lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-113567/6

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 28.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-113567/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2112
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Holm Bank AS14080830(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Avalikult teatavakstegemine

28.juuni 2024 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-24-113567; Holm Bank AS hagi K.P.vastu võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks; tsiviilasja hind 6011,91 eurot Kalev Kuningas

Kohtunik Hageja Hageja esindaja Kostja Asja lahendamine

Holm Bank AS (registrikood 14080830; aadress Posti tn.30, Haapsalu, 90504 Läänemaa) Katrin Teller ([email protected]) K.P.(isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxxxxx xxxxxx xx-xx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx; [email protected]) lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista K.P.lt Holm Bank AS-i kasuks põhinõue 4563,46 eurot; välja mõista K.P.lt Holm Bank AS kasuks välja viivis põhivõlgnevustelt (4563,46 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni võlgnevuste tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue.
2.Seoses eelnevaga: 2.1 jätta menetluskulud poolte endi kanda; 2.2 tunnistada kohtuotsus resolutsiooni p 1 osas viivitamatult täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2); 2.3 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
3.Selgitada: 3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg 2); 3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist; 3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud 1.Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 06.08.2023 laenulepingu nr 52308060033, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 5000 eurot. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 10.08.2026. Vastavalt Lepingu punktile 2 on intressimäär 12,99% aastas. Lepingu koostamise päeval on Lepingu punkti 3 alusel krediidi kulukuse määr 26,09% aastas eeldusel, et intressimäär on 12,99% aastas, laenutähtpäev 10.08.2026, lepingu sõlmimise tasu 50 eurot, laen võetakse kohe kasutusse ja leping kehtib kokkulepitud aja jooksul. Lepingu punktist 3 nähtuvalt on laenu tagastamiseks ja kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma lepingu sõlmimise päeval 7007,40 eurot. Maksegraafiku kohaselt pidi lepingutasu tagastamine toimuma 06.08.2023 summas 50 euro ning laenu ja intresside tagastamine pidi toimuma 10.09.2023 kuni 10.07.2026 osamaksena summas 193,27 eurot ja 10.08.2026 osamaksena summas 192,95 eurot. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal on tasutud lepingu graafikujärgsed osamaksed kuni 10.10.2023. Alates 10.11.2023 jättis kostja kõik lepingu graafikujärgsed osamaksed tasumata. Lepingu p 2 kohaselt on õigus hagejal nõuda kostjalt lisaks lepingus kokkulepitule muude hinnakirjas toodud kulude hüvitamist. Hageja hinnakirja kohaselt on hagejal õigus nõuda võlateatise edastamisel kuni 5 eurot kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta. Hageja on kostjale edastanud kostja poolt Lepingus märgitud e-posti aadressile [email protected] tasuta teate ning kostja poolt Lepingus märgitud elukoha aadressile xxxxxxxxxxxx xxxxxx xx-xx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx tasulise teate. Lepingu kogu menetluskulu nõude suuruseks 10 eurot. Kuna kostja rikkus oluliselt talle lepingust tulenevaid maksekohustusi ning ei reageerinud ka hageja poolt talle saadetud korduvatele meeldetuletustele, saatis hageja 23.02.2024 kostja e-postile [email protected] lepingu kirjaliku hoiatuse. Hageja saatis kostjale samal päeval tähitud kirjana ülesütlemise avalduse Kostja poolt Lepingus märgitud elukoha aadressile xxxxxxxxxxxx xxxxxx xx-xx,

xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx, millega andis Kostjale 2 nädalase tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 08.03.2024 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Hageja hinnangul on 14 päeva piisav aeg ülesütlemisavaldusega tutvumiseks. Vaatamata hoiatusele, kostja võlgnevust ära ei tasunud. Eeltoodust tulenevalt luges hageja lepingu alates 08.03.2024 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Hageja edastas 08.03.2024 kostja e-postile [email protected] lepingu ülesütlemise teavituse ja kogu sissenõutavaks muutunud võlgnevuse tasumise nõude, milles andis Kostjale täiendava tähtaja kogu võlgnevuse tasumiseks. Hageja esitab käesolevaga oma nõude hagiavaldusena ning palub Kostjalt välja mõista põhivõlg, intress, viivis, menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest ja jooksev viivis. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 4802,35 eurot intress 424,79 eurot, viivis 150,94 eurot ja 10 eurot menetluskulu meeldetuletuskirjade saamise eest. Menetluskulud jätta menetluskulud kostja kanda. 2.Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud kättetoimetamisportaali kaudu 12.06.2024, kostja tähtaegselt vastanud ei ole. Kohtu põhjendused 3.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51, puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. 4.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja hageja poolt sõlmitud lepingu nr 52308060033 (dtl 30-37), mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot. Kostja on tagasimakseid teinud kokku 436,54 eurot (põhivõlg 197,65 eurot, lepingutasu 50 eurot ja intress 188,89 eurot), krediidiandja ütles lepingu üles 8.03.2024 (dtl 42). 5.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 8.03.2024. Vaidlust ei ole, et kostja on saanud laenu summas 5000 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

6.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
7.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. 8.KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 9.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 10.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
11.Hagiavalduse kohaselt krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal, so teostatud päringud, mille alusel on arvutatud isiku sissetulek (dtl 38-39). Pangakonto väljavõtte küsimise kohta kohtule andmeid esitatud ei ole. 12.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). 13.Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus.

Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. 14.Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne). 15.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale laenu kokku 5000 eurot. Kostja on teostanud makseid 436,54 eurot. Seega tuleb kostjal tasuda põhivõlgnevuste katteks kokku 4563,46 eurot.

16.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). Seega ei olnud laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja hagejale muid kulusid ega tasusid. 17.Kuivõrd tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 on lepingu intressimääraks VÕS § 94 lg 1 sätestatud seadusjärgne intressimäär, ei ole kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 218-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 4563,46 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest. 18.Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 4563,46 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

18.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, millega puhul on tuvastatud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja