nende Hageja: OK Incure OÜ (registrikood lepinguline esindaja A K Kostja: A P (isikukood xxx)
11542046),
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi A P vastu võlgnevuse nõudes.
2.Jätta menetluskulud OK Incure OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
2-23-149911 nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OK Incure OÜ esitas 12.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1383,69 euro saamiseks. Kohus tegi 14.12.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 16.02.2024 Harju Maakohtule hagi A P vastu võlgnevuse nõudes. Hageja nõuab 1422,85 eurot, millest põhivõlgnevus 1166,44 eurot, intress 105,92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 94.28 eurot, meeldetuletuskirja tasu 5 eurot, lepingutasu 16,21 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.
3.Vastavalt hagiavaldusele xxx AS ja kostja sõlmisid 16.04.2022 krediidilepingu nr xxx, mille kohaselt kostjale väljastati krediiti summas 1499.96 eurot, intressimääraga 14,90% aastas ehk 0.04% päevas. Ostja hakkas krediiti kasutama 25.05.2022. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 530,96 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 333,52 eurot, intressi katteks 188,7 eurot, lepingutasu katteks 3,69 eurot, viiviste katteks 0,05 eurot ja meeldetuletuskirja tasu 5 eurot.
4.Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (kostja jättis tasumata 15.05.2023 tagasimakse summas 50,53 eurot (laekumise arvestuses märgitud mai 2023 makse arvestati aprill 2023 puuduva makse katteks); 15.06.2023 tagasimakse summas 50.53 eurot, 15.07.2023 tagasimakse summas 50.53 eurot), edastas 19.07.2023 krediidiandja lepingu ülesütlemise teate, milles krediidiandja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning olukorra reguleerimiseks kuni 03.08.2023, hoiatusega, et vastasel juhul öeldakse leping üles ning kogu nõue kuulub tasumisele. Pärast hoiatuse saatmist kostja võlgnevust tähtaegselt ega ka hiljem ei likvideerinud, mistõttu ütles xxx AS 03.08.2023 lepingu erakorraliselt üles ning nõudis kogu võlgnevuse tasumist. xxx AS teavitas kostjat 03.10.2023, et lepingust tulenev nõue on loovutatud 26.09.2023 seisuga OK Incure OÜ-le.
5.Hageja selgitab, et krediidiandja xxx AS lähtus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel laenusaaja taotlusest, milles viimane märkis sissetulekuks 800 eurot, millise summa on krediidiandja korrigeerinud vastavalt laenusaaja ülalpeetavate arvule ning arvestatud korrigeeritud sissetulekuna 629.79 eurot, millise summa on võtnud krediidiandja laenusaaja laenuteenindusvõimekuse väljaarvutamisel ka aluseks. Krediidiandja on laenusaaja poolt deklareeritud sissetuleku summat kõrvutanud statistiliste andmetega, mille tulemusena on usaldatud laenusaaja poolt esitatud vastavaid andmeid, sest statistiliste näitajate alusel peaks/võiks olla laenusaaja sissetulek suurem. Krediidiandja on tuginenud krediidiotsuse tegemisel laenusaaja poolt deklareeritud andmetele sissetuleku ja kohustuste osas. Hageja on seisukohal, et Selline metoodika, kus krediidiandja ei tugine üksnes pangakonto väljavõttele andmete analüüsimisel, ei ole vastuolus vastutustundliku laenamise nõuetega. Krediidiandjal on õigus ja ka kohustus kehtestada sise-eeskirjadega vastavad metoodikad, kuidas ta taotleja krediidivõimelisust hindab ning kuidas ta jõuab vastava krediidiotsuseni. Krediidiandja on kontrollinud laenusaaja eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest. Maksehäirete kontrolli tulemusena nähtus, et laenusaajal puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti ei olnud tal krediidiandja ees negatiivset makseajalugu.
6.Hageja selgitas oma 09.05.2024 selgitustes märkinud täiendavalt, et vastutustundliku laenamise nõuete täitmiseks võib tarbija poolt esitatud teabe sisu ja ulatus sõltuda krediidilepingust, krediidi suurusest ja selle tagastamisele kuuluvast ajast, krediiditoote omapärast ja tarbijast endast. Kui krediidiandja hakkaks krediidisaajate hulgast välja jätma tarbijaid, kes vajavad oma igapäevaseks lastele toidutegemiseks pliiti/ahju, sest nende krediidivõimelisus ei ole
2-23-149911 võrdväärne nt uue sõiduki liisimisega, siis krediidiandja hinnangul ei ole olnud see seaduselooja tahe.
7.Kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, siis on hageja nõude suurus VÕS § 4034 lg 7 alusel 969 eurot (väljastatud krediit 1499,96 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 530,96 eurot).
8.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 03.03.2024 ja nõude ümberarvestus 25.04.2024, kuid kostja ei ole hagile vastust esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ning jätab hagi rahuldamata. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
10.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020.a otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
12.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
13.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses esitatud andmetest, milles kostja märkis oma sissetulekute suuruseks 800 eurot, millise summa on krediidiandja korrigeerinud vastavalt laenusaaja ülalpeetavate arvule (2) ning arvestatud korrigeeritud sissetulekuna 629,79 eurot, millise summa on võtnud krediidiandja laenusaaja laenuteenindusvõimekuse väljaarvutamisel ka aluseks. Igakuiseks finantskohustuseks on laenusaaja märkinud 120 eurot. Krediidiandja on kontrollinud laenusaaja eelnevat maksekäitumist, laenusaajal puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti ei olnud tal krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. A Pi osas oli krediidiandja arvutanud maksimaalseks kuumakseks 201 eurot. Krediidiandjaga sõlmitud laenulepingu alusel sai uueks igakuise osamakse suuruseks 50,53 eurot, mis oli oluliselt väiksem väljaarvutatud maksimaalsest kuumaksest.
