Määruse tegemise aeg ja koht 15.01.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-25-110828
Kohtuasi
AS-i SEB Pank hagi R.C vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.10.2025 hagi menetlusse võtmise keeldumise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
AS-i SEB Pank määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja AS SEB Pank (registrikood lepinguline esindaja Kaidi Hinno
10004252),
Kostja R.C (isikukood XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.10.2025 määrus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot AS-i SEB Pank arvelduskontole nr EE291010002036573007 selgitusega tsiviilasi nr 2-25-110828. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
AS SEB Pank (hageja) esitas 09.04.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R.Clt põhivõla 5645,88 euro, intressi 324,89 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 112,35 euro ning alates 09.04.2025 kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras viivise saamiseks. Siinses menetluses tulenes nõue laenulepingust nr 2022000520. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse ka tsiviilasjas 2-25-110827, nõudes selles 7349,51 euro tasumist. Nõue tulenes laenulepingust nr 2022008633.
2-25-110828
2.Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas siinses asjas 07.05.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse, sest kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ning andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maakohus kohustas 08.05.2025 määrusega hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu.
3.Maakohus keeldus 30.06.2025 määrusega avalduse hagimenetlusse võtmisest, kuna avaldaja ei olnud tähtajaks esitanud oma nõuet hagiavaldusele ettenähtud vormis.
4.Hageja esitas 11.08.2025 määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusele, tuginedes asjaolule, et hagiavaldus oli tegelikult kohtu kantseleile tähtaegselt esitatud, kuid see jäi eksituse tõttu õige menetlusse alla registreerimata.
5.Maakohus rahuldas 23.09.2025 määrusega hageja 11.08.2025 määruskaebuse ja tühistas 30.06.2025 määruse. Kuna hageja märkis määruskaebuses, et ta esitas ühise hagiavalduse tsiviilasjades nr 2-25-110827 ja nr 2-25-110828, jättis kohus hagi käiguta ning määras hagejale tähtaja 14 päeva, et esitada hagi terviktekst, milles märkida need nõuded, mille menetlemist ta siinse tsiviilasja raames taotleb.
6.Hageja esitas 07.10.2025 hagi tervikteksti, milles palus: liita tsiviilasjad nr 2-25-110827 ja nr 2-25-110828; mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr 2022000520 tulenev võlg 6168,87 eurot, mis koosneb põhiosa nõudest 5645,88 eurot, intressinõudest 324,89 eurot ning viivisenõudest arvestatuna kuni 27.05.2025 198,10 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (5645,88 eurot) alates 28.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni; mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr 2022008633 tulenev võlg 7467,60 eurot, mis koosneb põhiosa nõudest 6672,48 eurot, intressinõudest 536,85 eurot ning viivisenõudest arvestatuna kuni 27.05.2025 258,27 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis määraga 13 % aastas põhinõude (6672,48 eurot) alates 28.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohtu määrus
7.Maakohus keeldus 28.10.2025 määrusega hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 5 alusel, kuna sama asi on juba kohtu menetluses. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja 28.05.2025 esitanud samasisulise hagi tsiviilasjas nr 2-25-110827 ning see hagi on 18.06.2025 menetlusse võetud. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
8.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega võtta hageja 28.05.2025 esitatud (uuesti edastatud 07.10.2025) hagiavalduse menetlusse. Hageja palub tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu. Maakohus jättis põhjendamatult hageja 28.05.2025 (uuesti edastatud 07.10.2025) esitatud hagiavalduse menetlusse võtmata. Maakohus märkis 23.09.2025 hagi käiguta jätmise määruses, et 28.05.2025 hagiavaldusest ei ole arusaadav, millis(t)est lepingu(te)st tulenevaid ja missuguseid nõudeid soovib hageja siinses tsiviilasjas esitada. Hageja hinnangul on esitatud 2
2-25-110828 hagiavaldusest võimalik selgelt aru saada, millise nõude on hageja esitanud siinses menetluses. Tsiviilasjas nr 2-25-110827 on maakohus pidanud 28.05.2025 esitatud hagiavaldust ja selles märgitud asjaolusid piisavalt selgeks, et hagi 18.06.2025 määrusega menetlusse võtta. Maakohtu seisukoht, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel, kuna sama asi juba on kohtu menetluses, ei ole korrektne. Harju Maakohtu 18.06.2025 määrusega on menetlusse võetud tsiviilasja nr 2-25-110827 nõue (mis tulenes väikelaenulepingust nr 2022008633), mitte siinses menetluses esitatud nõue. Tegemist on erinevatest laenulepingutest tulenevate nõuetega, mis on hagiavalduses ka selgelt ära märgitud.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja tsiviilasi saata samale maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse.
