Eesistuja Vahur-Peeter Liin, liikmed Kai Kullerkupp ja Urmas Volens
Kohtuasi
OÜ VNVEOD hagi AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ VNVEOD kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
17 200 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja OÜ VNVEOD, lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-2313 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
1.OÜ VNVEOD (hageja) esitas 12. veebruaril 2022 Harju Maakohtule hagi AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu, kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja pangaga liisingulepingu, mille kohaselt omandas pank hageja huvides haagise KRONE SDP 27 (registreerimismärgiga 284 YKP, haagis). Pank omakorda sõlmis kostjaga hageja huvides kindlustuslepingu, mille kohaselt kindlustas kostja hageja kasutuses oleva haagise. Kindlustuslepingu alusel oli kindlustuskaitseks koguriskikindlustus ning lisariskina oli
2-22-2313 kindlustatud ka haagise vargus koos võtmete ja dokumentidega. Kindlustusväärtuseks lepiti kokku haagise turuhind (käibemaksuta) vahetult enne kindlustusjuhtumit, sh oli omavastutus varguse korral 15% kahjust. Kindlustuslepingule kohaldusid sõidukikindlustuse tingimused nr A6-02 (eritingimused) ja kindlustuse üldtingimused nr GC 2019.0 (üldtingimused).
1.2.6. veebruari 2021 hommikul, mil haagis pidi minema remonti, avastas hageja, et haagis on varastatud. Varguse ajal oli haagis vedukist lahti ühendatud ja pargitud tänavale, kuna suure lumehulga tõttu ei olnud võimalik sellega parklast väljuda. Seetõttu tuli haagis päev varem lumest välja kaevata ja toimetada lumevaba avaliku tee äärde. Kostja keeldus haagise vargusega kaasnenud kahju hüvitamisest, tuginedes eritingimuste p-le 2.3.22, mis välistab kahju hüvitamise juhul, kui haagis ei olnud varguse ajal vedukiga ühendatud ega asunud valvega parklas.
1.3.Hageja leiab, et kostja keeldumine kindlustushüvitise maksmisest on põhjendamatu. Tema hinnangul ei ole eritingimuste p 2.3.22 saanud kindlustuslepingu osaks ning igal juhul on see tühine tüüptingimus, mis on ühtlasi ka vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Tingimus kahjustab kindlustusvõtjat ebamõistlikult, kuna sellise välistuse tõttu ei ole kindlustuslepingu eesmärgi saavutamine (s.o kindlustuskaitse mh varguse vastu) võimalik. Seejuures on üldteada, et haagist kasutatakse tavapäraselt just väljaspool valvega territooriumit ning tihti on haagised ka vedukist lahti ühendatud. Ka ei suurendanud hageja kindlustusriski, sest on üldteada, et haagist kasutatakse liikluses, ja ebamõistlik oleks kostjat iga kord eraldi teavitada, kui haagis asub tänaval.
1.4.Haagise turuväärtus varguse toimumise ajal oli vähemalt 20 000 eurot (käibemaksuta). Seega on kostja kohustatud hagejale kindlustuslepingu alusel hüvitama 17 000 eurot. Lisaks tuleb kostjal hagejale hüvitada varaline kahju 200 eurot, mis seisneb kohtueelsete õigusabikulude kandmises.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
2.1.Hageja põhjendused, miks oli vaja jätta haagis vedukist lahti ühendatuna avaliku tee äärde, ei ole tõsiseltvõetavad. Eestis on lumesadu veebruarikuus tavapärane ning ka ilmateenistuse andmetest ei nähtu, et enne vargust oleks haagise asukohas sadanud maha erakordne kogus lund.
2.2.Hageja väited tühisest tüüptingimusest on asjakohatud. Eritingimuste p-s 2.3.22 sätestatud välistus on arusaadav ning sellega sarnaseid kasutavad ka teised kindlustusandjad. Kuna hageja rikkus nimetatud tingimust, ei ole praegu tegemist kindlustusjuhtumiga ning kostjal puudub hüvitamiskohustus. Lisaks ei teavitanud hageja kostjat kindlustusriski suurenemisest. Kindlustusandja nõusolekuta kindlustusriski suurendamisel vabaneb kindlustusandja kindlustusjuhtumi korral kindlustuslepingu täitmise kohustusest. Kuigi haagise vedukiga ühendamine või hoidmine valvega parklas ei välista selle vargust, on kindlustusvõtjal kohustus oma vara heaperemehelikult hoida. Hageja ei ole seda kohustust täitnud.
3.Harju Maakohus rahuldas 13. oktoobri 2023. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kindlustushüvitise 14 000 eurot ja kahjuhüvitise 200 eurot. Maakohus määras, et kindlustushüvitis tuleb tasuda Luminor Liising AS-ile. Maakohus jättis menetluskuludest 82,5% kostja kanda ja 17,5% hageja kanda, jättes need rahaliselt kindlaks määramata.