14.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei
2-23-149911 saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
15.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
16.Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on kontrollinud üksnes maksehäirete registrit ja lähtunud tarbija esitatud andmetest, mida ei saa pidada piisavaks. Vastuseks hageja seisukohale, et kui krediidiandja hakkaks krediidisaajate hulgast välja jätma tarbijaid, kes vajavad oma igapäevaseks lastele toidutegemiseks pliiti/ahju, sest nende krediidivõimelisus ei ole võrdväärne nt uue sõiduki liisimisega, siis krediidiandja hinnangul ei ole olnud see seaduselooja tahe, märgib kohus järgmist. Esiteks ei ole käesolevas olukorras tegemist lastele toidutegemiseks vajaliku pliidi/ahju soetamisega, vaid järelmaksulepingu objektiks Appel iPhone 13 Pro maksumusega 1179 eurot ja lisavarustus, mis ei ole lastele toidutegemiseks hädavajalik, vaid liigitub luksuskaubaks. Teiseks, kui tarbija vajab lastele toidutegemiseks pliiti/ahju ega suuda seda omale lubada ilma kõrgete intressimääradeta krediidilepinguta, on sotsiaalkaitsesüsteemis loodud teisi võimalusi abivajajate aitamiseks.
17.Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks. Krediidiandja ei ole kontrollinud ega saanudki andmete puudumisel kontrollida kostja teisi kohustusi. Hageja väited, et tuleks arvestada laenutoote ja võtja eripära, sh toote liiki, krediidiinstrumendi või limiidi suurust, ei ole samuti asjakohased. Mitmetest eraldivõetuna väikestest laenutoodetest kulmineerub samuti tarbijale ülejõu käiv laenukoormus, mis olnuks välditav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel.
18.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
19.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus andis hagejale võimaluse ümber arvestada oma nõue lähtuvalt VÕS 4034 lg-s 7 sätestatust.
20.Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigus nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. Kuni 31.12.2022 oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 0%, kuni 30.06.2023 oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 2,5%. Kostja ei võlgne VÕS 4034 lg 7 ka muid tasusid. Seega on kõik maksed, mis kostja on algselt krediidiandjale teinud kuni 31.12.2022, põhiosa tagasimaksed, vahemikus 01.01.2023 kuni 08.05.2023 põhiosa ja seadusjärgse intressi (kogu põhinõudelt 1499,96 maksimaalselt 13,15 eurot) maksed.
21.Hageja ja kostja ei vaidle, et kostja on laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise katteks teinud tagasimakseid kokku 530,96 eurot. VÕS § 4034 lg 7 sätestab selgesõnaliselt, et muid tasusid tarbija krediidiandjale vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei võlgne. Seega välistab VÕS § 4034 lg 7 ühemõtteliselt kostja poolt makstud summade arvestamise ükskõik milleks muuks peale põhiosa ja seadusjärgse intressi 01.01.2023 kuni 08.05.2023 tagasimakse. Seega on kostja poolt tasutud vähemalt 517,81 (530,96-13,15) eurot tasutud põhiosa katteks.
2-23-149911
22.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja on tasunud põhiosa tagasimaksete katteks vähemalt 517,81 eurot perioodil lepingu sõlmimisest 08.05.2023.
23.Laenulepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 49) on krediidiandja teinud 19.07.2023 ning hoiatuse kohaselt on kostjal tasumata osamaksed alates 15.03.2023 kuni 15.07.2023 ning võlg on 207,88 eurot.
24.Laenu tagasimaksegraafiku (dtl 38) alusel oli 19.07.2023 seisuga põhiosa tagasimaksed muutunud sissenõutavaks 406,25 euro ulatuses, kuid kostja oli teinud põhiosa katteks makseid kokku vähemalt 517,81 eurot ehk rohkem, kui oli selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud.
25.Kohus tuvastab, et kostja ei olnud viivituses põhiosa tagastamisega 19.07.2023 seisuga, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kostjal oli 19.07.2023 hoiatuse tegemise seisuga tagasimaksegraafiku järgi ettemaks summas vähemalt 111,56 (517,81 – 406,25) eurot. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 19.07.2023 üles öelda ning leping kehtib.
26.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja on juhuks, kui kohus loeb krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunuks, esitanud nõude summas 969 eurot (väljastatud krediit 1499,96 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 530,96 eurot). Kuivõrd kohus tuvastas, et lepingu ülesütlemine ei kehti, ei ole hagejal tekkinud õigust kogu krediidi tagastamist nõuda. Teistsugust nõudearvestust ei ole hageja esitanud. Järelikult puudub hagejal kohtuotsuse tegemise seisuga kostja suhtes sissenõutavaks muutunud nõue ja kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
28.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
29.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
30.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 03.03.2024, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.
2-23-149911 Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.