10.1.Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt põhivõla 5645,88 euro, intressi 324,89 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 112,35 euro ning alates 09.04.2025 kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras viivise saamiseks ning avalduse kirjelduses on hageja nõude aluseks olevate asjaoludena esile toonud 12.01.2022 tarbijakrediidilepingu nr 2022000520. Hageja esitas maakohtule 28.05.2025 (uuesti 07.10.2025) hagiavalduse, milles on esitatud kostja vastu nõuded kahest erinevast väikelaenulepingust (lepingust 2022000520 ja lepingust 2022008633) tuleneva võla, intressi ja viivise nõuded. Hageja märkis hagiavalduses, et esitas nõuded ühes hagis, kuna nende ühine menetlemine lihtsustab tema hinnangul asja lahendamist ja hoiab kokku menetluskulusid. Hageja taotles hagiavalduses asjade liitmist.
10.2.Maksekäsu kiirmenetlusest tulnud asja puhul tuleb hagejal esitada oma nõue ja seda põhjendada hagiavaldusele ettenähtud vormis (TsMS § 487 lg 1). Ringkonnakohus selgitab, et eelduslikult jätkub maksekäsu kiirmenetlusest üle tulnud hagimenetlus samadel faktilistel asjaoludel (alus) sama nõude (eseme) menetlemine. Olukorras, kus hageja esitas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale oma nõuded kostja vastu eraldi avaldustes, oleks olnud selguse huvides põhjendatud esitada need nõuded eraldi hagiavaldustes ka maakohtule jätkumenetlustes, kuna maksekäsu kiirmenetlusest tulnud asjade menetlus jätkub maakohtus eraldi tsiviilasjades. Erinevates tsiviilasjades ühises hagiavalduses samade nõuete topelt esitamine tekitab ebaselgust. Sellise ühise hagiavalduse esitamine võib tuua kaasa selle, et kahes tsiviilasjas võetakse menetlusse samad nõuded või keeldutakse nõude menetlusse võtmisest, kuna jääb mulje, et nõue on juba kohtumenetluses, nagu siinses asjas. Hagejal on võimalik esitada kohtule tsiviilasjade liitmise taotlus, kui hagid on menetlusse võetud. Eraldi hagiavalduste esitamine ei tähenda, et hageja nõudeid kostja vastu ei võiks hiljem ühes menetluses lahendada, kui maakohus peaks nõustuma, et hageja hagide liitmine lihtsustab asjade lahendamist ja asjade liitmise taotlus rahuldatakse.
10.3.Maakohus keeldus siinses asjas hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel, mille kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Erialakirjanduses on selgitatud, et hagi menetlusse võtmisest ei või keelduda, kui hageja on varem samal alusel sama poole vastu esitanud küll 3
2-25-110828 hagi, kuid selle ese oli erinev. Kui kohtule on esitatud samade poolte vahel mitu osaliselt kattuvatel asjaoludel esitatud nõuet, tuleb hinnata hagi täpset eset ja alust ning võrrelda nõuete kattuvust (TsMS II komm (2017), § 371, p 3.3.5.1).
10.4.Maakohus märkis, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja 28.05.2025 esitanud samasisulise hagi tsiviilasjas nr 2-25-110827 ning see hagi on 18.06.2025 menetlusse võetud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt jättis maakohus 30.05.2025 tsiviilasjas nr 2-25-110827 hageja hagi käiguta, paludes täpsustada hageja ja kostja vahel 31.05.2022 sõlmitud väikelaenulepingust 2022008633 tulenevat nõuet. Maakohus märkis 18.06.2025 menetlusse võtmise määruses tsiviilasja hinnaks 15 154,87 eurot, kuid selgitas 12.12.2025 e-kirjas, et maakohus menetleb tsiviilasjas nr 2-25-110827 väikelaenulepingust 2022008633 tulenevat võla ja viivise nõuet ning õige hagihind on 8335,02 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus tsiviilasjas nr 2-25-110827 võtnud menetlusse hageja hagiavalduse alusel mõlemaid nõudeid kostja vastu ja kohtumenetluses on üksnes hageja nõue kostja vastu, mis tuleneb väikelaenulepingust 2022008633. Seega ei ole kohus menetlusse võtnud hageja nõuet kostja vastu, mis tuleneb väikelaenulepingust 2022000520.
10.5.Tuginedes eeltoodule tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Maakohtul tuleb asja uuel menetlusse võtmise otsustamisel kontrollida uuesti riigilõivu laekumist siinses asjas, kuivõrd hageja on 07.10.2025 esitatud hagiavalduses lähtunud hagihinnast 15 154,87 eurot, mis on arvestatud mõlema nõude peale kokku.
10.6.Hageja palus määruskaebuse rahuldamise korral tagastada sellelt makstud riigilõiv 70 eurot hageja arvelduskontole. Taotlus on TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel põhjendatud ja ringkonnakohus rahuldab selle.
11.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.
12.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määrust vaidlustada.
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.