3.1.Maakohus tuvastas, et kindlustuslepingule kohalduvad üld- ja eritingimused on tüüptingimused. Kohus asus seisukohale, et eritingimuste p 2.3.22 piirab kostja vastutust varguse korral olukorras, kus haagist on vaja hoida väljaspool valvega territooriumit ning kui seda on vaja vedukist lahti ühendada. Need välistused tähendavad sisuliselt seda, et haagis ei olegi üldse varguse vastu kindlustatud, mis kinnitavad selle tüüptingimuse ebamõistlikkust ja lubamatust. Nii jääb kindlustusvõtja eritingimuste 2(5)
2-22-2313 p-s 2.3.22 esineva juhtumi korral ilma lepinguga soovitust ehk lepingu eesmärk ei ole saavutatav võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 järgi. Seega on tegemist tühise tüüptingimusega ning kostja ei saa sellele tuginedes keelduda kahju hüvitamisest.
3.2.Maakohus leidis, et haagise vargust lihtsustab see, kui haagis ei ole vedukiga ühendatud ja ta on kohas, kus teda on võimalik liigutada teise veovahendi abil edasi või tagasi. Seega on hageja suurendanud riski saabumise tõenäosust, rikkudes sellega eritingimuste p-st 8.1 tulenevat kohustust VÕS §-de 443 ja 444 mõttes. Võttes arvesse, et haagise tänavale jätmise vedukist lahti ühendatuna tingisid rasked ilmastikuolud ja haagise remonti viimise vajadus, on hageja rikkunud kohustust hooletusest. Rikkumine ei ole vabandatav, sest talveolud ja suur lume hulk ei ole Eestis ootamatu sündmus ega takistus VÕS § 103 lg 2 mõttes. Kostja ei saa täielikult keelduda kindlustushüvitise maksmisest ka eritingimuste p 3.1, VÕS § 444 ja § 445 lg 2 alusel.
3.3.Maakohus asus seisukohale, et haagise turuväärtuse puhul tuleb arvesse võtta sarnases korras haagise kõige madalamat turuhinda, mis on 17 500 eurot (käibemaksuta). Seega peaks kostja kindlustuslepingu alusel hagejale hüvitama 14 876 eurot. Arvestades hageja kohustuse rikkumist, vähendas kohus VÕS § 139 alusel kahjuhüvitist 14 000 euroni. Maakohus leidis, et hageja 200 euro suuruste õigusabikulude hüvitamise nõue on põhjendatud.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kaebuse kohaselt leidis maakohus valesti, et eritingimuste p 2.3.22 on tühine tüüptingimus. Maakohtu kaalutlused on põhjendamata ning kohus ei lähtunud asjaolust, et kindlustusandjal ja kindlustusvõtjal on vabadus kindlustusjuhtumis kokku leppida. Ka leidis maakohus valesti, et VÕS § 444 ja § 445 lg 2 ei võimalda kostjal kindlustushüvitise maksmisest keelduda. Sõltumata sellest, et eritingimuste p 2.3.22 tõttu polnud tegemist üleüldse kindlustusjuhtumiga, tulnuks maakohtul vabastada kostja kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kuivõrd kindlustusrisk suurenes üksnes hageja enda käitumise tulemusena. Maakohus eksis haagise turuväärtuse tuvastamisel ega vähendanud kindlustushüvitise suurust piisavalt.
5.Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud osaliselt hageja kanda. Tühistatud osas palus hageja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kaebuse kohaselt eksis maakohus haagise turuväärtuse tuvastamisel ja vähendas põhjendamatult kindlustushüvitist.
7.Kostja vaidles hageja vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 30. jaanuari 2024. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse ning tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas ja jaotas menetluskulud. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud mõlemas kohtuastmes hageja kanda. Hageja vastuapellatsioonkaebus jäi rahuldamata.
3(5)
2-22-2313 Erinevalt maakohtust leidis ringkonnakohus, et eritingimuste p 2.3.22 kui kindlustusjuhtumit välistav tingimus on kindlustuslepingu osaks ega ole tüüptingimusena tühine. Ka ei ole tegemist tüüptingimusega, mis oleks vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Hageja on tüüptingimusest tulenevat kohustust rikkunud ning see rikkumine ei ole vabandatav. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja kirjeldatud suur lume hulk ei ole asjaolu, mida saaks pidada vääramatuks jõuks. Seega tuli hageja nõue kindlustushüvitise väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Kuna kostjal ei ole kindlustushüvitise maksmise kohustust, on põhjendamatu ka hageja kohtuväliste õigusabikulude hüvitamise nõue.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, paludes tühistada ringkonnakohtu otsuse tervikuna ning maakohtu otsuse osas, milles jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud osaliselt hageja kanda. Hageja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldada hagi tervikuna ning jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes kostja kanda. Hageja leiab jätkuvalt, et eritingimuste p 2.3.22 ei ole saanud kindlustuslepingu osaks. Tegemist on tühise tüüptingimusega, mis on ühtlasi vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Igal juhul on hageja rikkumine vabandatav, kuna ta on tõendanud vääramatu jõu (raskete lumeolude) esinemise. Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, sest otsuse põhjendused ei rajane asjas esitatud tõenditele.
10.Kostja vaidleb hageja kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 ning lg 4 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.
12.Kassatsioonimenetluses on vaidluse keskmeks kindlustuslepingu eritingimuste p 2.3.22, mis sätestab, et koguriskikindlustuse kindlustusjuhtumiks ei ole ning ei hüvitata kahju, kui kindlustatud on sõiduki haagis või poolhaagis ja see varastati ajal, kui see ei olnud vedukiga ühendatud või ei asunud kinnisel valvega territooriumil (ringkonnakohtu otsuse p 9.1). Eelkõige vaidlevad pooled, kas eelnimetatu on tüüptingimusena saanud kindlustuslepingu osaks ja kas see on tühine.
13.Kolleegium on varem selgitanud, et enne niisuguse tüüptingimuse võimaliku tühisuse kontrollimist tuleks kohtul võtta seisukoht, kas selle puhul on üldse tegemist kindlustusjuhtumit välistava tingimusega või on selle mõtteks reguleerida üksnes kindlustusvõtja hoolsuskohustust kindlustusriski vähendamise või selle suurenemise vältimise eesmärgil (RKTKo 23.12.2014, 3-2-1-136-14, p 13). Praegu ei ole ringkonnakohus eelneva suhtes selget ja ühemõttelist seisukohta võtnud. Ringkonnakohtu otsus on seejuures kohati vastuoluline, kuna selles on vaidlusalust tüüptingimust peetud korraga nii kindlustusjuhtumit välistavaks kui ka kindlustusvõtja hoolsuskohustust reguleerivaks sätteks. Selliselt on ringkonnakohus oluliselt rikkunud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet (TsMS § 436 lg 1, § 654 lg 1 teine lause).
14.Põhjendamiskohustuse rikkumine on menetlusõiguse normi oluline rikkumine (TsMS § 669 lg 1 p 5) ja see võis mõjutada asja tulemust. Seega tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule 4(5)
2-22-2313
15.Kui tüüptingimus on saanud lepingu osaks, tuleb selle sisu välja selgitada tüüptingimust tõlgendades. VÕS § 39 lg 1 kohaselt tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Kolleegium leiab, et üldjuhul saab eristada seda, kas tegemist on kindlustusjuhtumit välistava tingimusega või üksnes kindlustusvõtja hoolsuskohustust sätestava tingimusega, lähtudes sellest, kas tingimuse saabumine sõltub kindlustusvõtja süüst ja tegevusest. Kui tingimuse saabumist mõjutab eelkõige kindlustusvõtja käitumine, on üldjuhul tegemist kindlustusvõtja hoolsuskohustust sätestava tingimusega (P. Varul jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2021, § 452 komm. 3.3.2).
16.Asja materjalidest nähtuvalt seisneb kohtute tegelik etteheide hagejale eelkõige hoolsuskohustuse rikkumises. Mõlemad kohtud on sisuliselt leidnud, et hageja on olnud haagist ilma vedukita tänavale jättes hooletu, suurendades seeläbi oluliselt kindlustusriski, millel oli otsene mõju kindlustusjuhtumi toimumisele (maakohtu otsuse lk 11, ringkonnakohtu otsuse p 12.1). Põhimõtteliselt sama on hagejale ette heitnud ka kostja (dtl-d 183–184). Kolleegium märgib, et isegi kui haagise vedukita tänavale jätmine võis suurendada kindlustusriski, ei tohiks selline hoolsuskohustuse rikkumine üldjuhul välistada kindlustushüvitise maksmist täielikult.
17.Juhul, kui ringkonnakohus leiab asja uuel läbivaatamisel, et vaidlusalune tüüptingimus ei ole kindlustusjuhtumit välistavaks tingimuseks, vaid kindlustusvõtja hoolsuskohustust reguleerivaks sätteks, mida kindlustusvõtja on rikkunud, siis tulenevalt VÕS § 445 lg-st 2 ja § 452 lg 2 p-st 2 vabaneb kindlustusandja hüvitamiskohustusest üksnes ulatuses, milles hageja rikkumine suurendas kindlustusjuhtumi toimumise tõenäosust. Sealjuures peab kohus kindlaks tegema, kas hageja on rikkunud oma kindlustuslepingust tulenevat kohustust (eelkõige hoolsuskohustust) ning kas ja kui palju selline rikkumine suurendas kindlustusriski võimalikkust. Seda, kas ja kuivõrd mõjutas kindlustuslepingu rikkumine kindlustusjuhtumi toimumist, peab tõendama kindlustusandja. Oma täitmise kohustusest tervikuna saaks kindlustusandja vabaneda üksnes juhul, kui kindlustusrisk realiseerus ainuüksi kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu (vt ka RKTKo 23.12.2014, 3-2-1-136-14, p 14; RKTKo 07.06.2017, 3-2-1-58-17, p-d 14 ja 15).
18.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel ringkonnakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.