulude välja mõistmine kostjalt. Samuti leidis kohus, et isegi kui õigusabikulu katmine oleks olnud sisuliselt põhjendatud, ei olnud sellise sisult lihtsa avalduse koostamise eest põhjendatud välja mõista hageja poolt taotletavat summat. Apellatsioonkaebus
8.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles hageja õigusabikulud jäeti välja mõistmata ning teha asjas uus otsus, millega määrata kindlaks hageja õigusabikulude rahalise suuruse ja mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud summas 420 eurot. Kaebaja palus jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus vastustaja kanda
9.Hageja selgitas, et erinevalt PlusPlus Legal OÜ-st ei tegele ta juriidiliste toimingutega ning tal puuduvad juristid. Seetõttu vajas hageja esindajat. Hageja leidis, et tema õigusabikulud olid põhjendatud: hagejal tuli hagiavalduse ettevalmistamisel analüüsida lepingut, selgitada välja võlanõude, uurida kohtueelset menetluse käiku. Lisaks märkis hageja, et hageja esindaja töötunni hind on Riigikohtu praktika järgi põhjendatud ja mõistlik. Hageja heitis kohtule ette, et jääb ebaselgeks, kas vähendatud on tunnitasu või hagi koostamisele kulunud aega või mõlemaid. Maakohus ei ole andnud hinnangut apellandi poolt tarbitud õigusteenuse mahu ja maksumuse põhjendatusele ning on sellega rikkunud kaalutlusõiguse teostamise põhimõtteid.

3(5)

Vastus apellatsioonkaebusele

10.Kostja ei vastanud apellatsioonkaebusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et vaidlustatud tagaseljaotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hageja õigusabikulud välja mõistmata ning teha tühistatud osas uus otsus. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
12.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustab maakohtu tagaseljaotsuse vaid õigusabikulude välja mõistmata jätmise osas. Ülejäänud osas on tagaseljaotsus jõustunud (TsMS § 456 lg 3).
13.Kohtupraktika järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud õigusabikulud välja mõistmata lubamatutel kaalutlustel, rikkudes selliselt diskretsiooni piire.
14.Maakohus on ebaõigesti pidanud hageja esindajakulu täies ulatuses põhjendamatuks. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et menetlusosalist esindab menetluses lepinguline esindaja (TsMS § 175 lg 1 teine lause). Hageja kasutab menetluses lepingulist esindajat, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele. Lepingulise esindaja kasutamist praeguses asjas ei saa pidada põhjendamatuks. TsMS § 217 lg 1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Asja vähene keerukus ja esindaja tehtud toimingute vähene maht võib anda alust väljamõistetava esindajakulu hüvitise vähendamiseks TsMS § 175 lg 1 alusel, kuid mitte tervikuna väljamõistmata jätmiseks. Samuti ei anna alust esindajakulude väljamõistmata jätmiseks asjaolu, et hageja oli saanud nõude loovutuse teel. Olukorras, kus algne võlausaldaja oleks võinud kasutada menetluses esindajat, ei ole mingit põhjust seada hagejat temaga võrreldes halvemasse seisu. Kohtupraktika järgi võib esindajakulu olla hüvitatav ka juhul, kui esindajaks on samasse kontserni kuuluva teise äriühingu töötaja (vt Riigikohtu 1. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p-d 9 ja 10). Hageja on selgitanud, et tema põhitegevusalaks on nõuete kokkuost ning tal ei ole koosseisulisi juriste. Seega on ekslik maakohtu seisukoht, et kulud õigusabile on kunstlikult tekitatud.
15.Maakohus on märkinud, et õigusabikulude väljamõistmine hageja taotletud ulatuses poleks põhjendatud ka juhul, kui õigusabi kasutamine oleks õigustatud. Samas ei ole maakohus hinnanud, millises ulatuses võiksid lepingulise esindaja kulud olla põhjendatud ja vajalikud.
16.Kuigi ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, ei kohaldu praegusel juhul TsMS § 657 lg 2, sest see reguleerib üksnes olukorda, kus ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus on lahendanud hagis esitatud nõuded. See ei kohaldu menetluskulude kindlaksmääramisele, mis on eraldi menetluslik otsustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks ka menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas saata asi maakohtule uueks lahendamiseks üksnes menetluskulude kindlaksmääramiseks. Seega saab ringkonnakohus asja esimese astme 4(5)

kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha asjas uue otsuse, millega määrab TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks hageja põhjendatud ja vajaliku esindajakulu suuruse.

17.Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajal kulunud dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamise ja esitamise peale 2 tundi. Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu 50 eurot. Nimelt on tegemist tüüphagiga, millesarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 120 eurot koos käibemaksuga. Oma raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.
18.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja