Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.05.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-19-14759/147
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 29.05.2026
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 11 100

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

ERGO Insurance SE10017013(Kostja)LEONHARD WEISS OÜ12083348(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-14759

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2026, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov

Kohtuasi

Y ja X hagi LEONHARD WEISS OÜ vastu kahjuhüvitise ja ERGO Insurance SE vastu kindlustushüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.12.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y ja X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

180 000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja I: Y (isikukood XXX) Hageja II: X (isikukood XXX) Hagejate lepinguline Kristiina Urb-Semjonov

esindaja

vandeadvokaat

Kostja I: LEONHARD WEISS OÜ (registrikood 12083348), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaia Kuusler Kostja II: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013), lepinguline esindaja Kairi Freiberg Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 04.12.2023 otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata Y ja X hagi LEONHARD WEISS OÜ vastu 45 000 euro ulatuses, Y hagi LEONHARD WEISS OÜ vastu 25 000 euro ulatuses ning Y ja X hagi ERGO Insurance SE vastu täies ulatuses. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ning mõista LEONHARD WEISS OÜ-lt solidaarselt Y ja X kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 45 000 eurot, LEONHARD WEISS OÜ-

2-19-14759 lt Y kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 25 000 eurot ning ERGO Insurance SE-lt solidaarselt Y ja X kasuks välja 30 000 eurot. Samuti tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

17.Kostja I ei vastuta hagejatele tekkinud kahju eest, kuna tema tegude ja kannatanu surmaga lõppenud õnnetuse vahel ei ole põhjuslikku seost. Kannatanuga juhtunud õnnetuse otsene põhjus oli ohutusnõuete eiramine. Kostja I andis kogu töörühmale eririided, -jalanõud ja teised isikukaitsevahendid ning töötajad kasutasid neid töö tegemisel. Töörühm pidi enne tööga alustamist saama juhtimiskeskuselt tööloa, veenduma elektriliinide pingetuses ja paigaldama kaitsemaanduse. Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõttest nähtub, et vaidlusalune õhuliin pingestati kell 14.48 ja töörühm tõusis selle lähedusse kella 14.55 paiku. Tööinspektsioon tõi tööõnnetuse põhjustena ja õigusaktide nõuete rikkumisena esile mitme isiku rikkumised. Kannatanu ei taganud töö eest vastutava isikuna, et enne töötoimingu alustamist ja töö ajal täidetakse kõiki eeskirju ja juhiseid. Õnnetuses hukkunud elektrik alustas tööd veendumata juhtmete pingetuses ja kasutamata kaitsemaandust ning tema ega kolmas selle liini töötaja ei keelanud tööd jätkata enne kaitsemeetmete rakendamist. Lisaks ei taganud juhtimiskeskuse ja kannatanu vahel kontaktisikuks olnud elektriohutuskoordinaator, et töö operatiivpäevik oleks töörühmale püsivalt kättesaadav, ega teatanud kannatanule tööõnnetuse päeval toimuvast faaside järjestuse kontrollist. Õnnetus ei juhtunud elektriohutuskoordinaatori tegevuse tõttu. Tõenditega ei ole kooskõlas hagejate väide, et õnnetus juhtus põhjusel, et kannatanu sai elektriohutuskoordinaatorist valesti aru, kuna mõlemad rääkisid võõrkeelt. Asjaolu, et kannatanuni ei jõudnud teave, et vool lülitatakse sisse faaside järjestuse kontrolliks, ei tähenda, et ta võis eirata ohutusmeetmeid. Kostja I oli määranud objekti töötoimingute ja elektriohutuse eest vastutavaks isikuks kannatanu, kellel oli elektritöödeks vajalik haridus ning elektri- ja tööohutusalased teadmised ja oskused. TTOS ei kohusta tööandjat tegema riskianalüüsi iga tööobjekti kohta. Töö erines varasemast üksnes selle poolest, et meeskond pidi suhtlema elektriohutuskoordinaatori, mitte juhtimiskeskusega. Muus osas olid töötoimingud samad ja edastatava teabe sisu identne Eesti objektidega.

35.2.Kostja I väitel pidi Q lähtuma ettevõttes kehtivast riskianalüüsist ning senisest juhendamisest. See hõlmas muu hulgas kohustust järgida ohutusnõudeid ja standardit EVSEN 50110-1. Teiseks pidi kostja I hinnangul Q Rootsi tööobjektil töötades lähtuma ka Ellevio AB koostanud riskianalüüsist, mida oli Q-le tutvustatud – vastav nähtub Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõttest (I kd tl 128–132). Samas ei vaidle pooled selle üle, et kehtivad riskianalüüsid ei sisaldanud analüüsi selle kohta, kui juhtimiskeskuse ja töid teostava meeskonna vahel kasutatakse elektriohutuskoordinaatorit. Seejuures oli tegemist lisaks olukorraga, kus elektriohutuskoordinaatori kasutamine oli esmakordne. Elektriohutuskoordinaatorina kasutatud PBi ütluste kohaselt oli tema rolliks kostja I elektriturvalisusjuhile teatada, millal nad võisid töötada ja milliseid töid teha. Minu ülesandeks jäi Ellevio juhtimiskeskusega ühenduse hoidmine, töötingimuste ohutustõendite väljavõtmine ja töölubade hankimine. /.../ seda rolli kasutatakse väga harva. Ellevio ei ole seda kasutanud, kuna seda rolli väga harva kasutatakse. Ei ole ise selles rollis olnud. Ma oletan, et Ellevio lõigi sellise rolli, kuna probleem oli selles, et L. Weissil puudus selline roll ja neil ei olnud kedagi panna. Pärast õnnetust, arvan et Ellevio on selle süsteemist loobunud ja elektriohutuse juht peab juhtimiskeskusega ühendust (IV kd tl 58–63). Kuna elektriohutuskoordinaatorit polnud varem kostja I ettevõttes töö korraldamisel (suhtlemisel juhtimiskeskuse ja meeskonna vahel) kasutatud, elektriohutuskoordinaatori kasutamine pikendas suhtlusahelat, on ringkonnakohtu hinnangul tegemist tööohutusega seotud oluliste asjaolude muutumisega võrreldes varasema riskianalüüsiga. Rootsi Kuningriigi Töökeskkonnaamet (Arbetsmiljö Verket) tõi esile, et projekti alguses esitas kostja I eestikeelse riskihinnangudokumendi, kuid see oli üldise iseloomuga ja seda ei saa seostada tegelike töökohtadega Rootsis (I kd tl 133–139, tõlge I kd tl 140–145). Seega leidis ka Rootsi Kuningriigi Töökeskkonnaamet, kostja I riskianalüüs ei olnud asjakohane.

2-19-14759 järeldub asjas kogutud tõenditest, et Q-le ei olnud selge olukord, et õhuliinil ML78 S1 töötamiseks ei ole tööde alustamiseks luba. 04.11.2016 saatis PBi Q-le sõnumi: Esmaspäeval saame S1 jaoks jälle tööloa. Ma võtan sinuga ühendust, kui saad jälle tööle hakata (II kd tl 113, tõlge II kd tl 114). Järgnevalt saatis 04.11.2016 PB Q-le sõnumi: Üks asi veel: esmaspäeval saan tööloa kohaliku võrgu jaoks. Ma võtan sinuga ühendust, kui saad Tyforsi ristumise ja “nurgaga” tööle hakata (II kd tl 116, tõlge II kd tl 115). 07.11.2016 kell 08.07 saadi töö alustamisluba kohalikule, 10 kV kõrgepinge õhuliinile (II kd tl 142–160, tõlge II kd tl 161–169). Vaidluse all ei ole, et see õhuliin kulgeb tööõnnetuskohast paralleelselt 36 kV kõrgepinge õhuliiniga ML78 S1, asudes sellest paarikümne meetri kaugusel. PBi seletuse kohaselt võttis töö alustamisloa saamine tavalisest kauem, siis otsustas ta helistada 07.11.2016 kell 10.28 Q-le ning teavitas, et helistamise momendiks ei ole saadud töö alustamisluba (II kd tl 142–160, tõlge II kd tl 161–169). PBi ütluste kohaselt oli sellel päeval vaja kahte tööluba. Esimene tööluba oli tarvis väljastada ühele liinile, mis oli 10 kV-ne. Oli vaja ka teist tööluba, mis puudutas 30 kV-st elektriliini. Esimene tööluba tuli hommikul pärast 8. /.../ Ma tundsin, et Allan oli justkui stressis. See oli uus olukord - kaks tööluba (IV kd tl 58–63). Seega võis ringkonnakohtu hinnangul 07.11.2016 tekkida olukord, kus kahe eraldi tööloa saamise vajaduse tõttu ja vahendatud suhtlemise tõttu võis Q-l tekkida ebaõige arusaam, millisele liinile on tööluba antud. Seda kinnitavad ka GHi ütlused selle kohta, et meeskonna liikmed küsisid Q-lt korduvalt 07.11.2016 enne õnnetuse toimumist, kas nad võivad seal töid teha, millele Q vastas jaatavalt (IV kd tl 50–52). Pooled ei vaidle, et Q-l olid elektritöödeks vajalik haridus ja elektri- ja tööohutusalased teadmised ning et Q-l oli BAS U sertifikaatide alusel pädev töötamaks Rootsi Kuningriigis Fredriksberg – Lesjöfors 36kV õhuliini ehitamisel. Seega pidi Q-le olema teada, et olukorras, kus pole väljastatud tööluba, käsitatakse elektripaigaldist pingestatuna (II kd tl 27–48). Asudes 07.11.2016 tegema töid õhuliinil ML78 S1 pidi Q olema arvamusel, et liin on pingestamata, seega pidi tal olema tekkinud arusaam, et sellele liinile on väljastatud tööluba.

39.3.Pooled ei vaidle ka selle üle, et katsemõõtmist pingestatuse kontrollimiseks ei tehtud. Tunnistaja W, kes töötas objektil tööjuhina, ütlustest nähtub, et igapäevaselt panid elektrikud töökohal maandused ning need võeti õhtul maha; et iga kord enne liinitöödega alustamist peab indikaatoriga kontrollima pinge olemasolu; et igapäevaselt ei kontrollitud, kui füüsilisi maandusi visuaalselt nähti, kuid indikaatoriga kontrolliti pingetust, kui ei oldud kindlad, kas tellija maandused on peal või mitte (IV kd tl 45–50). Samuti ei ole vaidluse all, et töökoha kaitsemaandust Q meeskonna poolt ei tehtud. Töökäsk-luba nr NDC 2016-606, mille alusel Q ML78 S1 liinil Fredriksberg ja Oforseni FT vahel tööle asus, oli antud 17.10.2016 tööde tegemiseks pingestamata liinil (I kd tl 80–87, tõlge I kd tl 24–27). Ellevio AB uurimisakti kohaselt tegeleti mastide vahetamisega trassil ML78 S1, mis oli selle aja jooksul olnud pingestamata (II kd tl 27–48). Õnnetusjuhtumi kohas viibinud ja Q meeskonda kuulunud ekskavaatori juhi SV ütluste kohaselt pidi see liin tööst väljas olema - seda teadis ta Allanilt saadud info põhjal (IV kd tl 42–44). Seega oli Q-le ja tema meeskonnale teadaolevalt 07.11.2016 ML78 S1 õhuliin pingestamata. Tööbrigaadile, sealhulgas Q-le oli samas teada, et ka elektriliinidest pinge väljalülitamise ja tööloa saamise korral tuli pinget ikkagi kontrollida ja maandused paigaldada. Ellevio AB uurimisraporti kohaselt kirjeldas AG (kostja I esindaja), et 07.11.2016 käis meeskond kella 11.00 ajal nn nelinurga juures ja nägi kaitsemaandust S1 ja S2 liinil. Õnnetuspaigani on sealt 3–4 km. AG ütles, et ei tea, miks kohapeal kaitsemaandust ei tehtud. Vajalikud seadmed olid olemas (II kd tl 27–48). Seega, ehkki Q-l võis tekkida arusaam, et kaitsemaandus on 3–4 km eemal paigaldatud, tulnuks ohutuse kindlustamiseks paigaldada kaitsemaandused ka kohas, kus töid teostatakse ja kontrollida pinge olemasolu. Seda ei tehtud, mistõttu rikkus Q oma töökohustusi.

40.3.PB, olles kontaktisikuks Ellevio AB juhtimiskeskuse ja Q vahel, ei teavitanud Q-d kui elektritööde ohutusjuhiks määratud isikut sellest, et 07.11.2016 toimub faaside järjestuse kontroll, mille läbiviimiseks võetakse maha maandused ja lülitatakse sisse vool. ESA kohaselt on selleks töökäsk (rootsi keeles Driftorder), millest tuleb asjaomast personali aegsasti teavitada (tõlge III kd tl 118–155). Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga I, et praegusel juhul ei olnud Q ESA mõttes asjaomaseks isikuks, vaid et selleks oli ONE Nordic AB, mis pidi läbi viima faaside järjestikuse kontrolli. Töökäsus nr NDC 2016-606 on märgitud, et tööetapiks A on postide ja liinijuhtmete vahetus ML78 S1/S2/S3 sektsioonis (I kd tl 80–87, tõlge I kd tl 24–27). Seega puudutas see töökäsk otseselt ka Q tööülesandeid. Sellest samast töökäsu nr NDC 2016-606 p-st 22 nähtub korraldus eemaldada töömaandus ML78 S1-lt Fredriksbergi suunal ning punktist 33 lülitada sisse ML78-S (pingestamine) ja punktist 34 viia läbi faaside järjestikuse kontroll ML78 S1-S3. Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõtte kohaselt asus märgitud töökäsk nr NDC 2016-606 PBi käsutuses (I kd tl 128–132). Selle töökäsu p 33 kohaselt teostati 07.11.2016 kell 14.48, 35kV kõrgepinge õhuliinile ML78 S1 kontrollpingestamine. Seega valdas PB infot faaside järjestuse kontrolli kohta, kuid rikkudes ESA nõudeid, sellest Q-d ei teavitanud. TsÜS § 132 lg 2 kohaselt vastutab isik samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. PBi poolt olulise informatsiooni edastamata jätmise tõttu polnud tagatud Q-le ohutud töötingimused. Ringkonnakohtu hinnangul vastutab kostja I PBi käitumise eest TsÜS § 132 lg 2 alusel, kuna tegemist oli isikuga, keda kostja I kasutas oma kohustuste täitmisel (töid teostava meeskonna töö korraldamisel, sealhulgas vajaliku kommunikatsiooni toimimise tagamisel) ja kelle käitumine oli seotud kostja I kohustuste täitmisega.

43.3.Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel on n-ö võrreldavusargument seda kaalukam, mida rohkem on kohtud varem sarnastel asjaoludel hüvitisi välja mõistnud ja mida ühtlasem ning värskem on võrdluseks kasutatav kohtupraktika. Kui varasem praktika põhineb üksnes väikesel arvul juhtumitel, võib selle põhjal välja arvutatud kahjuhüvitise keskmine või mediaan oleneda liiga palju mõnest eripärasest üksikjuhtumist ega pruugi peegeldada adekvaatselt kohtute kujundatud üldist suundumust. Tuginedes mittevaralise kahju suuruse määramisel varasematele kohtulahenditele, tuleb arvestada sedagi, kui palju aega on nende lahendite tegemisest möödunud. Isegi kui mingit tüüpi juhtumite puhul on mittevaralise kahju hüvitiste suuruse kohta välja kujunenud ühtlane ja ajakohane praktika, võib kohus viimasest kõrvale kalduda, kui ta esitab selleks konkreetse juhtumi faktoloogiast lähtuvad asjakohased ja veenvad põhjendused (RKKKo 22.04.2024, 1-22-5835, p-d 34 ja 35). Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna 2020. a valminud kohtupraktika kordusanalüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.– 2020. aastal“ kohaselt oli raskete kehavigastuste eest mõistetud suurim hüvitis 15 000 eurot ja 2023. a valminud kohtupraktika kordusanalüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.– 2022. aastal“ kohaselt oli kehavigastuste tekitamise või tervise kahjustamise korral tsiviilasjades määratud mittevaralise kahju suurim hüvitis 12 000 eurot. Kriminaalasjas nr 120-2281 mõistis kohus hüvitiseks 10 000 eurot kannatanule, kellel oli eluohtlik tervisekahjustus. Kriminaalasjas 1-19-6138 mõistis ringkonnakohus hüvitiseks 10 000 eurot kannatanule, kes sai liikumisraskused põhjustanud kehavigastused. Kriminaalasjas nr 1-149883 mõistis kohus kannatanule mittevaralise kahju hüvitise 10 000 eurot olukorras, kus põhjustati teise sõiduki juhtinud isiku surm ja kaasreisija eluohtlikud vigastused. Tsiviilasjas nr 2-12-24958 mõisteti mittevaralise kahju hüvitis 15 000 eurot kannatanule, kes bussi järsu pidurdamise tõttu kukkus ja sai lülisamba teise nimmelüli kompressioonmurru. Kriminaalasjas nr 1-16-128 mõistis kohus jalakäijale, kes ülekäigurajal auto alla jäi ning sai raskeid tervisekahjustusi, välja mittevaralise kahju hüvitise 9500 eurot. Kriminaalasjas nr 120-1414 määras maakohus liiklusõnnetuses tahtlike liiklusseaduse rikkumistega tervisekahjustuse saanud kannatanule mittevaralise kahju hüvitise 14 000 eurot. Seega on eeltoodust praktikast tulenevalt lähima 5 aasta jooksul kehavigastuste tekitamise eest tsiviil- ja 18

2-19-14759 ole võimalik isiku tervislikust (psüühilisest) seisundist konkreetsemat ülevaadet saada. AAi hinnangul võib poja surm kindlasti olla inimese jaoks sedavõrd psühhotraumeeriv sündmus, et selle alusel võib kujuneda posttraumaatiline stresshäire (III kd tl 199–200). 14.11.2016 meditsiinilise dokumentatsiooni kohaselt nähtub tervishoiutöötaja poolt hagejale I diagnoosi määramine, milleks on posttraumaatiline stresshäire, depressiivne episood ja südamekahjustustega hüpertooniatõbi (I kd tl 57 pöördel). Hageja I perearsti MK ütluste kohaselt pani ta hagejale I diagnoosiks posttraumaatiline stressi häire tulenevalt hagejal I ilmnenud keskendumishäiretest, unehäiretest, suutmatusest olukorraga leppida. MK ütluste kohaselt pole hagejale I sellist diagnoosi enne pojaga juhtunud õnnetust määratud ja diagnoosi seostas MK kindlalt poja surmaga. Samuti seostas MK hagejal I tekkinud vererõhuprobleeme poja surmaga. MK ütluste kohaselt on treemor väga häiriv ja posttraumaatiline stress selline, et hageja I ei suutnud enam tööd jätkata (IV kd tl 94–96). Hageja I terviseseisundi halvenemist pärast poja surma on täheldanud ka hageja I tuttavad MS (IV kd tl 73–74) ja LL (IV kd tl 74 pöördel–75), hageja I tütar Ü (IV kd tl 75 pöördel–76) ning hageja I töökaaslane Z. Z sõnul ei saanud hageja I pärast poja surma tööga hakkama ega taluda tööpinget ning tal tekkisid mälu ja keskendumishäired (IV kd tl 77–78). Kõik need tõendid riimuvad omavahel ning kinnitavad üheselt, et hagejat I mõjutas poja surm ebatavaliselt rängal viisil, mis väljub tavapärase leina ja kaotusvalu piiridest. Lisaks põhjustas poja surmast tingitud psüühikahäire hagejale I töökoha kaotuse. Kostja I väitel on nii vererõhuprobleemid kui ka vaimse tervise probleemid esinenud hagejal I juba enne Q surma. Ringkonnakohus nõustub kostjaga I selles, et hagejal I esines depressiooni ja ärevushäireid ka enne poja surma. Lisaks on hagejal I diagnoositud hüpertooniatõbe ja supraventrikulaarset tahhükardiat (II kd tl 93–94), kuid ülalviidatud tõendid kinnitavad tõsisemate psüühikahäirete, treemori ja kõrgvererõhuprobleemide tekkimist ning eelnevate psüühiliste haiguste süvenemist pärast poja surma.